2-12-35129/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-35129

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2013. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-35129 Tsiviilasi Rxxxxx Bxxxxxxx hagi Rxxxx Txxxxx vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rxxxxx Bxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe-post: xxxxx Hageja lepinguline esindaja: advokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus; asukoht Ülikooli 4, Tartu 51003); Kostja: Rxxxx Txxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxx

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Lõpetada tsiviilasja nr 2-12-35129 menetlus Rxxxxx Bxxxxxxxxhagis Rxxxx Txxxxx vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Kinnitada Rxxxxx Bxxxxxxx ja Rxxxx Txxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1. Rxxxx Txxxx kohustub võõrandama ja Rxxxxx Bxxxxxxx kohustub ostma temalt välja xxxxxxkinnistust (registriosa nr xxxxxxx) jagamise teel moodustatava maaüksuse, vastavalt kompromissi lahutamatuks lisaks olevale plaanimaterjalile (lisa 1). Vastavalt plaanimaterjalile on moodustatava maaüksuse pindala 31 062,9 m2 ehk ca 3,1 ha.

2. Rxxxxx Bxxxxxxx ostab kompromissi punktis 1 nimetatud moodustatava kinnistu 1 (ühe) euroga ja müügitehing teostatakse Tartu notar Mati Alliku büroos hiljemalt 01.10.2013. a. Rxxxxx Bxxxxxxxxteavitab Rxxxx Txxxxx tehingust vähemalt 5 päeva ette. Pooled lepivad kokku, et tehingu teostamise kulud (notaritasud, riigilõivud) tasub Rxxxxx Bxxxxxxx.

3. Pooled lepivad kokku, et kompromissi punktis 1 nimetatud kinnistu jagamise korraldamise võtab enda kohustuseks Rxxxxx Bxxxxxxx, sh korraldab Rxxxxx Bxxxxxxx kõik toimingud, mis on vajalikud kinnistu jagamiseks (vajalikud mõõdistamised, katastriüksuste mõõdistamised jm). Samuti võtab Rxxxxx Bxxxxxxx enda kanda kinnistu jagamisega seotud kulud. Rxxxx Txxxx kohustub andma xxxxx kinnistu omanikuna kõik vajalikud kooskõlastused kinnistu jagamiseks ja kahe uue kinnistu moodustamiseks.

4. Peale kompromissi punktis 1 nimetatud müügitehingu toimumist ei oma pooled üksteise vastu enam mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.

5. Poolte kohtumenetluse kulud jäävad nende endi kanda.

6. Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise võimalusest.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tagastada Rxxxxx Bxxxxxxx pangakontole nr 221005112824 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot.

Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord: Poolte kokkuleppel ei saa määrusele esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxxxx Bxxxxxxx esitas 05.09.2012. a kohtule hagiavalduse Rxxxx xxxxxx vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kinkelepinguga kinkinud Rxxxx Txxxxxxe kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx. Hageja leiab, et kinketehing on näilik ja seega tühine. Hageja palus kohtul tuvastada RxxxxxTxxxxx kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande kustutamiseks, mille kohaselt on kinnistu omanikuks Rxxxx Txxxx. Hageja palus kanda kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx, omanikuna kinnistusraamatusse Rxxxxx Bxxxxxxx.

Rxxxx Txxxx vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 16.04.2013. a. Kohtuistungil tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks.

14.05.2013. a esitas hageja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, milles pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtuistungil poolte küsitlemisel ilmnes, et nii hageja kui ka kostja on tõmmatud Jüri Kalmu poolt kavandatud skeemi, mis on seotud Jüri Kalmu poolt tema pankrotistumisel tehtud tehingutega. Sõlmitud kompromiss ja selle täitmine võimaldab mõlemale poolele ebasobiva olukorra lahendada.

Pooled on kompromissiga kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled leppisid kokku, et loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele.

Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et Nxxxxxxxxxxxxx(registrikood xxxxxxxx) on 05.09.2012. a tasunud hageja eest Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu summas 750 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o summas 375 eurot tagastada. Hageja taotlusel määrab kohus, et riigilõiv tuleb tagastada hageja pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Raag Kohtunik