Legislator Case Law & Legislation
2-12-8235/15 AI generated

2-12-8235/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-12-8235/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kohtu menetluses on VP hagi AK , SO ja OO vastu korteri müügilepingu tühisuse tunnustamiseks. Hagi aluseks on hagiavalduses märgitud, et hageja tegi tehingu (korteri müügi) otsusevõimetuna. 18.04.2013.a kohtuistungil hageja vande all ütlusi andes eitas, et tegi tehingu otsusevõimetuna. Lisaks ei ole hageja esitanud ka ühtegi tõendit, mis tõendaks tehingu otsusevõimetuna tegemist. Kohus selgitas 18.04.2013.a istungil hagejale, et kuna hageja eitas oma otsusevõimetust ja ühtegi tõendit otsusevõimetuse kohta esitanud ei ole, siis väga suure tõenäosusega jääb hagi rahuldamata. Kohus soovitas hagejal hagist loobuda, et oleks võimalik tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust ning mitte tekitada uusi menetluskulusid, mida suure tõenäosusega peaks kandma hageja. Kohus andis hagejale juhised, millisel alusel hagi tuleks esitada ja soovitas hagejal taotleda riigi õigusabi. 29.04.2013.a esitas hageja esindaja Sergei Razguljajev kohtule taotluse hagist loobumiseks. Samal kuupäeval esitas VP kohtule taotluse kostja asendamiseks. Taotluse kohaselt on hageja ekslikult esitanud hagi SO ja OO vastu, kes ei peaks olema kostjad. Hageja soovib kostjad SO ja OO asendada kostja AK .

Legislator headnote

AI generated

2-12-8235/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada. Hagis esitatud alusel ja asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik. Hagi alus on tehingu tegemine otsusevõimetuna. Otsusevõimetuna tehingu tegemise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit ning 18.04.2013.a kohtuistungil hageja esitas tehingu tegemist otsusevõimetuna. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-12-8235

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-12-8235 Tsiviilasi VP hagi AK, SO ja OO vastu korteri müügilepingu tühisuse tunnustamiseks

Tsiviilasja hind 23328 eurot Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VP: (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Razguljajev (e-post sergei.razguljajev@gmail.com) Kostja I: AK (isikukood XXX, elukoht teadmata) Kostja II: SO(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, e-post andreslusmagi@hot.ee) Kostja III: OO(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbi vaatamata.

2. Tagastada VP’le tasutud riigilõiv 1278,23 eurot tema avalduse alusel.

3. Jätta VP kanda SO riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kohtu menetluses on VP hagi AK , SO ja OO vastu korteri müügilepingu tühisuse tunnustamiseks. Hagi aluseks on hagiavalduses märgitud, et hageja tegi tehingu (korteri müügi) otsusevõimetuna. 18.04.2013.a kohtuistungil hageja vande all ütlusi andes eitas, et tegi tehingu otsusevõimetuna. Lisaks ei ole hageja esitanud ka ühtegi tõendit, mis tõendaks tehingu otsusevõimetuna tegemist. Kohus selgitas 18.04.2013.a istungil hagejale, et kuna hageja eitas oma otsusevõimetust ja ühtegi tõendit otsusevõimetuse kohta esitanud ei ole, siis väga suure tõenäosusega jääb hagi rahuldamata. Kohus soovitas hagejal hagist loobuda, et oleks võimalik tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust ning mitte tekitada uusi menetluskulusid, mida suure tõenäosusega peaks kandma hageja. Kohus andis hagejale juhised, millisel alusel hagi tuleks esitada ja soovitas hagejal taotleda riigi õigusabi. 29.04.2013.a esitas hageja esindaja Sergei Razguljajev kohtule taotluse hagist loobumiseks. Samal kuupäeval esitas VP kohtule taotluse kostja asendamiseks. Taotluse kohaselt on hageja ekslikult esitanud hagi SO ja OO vastu, kes ei peaks olema kostjad. Hageja soovib kostjad SO ja OO asendada kostja AK .

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles hinnanud esitatud seisukohti leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitas hagejale kohtuistungil, mida hagejal tuleks teha ning hageja esindaja on ka vastavalt käitunud – esitanud avalduse hagi loobumiseks. Hageja ise on aga esitanud taotluse kostja asendamiseks. Kohtul ei ole võimalik rahuldada taotlust kostja asendamiseks, kuna isik, kellega hageja soovib kostjaid asendada, on juba kostja. Samuti lähtudes hagiavalduse sisust, jättes tähelepanuta, et hagi on tõendamata, on nii SO kui ka OO õiged kostjad. Hageja ja hageja esindaja on esitanud oma taotlused kostja asendamiseks ja hagist loobumiseks kohtule samal päeval. Seega ei ole kohtul võimalik taotluste lahendamisel lähtuda sellest, kumb dokument oli ajaliselt hiljem esitatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada. Hagis esitatud alusel ja asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik. Hagi alus on tehingu tegemine otsusevõimetuna. Otsusevõimetuna tehingu tegemise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit ning 18.04.2013.a kohtuistungil hageja esitas tehingu tegemist otsusevõimetuna. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus Harju Maakohtu 19.03.2012.a määrusega on VP antud menetlusabi ja ta teda on vabastatud riigilõivu tasumisest 50% ulatuses ning teda kohustatud riigilõivu tasuma osade kaupa. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse VP tasutud riigilõiv 1278,23 eurot tema avalduse alusel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kostjatel AK ja OO ei ole menetluses esindajat. Kostja SO on Harju Maakohtu 28.05.2012.a määrusega määratud esindaja riigi õigusabi korras koos kohustusega hüvitada riigi õigusabikulud ühekordse maksena. TsMS § 190 lg 5 kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb SO riigi õigusabi korras esindaja kulud jätta hageja VP kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik