3-13-1097/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-1097

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2013. a Tallinn Haldusasja number 3-13-1097

Haldusasi Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna taotlus kontrollida ajateenija reamees V.R.´ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkust Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tunnistada seaduslikuks Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ülema kolonelleitnant Kalle Teras’e 21.05.2013.a käskkiri nr 56P reamees V.R.´ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramise kohta.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HkMS § 265 lg 3). Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HkMS § 265 lg 5; § 204 lg 1 ja lg 2).

I ASJAOLUD

1. Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras määras 21.05.2013.a käskkirjaga nr 56P reamees V.R.´ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et V.R. hilines väljaloalt mõjuva põhjuseta ning ei teavitanud hilinemisest operatiivkorrapidajat ja rühmaülemat.

2. Kaitseväe Põhja Kaitseringkond esitas 23.05.2013.a Tallinna Halduskohtule taotluse kontrollida reamees V.R.´ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkust.

3. Taotluse kohaselt pikendati reamees V.R.´i väljaluba telefoni teel kuni 21.04.2013 kella 20.00-ni. 21.04.2013 kell 15.34 helistas reamees R. rühmaülemale ja küsis kinnitust linnaloa pikendamise kohta. Reamees R. ei teavitanud operatiivkorrapidajat ega rühmaülemat, et võib väljaloalt tagasi tulles hilineda. Määratud ajaks ei olnud reamees R. väeosas. Helistamise peale saatis reamees R. valeinformatsiooni sisaldava tekstisõnumi auto rikkimineku kohta tagasiteel Poolast Eestisse. Väljaloalt naasis reamees R. 22.04.2013 kell 11.23, hilinedes 15 tundi ja 23 minutit. Hilinemist ja valeinformatsiooni andmist selgitas reamees R. alkoholi tarbimisega. Kuivõrd reamees R. oli teadlik väljaloa täpsest kestusest ning kohustusest jõuda väeossa õigeks ajaks, samuti kohustusest teavitada hilinemisest operatiivkorrapidajat ja rühmaülemat, oli tema rikkumine süüline, toime pandud raskest hooletusest ja käsitletav raske rikkumisena. Distsiplinaarkaristuse määramisel on kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendava asjaoluna kahte kehtivat distsiplinaarkaristust.

II KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § lg kohaselt kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid, samuti ei anna kohus selle eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid. KVTS § 173 lg-te 2 ja 3 raames kontrollib kohus niisiis seda, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik hiljem see vaidlustada halduskohtule esitatava kaebusega.

5. KVTS § 173 lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Põhja Kaitseringkonna taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud KVTS § 173 lg-s 1 loetletud dokumentaalsed tõendid. Kuigi taotlusele ei ole lisatud dokumenti, mis tõendaks, et taotluse esitaja Aavo Väljak on taotluse esitamise ajal Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ülema ülesannetes, võib kohtu hinnangul seda asja lahendamiseks piisavalt eeldada. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ametiisiku volitusi tõendavad dokumendid tuleb kohtule esitada koos taotlusega ning et KVTS § 173 lg 1 eeldab, et kohut teavitab eelkõige distsiplinaararesti määranud ülem.

6. KVTS § 166 kohaselt on distsiplinaarsüüteod 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine. KVTS § 167 lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 171 lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. KVTS § 49 lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajateenija ajateenistuses olles kohustatud järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Tulenevalt KVTS § 525 lg 6 esimesest lausest on ajateenijal õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Vahipataljoni ülema 21.01.2013.a käskkirjaga nr 2 kinnitatud „Vahipataljoni õppeallüksuse kodukorra“ p 16 alapunkt I kohaselt tuleb väljaloalt tagasituleku hilinemisest teatada operatiivkorrapidajale enne väljaloa tähtaja lõppemist ning rühmaülemale. Vahipataljoni kodukorra sama punkti alapunkt o kohaselt peab kaitseväelane olema piisavalt ettenägelik ja seisma hea selle eest, et väljaloalt hilinemist ei toimuks. Väljaloalt hilinemisest etteteatamine ei vabasta distsiplinaarkaristusest, kui selle määramiseks on piisavad asjaolud. Kohus leiab, et reamees V.R.´i poolt sooritatud teo eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning V.R.´ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega.

7. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud teenistuslik juurdlus, mida tõendab 15.05.2013.a juurdluse kokkuvõte. Taotlusele lisatud 22.04.2013 seletuskirjast ning 17.05.2013 reamees V.R.´i poolt allkirjastatud dokumendist, mis selgitab distsiplinaararesti määramisega seonduvat nähtub, et reamees V.R.´ile on tutvustatud tema õigusi ja antud menetluse käigus võimalus anda toimepandu kohta seletus, mida viimane on ka teinud.

8. KVTS § 171 lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks. Ühele päevale distsiplinaararestis vastab 24 tundi. Eeltoodust lähtuvalt oli vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Terasel distsiplinaarvõim, mistõttu oli ta pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Kuuse kohtunik