2-13-1276/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHageja: T M (isikukood XXX, elukoht XXX, e-pos XXX); Nõustaja: Stanislav Zibarov; Lahutada TM(M ) ja VM(M ) abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuosakonnas XXX, kanne nr XXX.
Legislator headnote
AI generated2-13-1276/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras.
Full text
HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 2-13-1276
Otsuse kuupäev
22. mai 2013
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
Hagi hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
TM(M ) hagi VM(M ) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes
3 500 eurot
Hageja: T M (isikukood XXX, elukoht XXX, e-pos XXX); Nõustaja: Stanislav Zibarov;
Kostja: V M (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
10. mai 2013
Istungil osalenud isikud Hageja T M ja hageja nõustaja Stanislav Zibarov
Resolutsioon
1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada TM(M ) ja VM(M ) abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuosakonnas XXX, kanne nr XXX.
3. Jagada TM ja VM ühisvara järgmiselt:
3.1 Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXkantud korteriomand asukohaga Tallinnas XXX jätta VM ainuomandisse.
3.2 Osak HÜXXX jätta V M ainuomandisse.
3.3 Mõista V M TM kasuks omandi kaotamise eest välja rahaline hüvitis summas
27 000 eurot.
4. Hageja TM menetluskuludest jätta 50 % tema enda kanda ja 50 % kostja VM kanda. Kostja VM menetluskulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuosakonnas 24.juulil 1991. Pooltel on alaealine tütar V M , sünd. XXX. Abielusuhted hageja ja kostja vahel on pöördumatult lõppenud 2009 aastal. Nimetatud ajast kostja ei toeta perekonda rahaliselt ning kõik kohustused seoses lapse ja eluasemega kannab hageja. Hageja palub abielu lahutada.
Abielu kestel on pooled omandanud korteriomandi aadressil XXX, Tallinnas, väärtus 50 000 eurot. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud kostja V M . 21.07.1998 sai kostja HÜXXX liikmeks. Garaaži väärtus on 4 000 eurot. Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomand ja hooneühistu liikmeosa jääb kostjale ning kostja kohustub maksma enamsaadu eest hüvitist 27 000 eurot.
Kostja arvamus Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 12.02.2013. Kostja ei ole oma kirjalikku arvamust hagi osas esitanud. 11.04.2013 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja keeldus vastu võtma täiendavaid dokumente ja kohtukutset 10.05.2013 toimuvale kohtuistungile. Kutse ja dokumendid pandi saaja postkasti. Seega TsMS § 325 kohaselt saab lugeda dokumendid ja kohtukutse kätte toimetatuks.
Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
Hageja seletuse kohaselt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Poolte kooselu on lõppenud neli aastat tagasi ning hageja abielusuhteid taastada ei soovi. Kuna kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole ning ei ole soovinud oma arvamust esitada ka kohtuistungil, siis saab järeldada, et pooled kooselu enam ei taasta ning abielu tuleb lahutada.
PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielulised suhted lõppesid enne 01.07.2010, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.
PKS § 18 lg 2 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) järgi, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.
Kohtule esitatud tõenditest (t. lk 6-9) nähtub, et korteriomand asukohaga XXX, Tallinn on omandatud 2003 aastal ja osak hooneühistus 1998 aastal, st vara on omandatud abielu ajal ning on poolte ühisvara. Hageja on näidanud korteriomandi väärtuseks 50 000 eurot ja hooneühistu osaku väärtuseks
4 000 eurot. Oma väite tõenduseks on hageja esitanud interneti portaalides avaldatud samaväärsete korterite ja garaažide müügikuulutused. Kuna kostja ühisvara väärtuse ega jagamise viisi osas vastuväiteid ei ole esitanud, tuleb lähtuda hageja poolt esitatust.
AÕS § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavutas kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.
Kohus leiab, et poolte ühisvara tuleb jagada vastavalt hageja poolt esitatud viisil, so jätta korteriomand ja osak hooneühistus kostja omandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis omandi kaotamise eest summas 27 000 eurot.
Menetluskulu TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus peab õiglaseks jätta hageja menetluskuludest 50 % kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik