3-13-280/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-280 Otsuse kuupäev 23.05.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.A. kaebus Tartu Vangla direktori 15.01.2013 käskkirja nr 3- 2/10 tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes Asja läbivaatamise viis ja aeg 06.05.2013, kirjalik menetlus

Resolutsioon 1. Rahuldada A.A. kaebus haldusasjas 3-13-280. 2. Tühistada Tartu Vangla direktori 15.01.2013 käskkiri nr. 3-2/10, millega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusosakonna juhataja taotlus maksta vanemkriminaalhooldusametnik A.A. tasu kriminaalhooldusabilise juhendamise eest perioodil 01.09.2011 kuni 31.08.2012. 3. Kohustada Tartu Vanglat välja arvutama ja välja maksma vahetult pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist vanemkriminaalhooldusametnik A.A. juhendamise tasu kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamise eest ajavahemikul 01.09.2011 kuni 31.08.2012 lähtudes kuni 01.01.2013 kehtinud Kriminaalhooldusseaduse § 15 lg 2 sätetest,

võttes aluseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi 27.12.2012 poolt esitatud taotluse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 25.06.2013. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

2 Asjaolude kirjeldus

H.K. viibis perioodil 01.06.2011 kuni 30.07.2011. a praktikal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituses ning tema juhendaks oli A.A..

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusabilise hindamise komisjoni 27.06.2011. a otsuse kohaselt kanti H.K. vabatahtlike kriminaalhooldusabiliste nimekirja alates 01.09.2011 ning määrati juhendajaks A.A.. Juhendamine lõppes tulenevalt H. K. 31.08.2012 esitatud avaldusest, milles ta avaldas soovi vabastada end kriminaalhooldusabilise kohustustest alates 01.09.2012.

27.12.2012. a esitas kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelder Tartu Vangla direktorile taotluse maksta A.A. tasu 367,43 eurot kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamise eest perioodil 01.09.2011 kuni 31.08.2012.

Tartu Vangla direktori 15.01.2013 käskkirjaga nr 3-2/10 jäeti Kadri Kelderi taotlus rahuldamata ning vanemkriminaalhooldusametnik A.A. H.K. juhendamistasu perioodi eest 01.09.2011 kuni 31.08.2012 välja maksmata.

A.A. esitas nimetatud haldusakti peale kaebuse halduskohtule 07.02.2013 ning kohtumäärusega 12.02.2013 on kohus asja menetlusse võtnud ning kohtumäärusega 19.03.2013 on määratud asja läbivaatamise vormiks kirjalik menetlus.

Kaebaja taotlused ja põhjendused

Kaebuses taotleb A.A. Tartu Vangla direktori 15.01.2013. a käskkirja nr 3-2/10 tühistamist ning Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist, millega kohustada Tartu Vanglat maksma kaebajale H.K. juhendamise eest tasu vastavalt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi taotlusele.

Kaebaja märgib, et Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 15 lg 2 ettenähtud kriminaalhooldusabilise määramise korraldust kirjalikus vormis ei ole praktikas kunagi varasemalt tehtud. Kriminaalhooldusametnik, kes asub kriminaalhooldusosakonna ja talituse juhataja teadmisel tegelema kriminaalhooldusabilise kandidaadiga, teatab kriminaalhooldusabiliste määramise komisjonile, et abilise kandidaat on valmis kriminaalhooldusabilisena tegutsemiseks. Komisjoni istung toimus 27.06.2011 ja juhendajaks määrati A.A.. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et ta asus H.K. juhendama kooskõlas kriminaalhooldusosakonnas kehtinud reeglitega ning tal on seetõttu õigus saada kriminaalhooldusabilise juhendamise eest tasu vastavalt KrHS § 15 lg-le 2.

Kriminaalhooldusosakonna juhataja Krister Tüllinen oli teadlik kriminaalhooldusabilise tulekust ning lubas teda kaebajal juhendada. Juhendama hakkamise lisatingimuseks oli Krister Tüllineni poolt isiklikult kaebajale öeldud sõnad, et võid juhendada, aga tasu selle eest ei saa. Kaebajal tekkis kahtlus viidatud sõnade tõepärasuse osas, kuna varasemalt ei ole osakonna juhataja ise kunagi otsustanud tasu maksmise või mittemaksmise üle praktikantide ja abiliste juhendamise eest. Kaebaja on alates aastast 2009 juhendanud peaaegu igal aastal kriminaalhooldusabilisi ja saanud alati juhendamise eest tasu. Kaebaja ei saanud Krister Tüllineni usaldada ka seetõttu, et Krister Tüllinen on varasemalt olnud isetegevuslik taotlustes summade maksmise suuruste määramises abiliste juhendamise eest.

3 Kaebaja on märkinud, et detsembris 2011 esitas Krister Tüllinen valikuliselt kriminaalhooldusabiliste ja praktikantide juhendamise eest tasu saamiseks taotlused Tartu Vangla direktorile ja kõik esitatud taotlused rahuldati. Sellest järeldub, et raha tehtud töö eest tasumiseks siiski leiti. Kuna Kadri Kelder naases tagasi tööle lapsehoolduspuhkuselt, keda oli asendanud Krister Tüllinen, pöördus kaebaja uuesti Kadri Kelderi poole taotlusega juhendamistasu väljamaksmiseks. Kadri Kelder esitas taotluse juhendamistasu maksmiseks tagantjärele, kuna teadis, et Krister Tüllinen ei olnud taotlust esitanud ning teadis, et aruanded on esitatud ja töö tehtud.

Vastustaja seisukohad ja põhjendused

Vastustaja palub jätta A.A. kaebus rahuldamata.

Krister Tüllinen täitis ajaperioodil 26.07.2010 kuni 05.03.2012 kriminaalhooldusosakonna juhataja ülesandeid (Kadri Kelderi asendajana). Vastustaja hinnangul ei ole kaebajale antud kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt korraldust juhendada kriminaalhooldusabilist H.K.. Kui kaebaja on vastupidisel seisukohal, tuleb tal esitada selle kinnituseks tõendid.

Vastustaja on märkinud, et kriminaalhooldusosakonna juhatuse korralduse puudumist kinnitab kaebaja 19.12.2012 e-kiri Kadri Kelderile, milles kaebaja avaldab, et tal lubati kriminaalhooldusabilist juhendada ja selgitati tasu maksmise võimatust. Kaebajale anti võimalus valida, kas juhendada tasu saamata või loobuda juhendamisest. E-kirjast nähtuvalt soovis kaebaja ise juhendada. Kaebajale ei keelatud vabal tahtel H.K. juhendada. Samuti ei nähtu Kadri Kelderi taotlusest, millal ja millisel viisil on kaebajale antud korraldus H.K. juhendamiseks. Seega, korralduse puudumise tõttu oli juhendamine vabatahtlik ning vanglal puudus kohustus KrHS § 15 lg 2 tulenevalt juhendamistasu maksmise kohustus.

Vangla on seisukohal, et kriminaalhooldusosakonnal ei ole kohustust võtta kriminaalhooldusabilisi ning kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse töös puudus otsene vajadus kriminaalhooldusabilise järele. Olukorras, kus rahalised vahendid juhendamistasu maksmiseks puudusid, ei saanud ka Krister Tüllinen anda kaebajale korraldust ja panna talle kohustust juhendada kriminaalhooldusabilist. Vangla on märkinud, et kuigi K. Tüllinen lubas kaebajal H. K. juhendada, ei tähenda see seda, et kaebajale oli antud korraldus juhendamiseks.

Kriminaalhooldusabilise hindamise komisjoni 27.06.2011 otsus ei anna kaebajale alust nõuda juhendamistasu vastavalt kuni 01.01.2013 kehtinud KrHS § 15 lg 2 sätetele.

Kohtu seisukohad , põhjendused ja otsustus

Kohus leiab, et A.A. esitatud kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja juhendas ajavahemikul 01.09.2011 kuni 31.08.2012 kriminaalhooldusabilist H.K..

4 Lahendada tuleb küsimus, kas kaebaja on õigustatud saama juhendamise eest tasu vastavalt Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 15 lg 2 (enne 01.01.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt) ning see, kas kaebajale anti korraldus kriminaalhooldusabilise juhendamiseks KrHS § 15 lg 1 mõttes või mitte.

KrHS § 15 lg 1 sätestab, et kriminaalhooldusametnik on kohustatud kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldusel juhendama kriminaalhoolduse praktikanti ja kriminaalhooldusabilist. Kriminaalhooldusametnik ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui kahte praktikanti ja viit kriminaalhooldusabilist.

Vaidlusalusel perioodil kehtinud KrHS § 15 lg 2 sätestas, et kriminaalhooldusametnikule, kes juhendab praktikanti või kriminaalhooldusabilist, makstakse juhendamistasu, mis on viis protsenti kriminaalhooldusametniku ametipalgast ühe juhendatava eest. Alates 01.01.2013. a on nimetatud säte kehtetu.

Kohus ei nõustu vastustaja arvamusega selle kohta, et korraldust kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamiseks KrHS § 15 lg 1 tähenduses ei antud.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse 27.06.2011 kriminaalhooldusabilise hindamise komisjoni otsusega kanti H.K. vabatahtlike kriminaalhooldusabiliste nimekirja alates 01.09.2011. a ning talle määrati juhendajaks A.A. (tl.7). KrHS § 17 lg 2 järgi tegutseb kriminaalhooldusabiline kriminaalhooldusametniku juhendamisel. Seega tuleneb eelviidatust selgelt, et kriminaalhooldusabilise tegutsemine kriminaalhooldusosakonnas saab toimuda üksnes juhendamise kaudu, mis tähendab, et kriminaalhooldusabilisele tuleb määrata juhendaja. Sellest lähtuvalt ei saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja jätta mingil juhul andmata korraldust kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamiseks – kas kaebaja A.A. või kellelegi teisele. Kohus on seisukohal, et kaebaja on sõnaselgelt määratud H. K. juhendajaks arvates 01.09.2011 kriminaalhooldusabilise hindamise komisjoni 27.06.2011 otsusega. Kuigi tõepoolest ei ole kohtule esitatud kirjalikke tõendeid selle kohta, et kriminaalhooldusosakonna juhataja oleks andnud A.A. korralduse kriminaalhooldusabilise juhendamiseks, ei tähenda see seda, et korraldust ei ole antud, KrHS § 15 lg 1 ei tulene kindlat vorminõuet kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt korralduse vormistamiseks , mille alusel võib lugeda, et korraldust saab anda ka suuliselt. Asjaolu, et väljakujunenud praktika kohaselt ongi korraldused antud suuliselt, kinnitab kaebaja ning seda, et A.A. võis H.K. juhendada, on kinnitanud ka vastustaja. Vastustaja väitel anti kaebajale võimalus valida, kas juhendada tasu saamata või loobuda juhendamisest. Sellise valikuvõimaluse andmine ei ole kooskõlas seadusega.

Kohus märgib, et tõendatud on asjaolu, et juhendajaks määrati ja tegelikult täitiski juhendamiskohustust kaebaja A.A.. Kuna juhendaja määramise faktist tulenevalt sõltub enne 01.01.2013. a kehtinud KrHS § 15 lg 2 sätestatud juhendamistasu maksmise kohustus, kuulub juhendamise korral ettenähtud tasu väljamaksmisele. Siinjuures ei ole põhjendatud anda ametnikule valikut juhendada seaduses ettenähtud tasu maksmata, kuna see ei ole kooskõlas juhendamistasu ettenägeva imperatiivse normiga. Seega on kohtu hinnangul vastustaja väited A.A. vabatahtliku juhendamise kohta asjakohatud. Isegi olukorras, kus kriminaalhooldusabilisele määratud juhendaja soovibki juhendaja kohustusi täita ning on vabatahtlikult nõustunud kriminaalhooldusabilist juhendama, ei saa jätta seaduses ettenähtud

5 juhendajatasu maksmata. Sellesisulist kokkulepet, mille kohaselt saaks juhendajale jätta enne 01.01.2013. a kehtinud KrHS § 15 lg 2 sätestatud juhendamistasu maksmata, ei ole kohtu arvates võimalik sõlmida. Ühtlasi ei ole loogiline, et ametnik loobuks ise vabatahtlikult seaduses sätestatud tasu saamisest. Ka käesoleval juhul ei kinnita kohtule esitatud tõendid, et juhendaja A.A. oleks vabatahtlikult loobunud seaduses ettenähtud juhendamistasu saamisest, nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et A.A. on kohtu poole pöördunud oma õiguste kaitseks juhendamistasu saamiseks.

Tartu Vangla direktori 08.07.2010 käskkirjaga nr. 3-1/571-P võeti Krister Tüllinen teenistusse ja nimetati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja ametikohale juhataja Kadri Kelderi asendajana alates 26.07.2010 kuni asendatava naasmiseni teenistusse või ametist vabastamiseni.

A.A. e-kirjast Krister Tüllinenile 20.12.2011 avaldab kaebaja nördimust, et ta ei ole saanud tasu juhendamise eest. Sellest tulenevalt nähtub, et A.A. soovib saada talle seadusega ettenähtud juhendamistasu, kuid kriminaalhooldusosakonna juhataja Krister Tüllinen oli viidanud raha puudumisele ja juhendamistasu mittemaksmisele.

Kohus märgib, et juhul, kui isik on määratud juhendajaks, tuleb talle enne 01.01.2013 kehtinud KrHS § 15 lg 2 järgi maksta ka juhendamistasu. Enne 01.01.2013 kehtinud KrHS § 15 lg 2 oli imperatiivne norm ning ei näinud ette erandeid, mille puhul võiks jätta juhendamistasu maksmata ning ei andnud kaalutlusõigust maksmise otsustamiseks. Rahaliste vahendite puudumine ei anna õiguslikku alust jätta juhendamistasu maksmata, mis on seadusega ettenähtud.

Kuna Kadri Kelder, keda oli asendanud Krister Tüllinen, naases tagasi tööle lapsehoolduspuhkuselt, pöördus kaebaja uuesti Kadri Kelderi poole taotlusega juhendamistasu väljamaksmiseks. Kadri Kelder ka sellekohase taotluse 27.12.2012 esitas, mille kohta on tehtud kaevatav käskkiri.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Tartu Vangla direktori 15.01.2013. a käskkiri nr 3-2/10, millega jäeti kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi taotlus A.A. juhendamistasu maksmiseks rahuldamata , kuulub tervikuna tühistamisele lähtuvalt HKMS § 5 lg 1 p. 1.

Kuna A.A. juhendas kriminaalhooldusabilist H.K. alates 01.09.2011 kuni 31.08.2012, tuleb enne 01.01.2013 kehtinud KrHS § 15 lg 2 alusel ja korras maksta A.A. juhendamistasu. Seega tuleb rahuldada A.A. nõue kohustada Tartu Vanglat välja maksma juhendamistasu kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamise eest perioodil 01.09.2011 kuni 31.08.2012. Viidatud sätte kohaselt on juhendamistasu suuruseks 5% kriminaalhooldusametniku ametipalgast.

Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi taotlusest nähtuvalt on A.A. palgamääraks 707,50 eurot. Taotluses on märgitud, et juhendamise perioodil oli A.A. mõnel kuul puhkusel või viibis töövõimetuslehel (tl 22). Kohus teeb ettekirjutuse HKMS § 5 lg 1 p 5 alusel kohustada haldusorganit välja maksma A.A. juhendamistasu ajavahemikul 01.09.2011 kuni 31.08.2012 kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamise eest (aluseks kuni 01.01.2013 kehtinud KrHS § 15 lg 2). Tulenevalt HKMS § 167 lg 1 kohaselt võib kohus teha vastustajale kohustuseks väljamakstava summa kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks kuna rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ning samas 27.12.2012

6 taotluses nähtuvalt on juhendamise ajal viibinud A.A. ka töövõimetuslehel ja mõnel kuul puhkusel, mis vajab eraldi arvutuste tegemist.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, HKMS § 5 lg 1 p. 1 ja p. 5 ja HKMS § 167 lg 1 sätetest.

Menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Samuti ei kuulunud kaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv. Seega ei ole kohtule teadaolevalt pooltel tekkinud menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik