3-12-1934/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1934 Haldusasi AS Applaford ES kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.09.2012 kirja tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AS Applaford ES, volitatud esindajad v.adv.-d Gerly Kask ja Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Pille Lehis Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.01.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS Applaford ES kasuks välja menetluskulud 200 (kakssada) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.06.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon- kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-1934 2(5) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii- gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus- tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) palus 06.09.2012 e-kirjas AS-l Applaford ES edastada 2012. aasta juuni- ja juulikuu käibemaksukontode väljavõtted Exceli tabelitena, sh väljavõtted 0% määraga maksustatava müügi osas. 2. AS Applaford ES esitas 11.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 06.09.2012 kirja tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks. 1) PMTK 06.09.2012 e-kiri ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 nõuetele. Puudub MKS § 46 nõuetele vastav haldusakt ja põhjendused, miks on vaja pöörduda kolmanda isiku poole, kohustades teda maksuhaldurile esitama teavet. Maksuhalduri kirjast ei selgu, kas ja millise kontrollimenetlusega on tegemist ning millisel õiguslikul alusel kohustatakse kirja adressaati esitama nõutud väljavõtteid. 2) MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirava menetlusliku tingimuse eesmärk on kaitsta kolman- daid isikuid põhjendamatu koormamise eest ning viidatud sätte kohaselt peab maksuhaldur esmalt selgitama välja maksustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud maksukohustusla- selt ning kolmandate isikute poole pöördumine ja neilt teabe nõudmine on üldjuhul lubatav kas maksukohustuslaselt saadud teabe kontrollimiseks või siis sellise teabe hankimiseks, mida maksukohustuslaselt ei saadud; 3) OÜ Applaford ES Transport & Logistics kontrollimise raames nõutud teave AS Applaford ES 2012. a juuni- ja juulikuu käibemaksukontodest väljub osaühingu kontrollime- netlusest ja kaebajat on põhjendamatult koormatud. 4) Kaebaja esitab alternatiivselt e-kirja õigusvastuse tuvastamise nõude juhuks, kui kohus peaks leidma, et vaidlusaluse PMTK 06.09.2012 e-kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga. Vaidlustatud kirja õigusvastasuse tuvastamise nõue täidab preventiivset eesmärki, sest kaebu- se esitaja soovib hoida ära ja vältida edaspidi maksuhalduri poolt seaduse rikkumist ning suu- nata maksuhaldurit järgima haldusõiguse põhimõtteid ja norme. 3. MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 1) MTA on kaebuse esitajale saatnud e-kirja, millega ei teki isikule mingisuguseid õigusi, samuti ei ole vaidlusaluse kirjaga kaebuse esitajat millekski kohustatud, vaidlusalune e-kiri ei ole suunatud ka isiku õiguste ega kohustuste muutmisele ega lõpetamisele. Seetõttu ei ole vaidlustatud e-kirja näol tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähendu- ses, mille tühistamist saaks halduskohtult taotleda. Kaebuse esitaja saab vaidlustada vaid MTA toimingut, mis seisnes selles, et kaebuse esitajale saadeti e-kiri, milles palutakse edasta- da AS Applaford ES käibemaksukontode väljavõtted ning taotleda sellise toimingu õigusvas- tasuse kindlakstegemist. 2) Maksuhalduri menetlusväline suhtlemine maksukohustuslasega ei ole seadusevastane. Vaidlusalune e-kiri ei tekita kaebuse esitajale kohustusi ega too endaga kaasa õiguslikke taga- järgi ning sellele vastamine on kaebuse esitajale vabatahtlik. Seega ei saa rääkida kaebuse esitaja õiguste rikkumisest ega piiramisest.

