2-13-3582/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-3582

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. mai 2013, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Lindorff Eesti AS-i hagi Mait Kirrilandi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1783,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Lindorff Eesti AS (rk 10231048; asukoht

Rävala pst 5, Tallinn)

hageja esindaja: volikirja alusel Eveli Kaunispaik

(e-post juristid.ee@lindorff.com)

kostja: Mait Kirriland (ik 38602166545; elukoht

XXXX)

Menetlus

lihtmenetlus

Kaja esitamine

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Mait Kirrilandilt 15.06.2006 AS-iga Danske Bank sõlmitud limiidilepingu

alusel Lindorff Eesti AS-i kasuks:

2.1. põhivõlg 1126,28 eurot ja viivis 428,44 eurot, kokku 1554,72 eurot (üks tuhat

viissada viiskümmend neli eurot ja seitsekümmend kaks senti);

2.2. viivis 0,04% tasumata põhivõlalt päevas alates 23.01.2013 kuni põhivõla

tasumiseni, kusjuures viivisesumma kokku ei või ületada põhivõlga.

3. Jätta välja mõistmata Mait Kirrilandilt leppetrahv 63,91 eurot Lindorff Eesti AS-i kasuks.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 96% Mait Kirrilandi kanda ja 4% Lindorff Eesti AS-i kanda.

6. Välja mõista Mait Kirrilandilt menetluskuluna riigilõivust 168 eurot (ükssada

kuuskümmend kaheksa eurot) Lindorff Eesti AS-i kasuks.

7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

2/2

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

10. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas

põhjendab vaid leppetrahvi väljamõistmata jätmist.

13. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kostja ja AS-i Danske Bank vahel

15.06.2006 sõlmitud limiidilepingu p-i 3.2 alusel leppetrahvi 63,91 eurot.

Kostja ja AS Danske Bank (endine ärinimi AS Sampo Pank) sõlmisid 15.06.2006

limiidilepingu nr 483JM20606605, mille kohaselt pank võimaldas kostjal kasutada limiiti

summas 25 000 krooni, summa kuulus täies osas tagasimaksmisele 15.06.2010.

Lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste p 3.2 näeb ette, et lepingu p-is 3

toodud kohustuste kliendi poolt mittetäitmise korral on pangal õigus nõuda kliendilt

igakordsel rikkumisel leppetrahvi summas 1000 krooni tasumist.

Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15) märkinud järgmist:

„Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb

VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega

viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu

korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda

viivist ja kahju hüvitamist.“

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et leppetrahvi kokkulepe 15.06.2006 limiidilepingu nr

483JM20606605 üldtingimuste p-is 3.2 on tühine ning leppetrahv 63,91 eurot tuleb jätta

kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik