3-13-200/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-200 Otsuse kuupäev 23. mai 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi

Menetlusvorm R.S.i kaebus Narva linnale teabenõudes soovitud dokumentide esitamisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: R.S., Vastustaja: Narva linn

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Narva linna tegevus R.S.i 20.12.2012 teabenõude menetlemisel õigusvastaseks. 2. Kohustada Narva linna edastama hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest R.S.ile kõik tema teabenõudes küsitud arved. 3. Mõista Narva linnalt R.S.i kasuks menetluskuluna välja 15 (viisteist eurot).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 25.06.2013. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 20.12.2012 esitas R.S. Narva Linnavalitsusele teabenõude (tl 4), milles soovis saada Narva linna ja Alvin Rödl&Partner Advokaadibüroo OÜ valel sõlmitud lepinguid, neist tulenevaid arveid ja tasumist tõendavaid dokumente. 04.01.2013 koostatud vastuses (tl 5) teatas Narva Linnakantselei R.S.ile, et tema taotluses viidatud lepingud on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 alusel. 12.02.2013 koostatud täiendavas vastuses (tl 13) teatati, et lepingud siiski esitatakse, kuna nende asutusesiseseks tunnistamise alus on ära langenud. Lisaks teatati, et edastatakse ka dokumendid (maksekorraldused) lepingute alusel eelarvest makstud tasude kohta. Veel on 12.02.2013 kohtutoimikusse esitatud kuus Alvin Rödl&Partner Advokaadibüroo OÜ-ga sõlmitud kliendilepingut ja kaksteist maksekorraldust (tl 14-37). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2

2. 30.01.2013 edastas R.S. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 2) ning palus kohustada Narva linna esitama talle koheselt kõik tema teabenõudes nõutud dokumendid. 13.02.2013 edastatud vastuses palus Narva linn kaebuse menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada väites, et on on kaebuses taotletu täitnud. 21.02.2013 koostatud seisukohas (tl 43-44) teatas R.S., et Narva linn on küll edastanud osa nõutud dokumente, kuid kaks lepingut ja kõik arved on tal senini saamata ning palus anda hinnang nõutud lepingute ärisaladuseks tunnistamise õiguspärasuse kohta ja kohustada kaebajat esitama kõik tema teabenõudes soovitud dokumendid. 07.03.2013 edastatud täiendavas seisukohas (tl 48-49) nõustuti, et kaks lepingut on jäänud kaebajale esitamata, lubati need viivituseta edastada ning paluti kaebuse menetlemine lõpetada. Kaebaja poolt nõutud advokaadibüroo arveid ei peetud avalikuks teabeks vastava seaduse tähenduses ja leiti, et kuna kohustamiskaebuse esemeks olev nõue on täidetud, puudub alus ja vajadus tuvastada, mis alusel peeti nõutud teavet varasemalt piiratud juurdepääsuga teabeks. Veel märgiti, et kohus ei ole tuvastamisnõuet menetlusse võtnud ega või teha otsust nõude kohta, mida ei ole kaebuses esitatud. 18.03.2013 teatas Narva Linnakantselei, et on käesolevaks ajaks kõik teabenõudes taotletud lepingud edastanud ja märkis, et sellega langeb ära vajadus Narva linna kohustamiseks ja esineb alus haldusasja lõpetamiseks (tl 56). R.S. sellega oma 22.04.2013 edastatud seletuses (tl 60-61) ei nõustunud, palus anda kohtul lahend lepingute ärisaladuseks tunnistamise ja arvete esitamisest keeldumise õiguspärasuse kohta, kohustada Narva linna esitama talle lõpuks kõik avaliku teabe nõudes nimetatud dokumendid ning jätta riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu vastustaja kanda. Kaebaja selgitas, miks tuleb arveid pidada avalikuks teabeks ning väitis, et soovib ka edaspidi saada Narva linnalt avalikku teavet teda huvitavates küsimustes, tahab vältida tulevikus dokumentide alusetut asutusesiseseks teabeks tunnistamist ja tagada nende tähtaegse soovitud mahus esitamise. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas esialgne dokumentide esitamisest keeldumine nende asutusesiseseks teabeks tunnistamise põhjendusel oli õiguspärane, kas advokaadibüroo arved on käsitletavad avaliku teabena või mitte ning kas Narva linn on täitnud R.S.i poolt 20.12.2012 esitatud teabenõude täies ulatuses. 4. Avaliku teabega seonduv on reguleeritud avaliku teabe seaduses. Selle § 3 lg-tes 1 ja 2 on kehtestatud, et avalikuks teabeks loetaks mistahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites Sama paragrahvi lõige kaks lubab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes seadusega sätestatud korras. Sama seaduse § 36 lg 1 p 9 kohaselt ei tohi kohaliku omavalitsuse asutusest teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvevahendite kasutamise kohta. Narva Linnakantselei poolt 04.01.2013 antud vastuses keelduti lepinguid R.S.ile edastamast põhjendusega, et need on tunnistatud ärisaladuse tõttu asutusesiseseks kasutamiseks. Seejuures ei tõenda aga miski väite tõele vastavust ja kohtumenetluses toimikusse edastatud kliendilepingud ei kanna avaliku teabe seaduse § 41 lg 2 kohast teabevaldaja nime, juurdepääsupiirangu aluse, lõpptähtaja ja vormistamise kuupäevaga märget. Üldse ilma igasuguse põhjenduseta jäeti vastuses lepingutest tulenevate kulude kandmist tõendavate dokumentide edastamise küsimus. Seda, et tegelikult ei olnudki lepingute ja nendega seotud maksekorralduste puhul tegemist asutusesisese teabega, on kohtumenetluses käigus tunnistanud vastustaja oma 07.03.2013 edastatud seisukohas ka ise. Samas on aga jätkuvalt tõendamata, et seni veel kaebajale edastamata advokaadibüroo arved on tunnistatud asutusesiseseks teabeks. Kuna tegemist saab olla üksnes Narva linna eelarvest täidetavate rahaliste kohustuste kohta käivate dokumentidega, ei saanudki neid juba nimetatud avaliku teabe seaduse § 36 lg 1 p 9 tuleneva keelu tõttu asutusesiseseks teabeks tunnistada.

3

5. Avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 kohaselt tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Sama seaduse § 23 lg 3 tulenevalt peab ka teabenõudest keeldumise koos põhjusega teatavaks tegema viie tööpäeva jooksul. Narva linn on eelnimetatud kohustusi oluliselt rikkunud, sest tegi R.S.ile 04.01.2013 teabenõude täitmisest keeldumise ja põhjused teatavaks vaid ühe teabenõude osa suhtes ning asus teabenõuet tegelikkuses täitma alles 12.02.2013, kuid jättis ka siis osa nõutud dokumentidest ilma vastavaid põhjendusi esitamata edastamata. 07.03.2013 möönis vastustaja, et pole kõiki lepinguid esitanud, kuid edastas need vaatamata viivitamatu edastamise lubadusele alles 18.03.2013.

6. Narva linn on kogu käesoleva kohtumenetluse jooksul olnud arvamusel, et tema poolt on vaidluse põhjuseks olev teabenõue täidetud ning kaebuse menetlemine tuleb seetõttu halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Vastavat taotlust kohtule edastades on tal aga jäänud tähelepanuta, et lisaks lepingutele ja maksekorraldustele soovis kaebaja ka advokaadibüroo arveid. Avaliku teabe seaduse § 17 lg 1 kohaselt tuleb teabenõue täita teabenõudja poolt soovitud viisil. Sama seaduse § 20 kehtestatu järgi loetakse teabenõue täidetuks üksnes siis, kui teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil ning seejuures ei ole seaduseandja ilmselgelt silmas pidanud olukorda, kus edastatakse vaid osa soovitud dokumentidest ja muus osas jäetakse teabenõue üldse tähelepanuta. R.S. soovis oma teabenõudes rea dokumentide edastamist oma eposti aadressile. Kohtule Narva linna poolt esitatu ei tõenda, et käesolevaks ajaks oleks talle muude dokumentide hulgas edastatud ka teabenõudes küsitud advokaadibüroo arved või teatavaks tehtud nende esitamisest keeldumise otsus ja põhjused. Seega pole Narva linnal alust väita, et ta on teabenõude täitnud. Lisaks omab siinkohal tähendust ka halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 2, mille kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, kui kaebaja taotleb toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamist ja see on vajalik tema õiguste kaitseks. R.S.i pole juba täidetud teabenõude osa suhtes andnud nõusolekut kohtumenetluse lõpetamiseks. Ta väidab, et kavatseb ka edaspidi Narva linnale teabenõudeid esitada ja vaidlusaluse teabenõude menetlemise õigusvastaseks tunnistamine saab aidata tal tulevikus oma õigusi kaitsta. Kohtul pole põhjust sellises soovis kahtlemiseks. Kuna Narva linna käitumist käesoleva teabenõude lahendamisel on võimalik vastuolulise käitumise ja tõele mitte vastavate väidete tõttu käsitleda kui hea halduse põhimõtte rikkumist, saab tuvastamisnõude rahuldamine suure tõenäosusega aidata kaasa sellele, et edaspidi suhtutakse R.S.i teabenõuetesse suurema tähelepanuga ning püütakse neid lahendada kõiki avaliku teabe seaduses kehtestatud nõudeid järgides.

7. Eeltoodud järelduste kohaselt tuleb R.S.i kaebus rahuldada, Narva linna tegevus tema teabenõude menetlemisel õigusvastaseks tunnistada ning teha ettekirjutuse seni edastamata dokumentide esitamiseks. Kaebuse rahuldamisest tulenevalt peab Narva linn halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt hüvitama kaebajale riigilõivu tasumisega kantud 15 euro suuruse menetluskulu. Nimetatud rahasumma tuleb kohtuotsuse jõustumisel kanda R.S.i AS SEB Pank kontole nr 10102031937001.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik