3-11-2154/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2154 Haldusasi Anatoly Yurpalovi (Yurpalov) kaebus Viru Vangla 08.06.2011. a käskkirja nr 6-3/1112-D peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.06.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anatoly Yurpalovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Anatoly Yurpalov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 19.06.2012. a määrus ja vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-11-2154.

3. Saata asi Tartu Halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 04.09.2011 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 08.06.2011. a käskkirja nr 6-3/112-D tühistamiseks. Kaebuses palub määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus tagastas 12.10.2011. a määrusega kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Määruskaebuse esitaja esitas nimetatud halduskohtu määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, mille Tartu Ringkonnakohus 26.04.2012. a määrusega rahuldas ning saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule.

3. Tartu Halduskohus jättis 19.06.2012. a määrusega määruskaebuse esitaja vabastamata riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale kaebuse esitamiseks vajaliku 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole määruse tegemise ajal kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt alust anda määruskaebuse esitajale riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumises seisneva kulu kandmiseks ning vastav taotlus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus selgitab, et

2 Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et määruskaebuse esitaja nelja viimase kuu sissetulek on olnud 195 eurot. Sellest on võimalik kulutustena maha arvata nelja kuu elektrienergia eest 2,52 eurot, nõuete fondi võetud 97,50 eurot ning vabanemisfondi arvatud

39 eurot, kokku 139,02 eurot. Seega on määruskaebuse esitaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek 27,99 eurot, mis on suurem kui kaebuse esitamiseks vajalik riigilõiv.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 03.07.2012 esitas A. Yurpalov Tartu Halduskohtu 19.06.2012. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tal tuleb tasuda riigilõivu. Kuna kohus ei nõudnud määruskaebuse esitajalt riigilõivu kohe alguses pärast kaebuse kohtusse saabumist ning seda ei teinud ka ringkonnakohus tema määruskaebust läbi vaadates, siis ei saa määruskaebuse esitaja hinnangul kohus ka praegu seda nõuda. Määruskaebuse esitaja sõnul on tema vanglasisesel isikuarvel määruskaebuse esitamise hetkel umbes 7 eurot, mistõttu puudub tal võimalus riigilõivu tasumiseks.

5. Vastustaja leiab 16.08.2012 määruskaebusele esitatud vastuses, et määruskaebuse esitaja kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks 19.06.2012. a kohtumääruse tühistamiseks ning vastustaja nõustub vaidlustatud kohtumääruses väljatooduga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 19.06.2012. a määrus tühistada, vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-11-2154 ning saata asi Tartu Halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Käesolevas haldusasjas on määruskaebuse esitaja esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks 04.09.2011 halduskohtule esitatud kaebuses. Halduskohus tagastas kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, mille määruskaebuse esitaja vaidlustas ringkonnakohtus ning ringkonnakohus rahuldas tema määruskaebuse. Haldusasja toimik saabus tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks 11.06.2012. Seega, hakates uuesti hindama kaebuse vastavust menetlusseaduses sätestatud nõuetele, hakkas halduskohus lahendama kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS vr) kehtivuse ajal esitatud riigilõivust vabastamise taotlust alates 01.01.2012 jõustunud HKMS redaktsiooni kehtivuse ajal. Tulenevalt HKMS § 285 lg-st 2 vaadatakse enne halduskohtumenetluse seadustiku kehtiva redaktsiooni jõustumist esitatud riigilõivust vabastamise taotlus läbi seadustiku kehtiva redaktsiooni sätete kohaselt. Ka käesolevas asjas on määruskaebuse esitaja esitanud taotluse riigilõivust vabastamiseks HKMS vr kehtivuse ajal 04.09.2011 halduskohtule esitatud kaebuses. Kuna esitatud taotlus jäi kaebuse muul alusel tagastamise ning määruskaebemenetluse läbiviimise tõttu HKMS vr kehtivuse ajal lahendamata, tuleb määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus lahendada kehtiva HKMS redaktsiooni menetlusabi sätete kohaselt.

8. Haldustoimiku halduskohtusse tagasi saabumise hetkel ning ka käesoleval ajal kehtivas HKMS-s sätestab menetlusabi tingimused § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

3 osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud. Piirangud on sätestatud imperatiivselt, mistõttu ei ole kohtul nende esinemise korral lubatud menetlusabi taotlejale menetlusabi anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Tulenevalt HKMS § 285 lg-s 2 ja § 112 lg 1 p-s 1 sätestatust on taotluse lahendamisel arvesse võetavaks perioodiks seega taotluse esitamisele eelnenud neli kuud. Kuna määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus on esitatud 04.09.2011, on nimetatud perioodiks 04.05.2011−03.09.2011.

9. Halduskohus on vaidlustatud määruses kontrollinud HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemist ning leidnud, et määruskaebuse esitaja nelja viimase kuu sissetulekust ja kulutustest lähtuvalt esineb nimetatud alus menetlusabi mitteandmiseks. Halduskohtu määrusest ei nähtu selgelt, millisest neljast kuust halduskohus HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud arvutuste tegemisel lähtunud on. Haldusasja toimikusse on vahetult enne Tartu Halduskohtu 19.06.2012. a määrust köidetud määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõte perioodi 14.02.2012−14.06.2012 kohta. Nimetatud väljavõtte põhjal ringkonnakohtu poolt tehtud arvutuste tulemusel saadud summad ühtivad halduskohtu vaidlustatud määruses toodud summadega. Seega on ringkonnakohtul alust eeldada, et halduskohus on antud juhul võtnud riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel arvesse perioodi 14.02.2012−14.06.2012, s.o nelja kuu pikkust perioodi enne taotluse lahendamist, mitte enne taotluse esitamist, nagu sätestab HKMS § 112 lg 1 p 1. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on sellega oluliselt rikkunud menetlusnormi. Isikule peab olema mõistlikult ettenähtav, millisel ajaperioodil laekunud sissetulekuid kohus menetlusabi andmisel arvestab. Seetõttu näebki HKMS § 112 lg 1 p 1 ette, et menetlusabi andmise tingimusi kontrollitakse vastavalt taotluse esitamise aja seisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õiglane olukord, kui kohus saaks valida meelevaldselt ajaperioodi, mille alusel ta menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi kontrollib. Samuti oleks sellisel viisil taotleja majandusliku olukorra kontrollimine vastuolus menetlusabi taotluse esitamise ajenditega. Nimelt, kui isik esitab kohtule taotluse menetlustoimingu tegemiseks selle eest tasutava riigilõivu vabastamiseks, annab ta sellega kohtule teada, et ta ei ole konkreetsel ajahetkel võimeline seaduses sätestatud riigilõivu tasuma. Seega saab kohus sellise taotluse lahendamisel ning taotleja majandusliku seisu hindamisel arvesse võtta üksnes taotluse esitamisele eelnevat taotleja majanduslikku olukorda.

10. Ringkonnakohus peab võimalikuks kontrollida halduskohtu asemel menetlusabi andmise eelduste esinemist, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuud, s.o ajavahemikku 04.05.2011−03.09.2011. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema sissetulek nimetatud perioodil 57,01 eurot, millest peeti kinni elektriteenuse eest tasumiseks 2,52 eurot ning kanti nõuete fondi 28,5 eurot ja vabanemisfondi 11,41 eurot. Muude määruskaebuse esitaja sellel perioodil tehtud kulutuste (kaupluses tasumine) mahaarvamiseks alus puudub. Seega on määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise hindamisel arvestatavaks sissetulekuks menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul 14,58 eurot (57,01−(2,52+28,5+11,41)), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 7,29 eurot (14,58/4*2). Kuna kaebuse esitamisel käesolevas haldusasjas kuulub kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni § 57 lg 13 järgi tasumisele riigilõiv summas 15,97 eurot, mis ületab määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise ühe kuu

4 sissetuleku, ei esine käesoleval juhul seadusest tulenevat alust menetlusabi mitteandmiseks. Kohtul ei ole antud juhul alust kahelda ka määruskaebuse esitaja menetluses osalemise edukuses.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab HKMS § 203 lg 2 ja § 200 p 3 alusel vaidlustatud halduskohtu määruse ja teeb uue määruse, millega vabastab määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, ning saadab asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks ja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Agu Timmi Einar Vene Madis Ernits