3-12-1934 3(5) 4. MTA esitas 15.10.2012 halduskohtule kaebuse õigeksvõtmise avalduse. Vastustaja teatas, et on 17.09.2012 korraldusega alustanud AS Applaford ES suhtes kontrolli MKS §-s 46 ja § 59 lg 2 p-s 1 sätestatust lähtudes ning kohustanud aktsiaseltsi andma teavet ja esitama dokumente. Eeltoodust tulenevalt puudub maksuhalduril vajadus saada teavet ja do- kumente vaidlusaluse kirja alusel. Seega on otstarbekuse kaalutlusel vajalik kaebus õigeks võtta. 5. Tallinna Halduskohus palus 16.10.2012 kohtunõudega vastustajal teatada, kas ta nõustub kõigi kaebuses toodud väidetega ja kaebuse nõudega ning jääb avalduse juurde HKMS §-s 159 sätestatud korras. 6. MTA teatas 23.10.2012, et jääb kohtule esitatud õigeksvõtu avalduse juurde ega pea me- netluse jätkamist otstarbekuse kaalutlusel vajalikuks. Vastustaja juhtis kohtu tähelepanu asja- olule, et HKMS § 159 regulatsioon ei näe ette vajadust täpsustada, kas vastustaja nõustub kõi- gi kaebuses toodud väidetega. 7. Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2012 määrusega vastustaja 15.10.2012 avalduse kaebu- se õigeksvõtuks vastu võtmata, kuna maksuhalduri avaldus oli tingimuslik. Kaebust ei saa võtta õigeks üksnes otstarbekuse kaalutlusest tulenevalt, sest see riivaks kaebaja õigusi, jättes ta ilma sisulisest lahendist, sest kaebuse õigeksvõtu korral ei saa kohus kontrollida haldusakti või toimingu õiguspärasust. Sellest tulenevalt ei saa MTA 15.10.2012 esitatud avaldust käsit- leda kaebuse õigeksvõtu avaldusena. 8. MTA 20.11.2012 vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esitas 15.10.2012 kaebuse õigeksvõtu avalduse. Kaebuse õigeksvõtt ei eelda alati kaebuse põhjendustega nõustumist, vaid tähendab olukorda, kus vastustaja nõustub lõppast- mes kaebuse nõudega. Näiteks olukord, kus vastustaja otsustab kaebuse õigeks võtta, kuna kohtumenetluses selgub, et määratud maksusumma on aegunud, kuid ei nõustu kaebuse muu- de argumentidega. Kaebuse õigeksvõtul on sisuline paralleel menetluse lõpetamisega seoses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega haldusorgani enda poolt. Ka sellisel juhul puudub kohtul võimalus menetlust jätkata ja vastustajal ei lasu kohustust täpsemalt selgitada, kas ta nõustub kaebuses toodud argumentidega. 9. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.01.2013 otsusega kaebuse ja tühistas PMTK 06.09.2012 korralduse ning mõistis Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja kantud riigi- lõivu ja õigusabikulud 415 eurot. 1) Maksuhalduri poolt e-kirjaga andmete küsimine vastab oma tunnustelt korraldusele teabe saamiseks kolmandalt isikult MKS § 61 tähenduses. Et vaidlusaluse e-kirja näol on tegemist olnud maksuhalduri veaga, nähtub ka maksuhalduri enda käitumisest pärast seda, kui kaebus oli kohtule esitatud ja kohus nõudis vastustajalt kaebuse kohta seletust. Kohtu 30.10.2012 määrusega jäi vastustaja avaldus kaebuse õigeksvõtuks kohtu poolt vastu võtmata eelkõige põhjustel, et MTA avaldus oli tingimuslik ja kaebaja nõudis motiveeritud kohtuotsust. Sellisel juhul lasub halduskohtul uurimisprintsiibi teostamise kohustus. 2) Vaidlusaluse e-kirja näol on tegemist haldusaktiga, mille tühistamist on võimalik haldus- kohtus taotleda. Maksuhalduri e-kiri ei vasta MKS §-des 46 ja 61 sätestatud nõuetele. Akt on põhjendamata ja selles on märkimata haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; haldusakti täitmise tähtaeg; selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad and- med, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põh- jus; viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha või asen-

3-12-1934 4(5) dustäitmise kulude tasumise võimaliku kohustuse kohta. Samuti on akt korrektselt allkirjasta- mata (MKS § 46 lg-d 5 ja 6). Nimetatud puudustega haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühis- tada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. MTA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Alternatiivselt taotleb apellant tühistada halduskohtu otsus ja saata asi esimesele astmele uueks läbivaatamiseks. Samuti palub apellant lahendada kohtuku- lude jaotuse küsimus. 1) Halduskohus on valesti kohaldanud HKMS § 159, jättes kaebuse õigeksvõtu avalduse vastu võtmata ja jätkates menetlust üldises korras. Kohus on jätnud analüüsimata vastustaja 20.11.2012 esitatud täiendavad selgitused, miks ei saa õigeksvõtu avaldust käsitleda tingimus- likuna. HKMS eelnõu seletuskirjast nähtub, et õigeksvõtu korral kaebus rahuldatakse ning vastustaja vabaneb edasiste menetluskulude kandmise riskist. Kui kolmas isik vaidleb õigeks- võtule vastu, jätkub menetlus üldises korras, kuid edasised menetluskulud võivad jääda kol- manda isiku kanda (HKMS § 108 lg 5). 2) HKMS § 159 regulatsioon on üle võetud TsMS-st. Kuna HKMS viidatud säte jõustus alles 01.01.2012, siis on kohane tugineda tsiviilkohtu sellekohasele praktikale. Tallinna Ring- konnakohus nõustus otsuses nr 2-08-54221, et TsMS § 440 lg-de 1-3 mõttest tulenevalt ei ole kohtul võimalik õigeksvõttu mitte vastu võtta. Kohus on hageja poolt hagi õigeksvõtu korral seotud hageja tahteavaldusega. Kohus ei anna õigeksvõtuotsusega sisulist hinnangut hagile. Ka Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-79-09 p-s 19 märkinud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Seega puudus halduskohtul õigus jätta vastustaja avaldus kaebuse õigeksvõtuks vastu võtma- ta. 3) Otstarbekuse kaalutlusel ei saa pidada kaebuse õigeksvõttu tingimuslikuks. MTA on alus- tanud kaebaja suhtes kontrollimenetlust ja kohustanud AS Applaford ES andma teavet ning esitama dokumente. Sellest tulenevalt ei olnud maksuhalduril enam vajadust saada kaebuse esitajalt teavet vaidlustatud kirja alusel. Riigikohus leidis otsuse nr 3-2-1-35-09 p-s 12, et õi- geksvõtu avaldus peab olema selgesõnaline ja muid nõudeid avaldusele esitatud ei ole. MTA avaldus oli selgesõnaline ja ta on selgitanud, et nõustub lõppastmes kaebuse nõudega. 11. AS Applaford ES leiab, et halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme ning koh- tulahend on õige ja põhjendatud. 1) Apellant ei ole märkinud, millise kohtulahendi tegemist ta ringkonnakohtult taotleb. 2) HKMS § 159 lg 1 ega ka HKMS eelnõu seletuskirjast ei ilmne, milline peab kohtule esi- tatud avalduses kaebuse õigeksvõtt olema. HKMS §-dest 37 ja 159 tulenevalt on õigeksvõtt kaebuse nõudega nõustumine, kuna vaid sel juhul on kohtul võimalik kaebus rahuldada. Rii- gikohus on asjas nr 3-2-1-35-09 p-s 12 selgitanud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnali- ne ja vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. MTA esitatud taot- lusest ei ilmnenud, kas ta nõustub kaebuse nõudega ja kohtule esitatud hilisemast seisukohast nähtuvalt ei nõustunud ta kaebuse nõudega. Ebaselgeks jääb apellatsioonkaebuses esitatud väide, et lõppastmes nõustus MTA kaebuse nõudega. Seega olukorras, kus hoolimata õigeks- võtu väljendi kasutamisest ei toetanud vastustaja sisuliselt kaebust ega nõustunud selle nõude- ga, ei olnud tegemist kaebuse õigeksvõtuga. AS Applaford ES esitas 30.04.2013 ringkonnakohtule taotluse menetluskulude välja- mõistmiseks apellatsioonimenetluses summas 666,60 eurot (teenus 550 eurot, bürookulud

3-12-1934 5(5) 5,50 eurot ja käibemaks 111,10 eurot) ning advokaadibüroo arve ja selle tasumist tõendava konto väljavõtte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et halduskohus jättis ebaõigesti vastustaja õigeksvõtu vastu võtmata. Kaebuse õigeksvõtt tähendab nõustumist kaebuse nõudega ning vastustaja ei pea õigeksvõttu õiguslikult ega faktiliselt põhjendama. Seega küsis halduskohus 16.10.2012 kohtunõudega alusetult vastustaja kinnitust sellele, et viimane nõustub kõigi kae- buses toodud väidetega ja kaebuse nõudega. Asjaolu, et vastustaja selgitas, et võtab kaebuse õigeks otstarbekuse tõttu, ei tähenda, et õigeksvõtt oli tingimuslik, vaid tegemist oli üksnes avalduse põhjendusega. Vastustaja 15.10.2012 avaldusest kaebuse õigeksvõtu kohta ning 23.10.2012 vastusest 16.10.2012 kohtunõudele nähtub üheselt vastustaja tahe kaebus õigeks võtta. Vastustaja võttis kaebuse õigeks täies mahus, so kõigi 12.09.2012 määrusega menetlus- se võetud nõuete osas (kirja tühistamine ning alternatiivselt selle õigusvastaseks tunnistami- ne). Eelnimetatud vastustaja dokumentidest ei ole võimalik järeldada vastupidist. HKMS §-st 159 ei tulene kaebajale õigust vastustaja õigeksvõtule vastu vaielda, eriti veel põhjendusel, et vaidlus on vajalik halduspraktika tekkimiseks. Kaebaja pöördub kohtusse üks- nes oma subjektiivsete õiguste kaitseks ning selle eesmärgi saavutab ta ka õigeksvõtu tulemu- sel kaebuse rahuldamisega. HKMS § 159 lg 4 sätestab, et kohus ei võta õigeksvõttu vastu vaid siis, kui kolmas isik õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega ei nõustu. 13. Samas ei ole eeltoodud kohtumenetluse normi rikkumine toonud kaasa ebaõige kohtula- hendi tegemist. Ka õigeksvõtuga arvestamisel oleks kaebus rahuldatud ning vastustajalt kae- baja põhjendatud menetluskulud välja mõistetud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et see oleks esitatud halduskohtu otsuse põhjenduste peale. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik apellat- sioonkaebust rahuldada ning asjas uut otsust teha. Halduskohtu otsust oleks põhjust muuta vaid menetluskulude osas, kui vastustajalt oleksid välja mõistetud kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg-t 5 rikkudes. Antud juhul seda toimunud ei ole. Kaebaja esitas menetluskulu- de taotluse 25.10.2012, so vahetult pärast kaebuse õigeksvõtmist. Pärast õigeksvõttu kantud menetluskulusid vastustajalt halduskohtu 21.01.2013 otsusega välja ei mõistetud. Apellat- sioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid väljamõistetud menetluskulude suurusele. 14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menet- luskulud. Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 666,60 eurot. Kulu kandmine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendamatult suur. Halduskohus mõistis kohtuotsusega kaebaja kasuks välja õigusabikulud 400 eurot. Apellatsiooniastme ku- lud ei saa üldjuhul olla sellest suuremad. Arvestades, et apellatsioonkaebus oli esitatud vaid õigeksvõtu vastu võtmata jätmise peale, hindab ringkonnakohus õigusabikulude põhjendatud suuruseks 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets