2-13-13717/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22.mai 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-13-13717 Tsiviilasi

A. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende esindajad 1800 eurot

Hageja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärge elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht xxx xx-xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja A. H. xxxxxxxxxxxx; epost:) Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi täielikult rahuldada.

2. Välja mõista K. K. A. K. kasuks elatis alates 25.03.2013 igakuiselt 200 (kakssada) eurot kuni A. K. keskhariduse omandamiseni G. A. G. , kuid mitte kauem kui A. K. 21-aastaseks saamiseni.

3. Menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

4. Tunnistada käesolev otsus viivitamatult tagatiseta täidetavaks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 22.05.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

2 (5) eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

Tartu Maakohtule 25.03.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt oli Tartu Maakohtu 07.01.2011 otsusega kostjalt välja mõistetud elatis 159,78 eurot hageja kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx. Kuna edaspidist vabatahtliku elatise maksmist on raske uskuda, palub hageja kostjalt välja mõista elatise 200 eurot kuni gümnaasiumi lõpetamiseni so xxxxx.

Kostja seisukohad

Kostja on 19.04.2013 hagile esitanud kirjaliku vastuse ( tl 15), milles nõustub elatise maksmisega 200 eurot kuus alates 2013 juunist. Eelduslikult lõpeb hageja keskhariduse omandamine 2013/2014 õppeaastal, mil hageja peaks lõpetama 12-nda klassi. Eeltoodust järeldub, et hageja on soovinud elatist saada 2014 juunikuuni, sest kostjale teadaolevalt juulikuus õppetööd enam ei toimu. Kostja oleks elatist maksnud ka vabatahtlikult.

Kostja vastusest tulenev hageja täiendav seisukoht

Hageja lepingulise esindaja 30.04.2013 e-kirjas (tl 19) on kohtule teatatud, et hageja on nõus elatise saamisega kuni 2014 juunikuuni.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Pooled enda ärakuulamist ei ole taotlenud.

Vastavalt PkS §-le 96 on laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PkS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Tartu Maakohtu 17.01.2011 otsusega tsiviilasjas 2-10-61839 ( tl 8-9) on muuhulgas välja mõistetud K. K. elatis A. K. kasuks alates 01.01.2011 igakuiselt 159,78 eurot kuni A. K. täisealiseks saamiseni 15.03.2013. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 14.02.2013 tõend ( tl 5) kinnitab, et Annete Kõiv õpib 2012/2013 õppeaastal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 11.b klassis. Seega on hageja jätkanud täisealiseks saanuna keskhariduse omandamist gümnaasiumis, mistõttu PkS §-st 97 p 2 tulenevalt on ta õigustatud saama kostjalt elatist.

Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2005 otsus asjas 3-2-1-7-05 ja 30.11.2004 otsus asjas 3-2-1-121-04). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsuses asjas

3 (5) 3-2-1-33-11 ja 25.05.2011 otsuses asjas 3-2-1-37-11 on selgitatud, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole elatise väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumisega seotud. Samas TsMS § 369 kohaselt võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.

Hageja on kohtusse pöördunud põhjusel, et peab raskestiusutavaks kostja poolt vabatahtlikku elatise maksmist. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et oleks elatist vabatahtlikult maksnud ka edaspidi. Kohtu arvates asjaolud, et juba varem pidi hageja kostjalt elatise saamiseks pöörduma kohtu poole ning senine elatise maksmine on toimunud mitte vabatahtlikult, vaid kohtuotsuse alusel, annab alust eeldada, et kostja ei täida hagejale ülalpidamise andmise kohustust ka edaspidi vabatahtlikult. Kostja ei ole küll käesolevas asjas elatise suurusele vastuväiteid esitanud, kuid samas oma vastusest tulenevalt on nõus elatist maksma alles alates 2013 juunikuust. Hagejal on aga õigus saada ülalpidamist mitte üksnes alates 2013 juunist, vaid PkS §-st 97 p 2 tulenevalt juba alates enda täisealiseks saamisest. Selline kostja seisukoht annab alust arvata, et ta siiski ei ole nõus hagejale andma ülalpidamist kogu selle aja vältel, mil hagejal oleks õigus ülalpidamist saada. Ka ei ole kostja kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks pärast hageja täisealiseks saamist temale ülalpidamist andnud. Seega on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine kohtuotsusega.

PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja nõuab kostjalt elatist 200 eurot kuus. Kostja oma kirjalikus vastuses on sellise suurusega elatisega nõustunud. Seega ei ole poolte vahel sisulist vaidlust asjaolu üle, et hageja poolt nõutav elatis vastab tema vajadustele ning sellises ulatuses elatise maksmine ei ole ka kostjale ülemäära koormav. Kostja õigeksvõtule ( elatise suuruse osas) tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatisena välja 200 eurot kuus.

PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Kostja vastuses avaldatud seisukoht, et ta peaks 25.03.2013 täisealiseks saanud hagejale elatist maksma alles alates 2013 juunist, ei ole kooskolas perekonnaseaduse mõttega. Käesoleva hagi on hageja lepinguline esindaja dateerinud küll 19.03.2013 kuupäevaga, aga tegelikult on see kohtule esitatud 25.03.2013, mis nähtub hagile kantud saabumistempli kuupäevast. Hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt so enda

4 (5) täisealiseks saamisest pole taotlenud. Seega tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest so alates 25.03.2013. Juhul kui alates 25.03.2013 käesoleva ajani on kostja on siiski hagejale ülalpidamist andnud, tuleb sellega otsuse täitmise käigus arvestada.

Menetluse käigus on poolte vahel olnud erimeelsused selles, mis ajani kostja peaks hagejale elatist maksma. Eeldades, et hageja käesoleval õppeaastal õpib 11-ndas klassis, lõpetab hageja gümnaasiumi eelduslikult 2014 suvel, mitte xxxxx. Kohtu hinnangul on hageja menetluse käigus kõrvaldanud kostja poolt etteheidetud ebatäpsuse so elatise nõude kuni xxxxx. Hageja on kinnitanud oma 30.04.2013 täiendavas seisukohas, et nõuab elatist 2014 juunikuuni. Hagiavalduse sisust saab siiski teha järelduse, et hageja nõuab kostjalt elatist sisuliselt oma õpingute lõpetamiseni ( mis eelduslikult peaks toimuma tõepoolest 2014 juunis).

PkS §-s 97 p 2 on täisealise lapse õigus saada vanemalt elatist seostatud tema hariduse omandamisega selles õppeasutuses, kus ta jätkab õpinguid täisealiseks saamisel, kusjuures maksimaalselt on vanemal elatise maksmise kohustus kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Seega on ka käesoleval juhul kostja kohustatud hagejale ülalpidamist andma kuni viimase keskhariduse omandamiseni Gustaf Adolfi Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21- aastaseks saamiseni. Kuna praegu pole täpselt teada, millal hageja õpingud keskhariduse omandamiseks praeguses koolis lõpetab, pole võimalik määratleda elatise maksmise tähtaja lõppu aasta või kuu täpsusega. Kohtu arvates on piisav, kui määratleda see tähtaeg vastavalt PkS §-s 97 p 2 sõnastatule.

Kohus juhib poolte tähelepanu, et PkS § 100 lg 4 kohaselt elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et menetluskulud tuleks hageja põhjendamatu kohtusse pöördumise tõttu jätta hageja kanda. Nagu kohus on juba eespool leidis, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Pooled ei ole käesolevas menetluses küll vaielnud elatise suuruse üle, ent pooltel on vaidlus olnud elatise maksmise tähtaja üle.

TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus on pooltele 25.04.2013 teinud ettepaneku esitada oma menetluskulude nimekirjad ( tl 16-17). Kostja oma menetluskulude nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks esitanud ei ole. Hageja lepingulise esindaja 30.04.2013 e-kirjas puuduvad samuti andmed hageja menetluskulude kohta. Seetõttu puudub kohtul alus määrata käesolevas lahendis kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. Elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta. Seega ei ole asjas tekkinud ka riigi kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid.

5 (5) TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1800 eurot (200 x 9).

TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg

6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Seega apellatsioonkaebuse esitamisel võetakse see menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on selgelt ebaõigesti kohaldatud materaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõigusenormi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ( TsMS § 637 lg 2-1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg