2-10-17927/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-17927

Tsiviilasi

Lille Partsi hagi Aires Liising OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lille Parts määruskaebus

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Lille Parts (IK: XXX),

esindaja advokaat Veiko Parts

Kostja esimeses astmes: Aires Liising OÜ (RK: 109958298),

lepinguline esindaja Jaanus Silm

Kolmas isik kostja poolel: Kaia Kitsnik (IK: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013.a

määrus osas, millega kohus jättis Lille Partsi hagi Aires

Liising OÜ vastu läbi vaatamata, tühistas hagi tagamise ja

jättis menetluskulud hageja kanda. Saata tsiviilasi samale

kohtule menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada Lille Partsi määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruskaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on Lille Partsi (hageja) hagi Aires Liising OÜ (kostja) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada lubamatuks Tallinna notari

Aivar Mesikäpa tõestatud 30. mai 2007 hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu,

hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sundtäitmine.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja kasuks seadnud hüpoteegi temale kuuluvale

korteriomandile Kaia Kitsniku ja kostja vahel 25. mail 2007 sõlmitud krediidilepingust

nr 0700320 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. 19. märtsil 2010 sai L. Parts kätte

kohtutäitur J. Pajuste 18. märtsi 2010 täitmisteate täiteasjas nr 185/2010/557. Täitmisteate

kohaselt on võlgnikuks hageja ja sissenõudjaks Aires Liising OÜ ning võlgnevuse

kogusumma on 847 283,07 kr. Hageja leidis, et notariaalaktist nr 2882 ei tulene kostja rahalist

nõuet hageja vastu. Hagejal pole üldse kunagi olnud kostjaga võlasuhet, mille alusel võinuks

hagejal tekkida võlgnevus kostja ees.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja hüpoteegipidajaks, kelle

kasuks on seatud hüpoteegid hagejale kuuluvale kinnisasjale kahele esimesele järjekohale.

3. 2. veebruari 2011 määrusega kaasas kohus Kaia Kitsniku menetlusse kolmanda isikuna

kostja poolel ja peatas tsiviilasja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas

nr 2-10-9681.

L. Parts esitas taotluse hagi tagamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 1. juuni 2011 määrusega

taotluse hagi tagamiseks ning peatas täitemenetluse kohtutäitur Jaanika Pajuste menetluses

olevas täiteasjas nr 185/2010/557 kuni tsiviilasjas nr 2-10-17927 menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus uuendas 18. veebruari 2013 määrusega menetluse ning jättis L. Partsi hagi

OÜ Aires Liising vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbivaatamata. Kohus jättis

TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et 2. veebruari 2011 määrusega peatati antud tsiviilasja

menetlus kuni Harju Maakohtu lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-10-9681. Nimetatud

kohtulahend jõustus 15. detsembril 2012, mistõttu tuleb menetlus TsMS § 361 lg 1 alusel

antud tsiviilasjas uuendada.

Esitatud hagi nõudeks on tunnistada lubamatuks Tallinna notari Aivar Mesikäpa koostatud ja

tõestatud 30. mai 2007 hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu ja hüpoteegi seadmise

lepingu ja asjaõiguslepingu alusel sundtäitmine täiteasjas nr 185/2010/557. 4. detsembril 2012

Tallinna Ringkonnakohtu poolt kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus OÜ Aires Liising

esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 185/2010/557.

28. detsembril 2012 on hageja esindaja kinnitanud, et OÜ Aires Liising esitas avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks.

Kohus leidis, et kuna täitemenetlus täiteasjas nr 185/2010/557 kuulub lõpetamisele, mis

sisuliselt tähendab seda, et sissenõudja OÜ Aires Liising ei taotle Tallinna notari Aivar

Mesikäpa poolt koostatud ja tõestatud 30. mai 2007 hüpoteegi loovutamise ja üleandmise

lepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel sundtäitmist, siis on hageja

poolt esitatud hagi nõue sisuliselt täidetud. Esitatud hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik

saavutada, kuna täitemenetlus, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotletakse, on

lõpetatud. Seetõttu jättis kohus L. Partsi hagi Aires Liising OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus märkis ka, et maakohtu määruse jõustumisel tuleb TsMS § 386 lg-te 2 ja 4 alusel

tühistada käesolevas asjas Tartu Maakohtu 1. juuni 2011 määrusega seatud hagi tagamine

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. L. Parts (hageja) esitas Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013 määruse peale määruskaebuse,

milles palus maakohtu määruse tühistada hagi läbivaatamata jätmise, hagi tagamise

tühistamise ja menetluskulude jaotuse osas.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) rajas maakohus vaidlustatava määruse asjaolule, mida tegelikkuses ei ole olemas.

Vaidlustatavas määruses maakohus märkis, et täitemenetlus on lõpetatud, kuid tegelikkuses ei

ole kohtutäitur täitemenetlust nr 185/2010/557 lõpetanud. TMS § 50 lg 1 järgi lõpetab

kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Niisugust otsust ei ole kohtutäitur teinud.

2) kohaldas maakohus vaidlustatavat määrust tehes ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p-i 2.

Nimetatud sätet võib kohaldada üksnes juhul, kui hageja on esitanud kohtule ebakohase

õiguskaitsevahendi (nõude), millega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hagi

läbivaatamata jätmine ei ole lubatav olukorras, kui haginõue põhimõtteliselt on igati sobiv,

kuid hagi aluseks olevad asjaolud on muutunud menetluse kestel. Sellises olukorras peaks

kohus järgima dispositiivsuse põhimõtet ja võimaldama hagejal endal oma menetlusõigust

käsutada ja menetluse käiku määrata, sh otsustada menetluse lõppemise (TsMS § 4 lg 2);

3) viitas maakohus hagi tagamise tühistamise osas vaidlustatavas määruses põhjendamatult

TsMS § 386 lg-le 2. Normi kohaldamise eeldused ei ole täidetud, mh puudub nõutav poole

taotlus;

4) on ka menetluskulude jaotus sisuliselt põhjendamatu ja ebaõiglane. Maakohus jättis

ekslikult kohaldamata sama paragrahvi lõike 4 lõpuosa. TsMS § 168 lg 4 lõpuosa on erinorm,

mis laieneb ka juhtumile, kui kohus otsustab jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et kostja on

rahuldanud hageja nõude ja seetõttu ei ole kohtu hinnangul hagiga enam võimalik taotletavat

eesmärki saavutada.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

6. OÜ Aires Liising vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

OÜ Aires Liising vastuväidete kohaselt:

1) palub vastustaja TsMS § 226 lg 1 teise lause alusel kontrollida määruskaebuse esitaja

esindaja esindusõigust, kuna V. Parts on ise vastustajale kompromissläbirääkimiste käigus

avaldanud, et ta ei esinda L. Partsi (lisa 1);

2) on maakohus õigesti ja põhjendatult kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p-i 2 ja jätnud

määruskaebuse esitaja hagi läbi vaatamata. Kuna vastustaja on esitanud täitemenetluse

lõpetamise avalduse, mille alusel kuulub täitemenetlus igal juhul lõpetamisele, ei ole enam

võimalik hagiga saavutada hagis taotletud eesmärki ehk täitemenetluse lubamatuks

tunnistamist;

3) on maakohus hagi tagamise osas õigesti kohaldanud TsMS 386 lg-t 4. Nimetatud sätte

kohaselt ei ole hagi läbivaatamata jätmisel hagi tagamise tühistamiseks vajalik poole taotlus.

Hagi tagamise tühistamine kahjustab määruskaebuse esitajat ennast. Peatatud täitemenetluse

raames ei saa ja ei tohi kohtutäitur nimetatud täiteasjas toiminguid teha s.h. ei saa kohtutäitur

rahuldada vastustaja taotlust menetluse lõpetamiseks;

4) on maakohus menetluskulude osas õigesti ja põhjendatult kohaldanud TsMS § 168 lg-t 2.

Antud juhul ei ole hageja hagi tagasi võtnud ega hagist loobunud, mistõttu ei saanudki

maakohus kohaldada TsMS § 168 lg 4 sätestatut.

7. K. Kitsnik määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013.a määrus tuleb

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega

kohus jättis Lille Partsi hagi Aires Liising OÜ vastu läbi vaatamata, tühistas hagi tagamise ja

jättis menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus rahuldab Lille Partsi määruskaebuse ja saadab tsiviilasja samale maakohtule

menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja menetluse jätkamisel tuleb

maakohtul esmalt selgitada pooltele menetluslikku olukorda ning seejärel anda võimalus

esitada taotlused edasise menetluse suhtes.

9. Kolleegium leiab, et maakohus jättis ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata

Lille Partsi poolt OÜ Aires Liising vastu TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik TMS § 221 lg 1 kohaselt esitada

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11

kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–

191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine.

10. Käesoleval juhul oli täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe (TMS § 2 lg 1 p

9), millega seati hüpoteek hagejale kuuluvale korteriomandile Kaia Kitsniku ja kostja Aires

Liising OÜ vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Hageja

leidis, et notariaalaktist ei tulene kostja rahalist nõuet tema vastu ning tal pole kunagi olnud

kostjaga võlasuhet, mille alusel võinuks hagejal tekkida võlgnevus kostja ees.

Hagi läbi vaatamata jätmist põhjendas maakohus sellega, et täitemenetlus täiteasjas nr

185/2010/557, mille täitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotleb, on lõpetatud, hageja

esitatud nõue seega sisuliselt täidetud (kostja ei taotle enam täitedokumendi alusel

sundtäitmist) ning esitatud hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada.

11. Kolleegium leiab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 oleks asjakohane kohaldada juhul, kui

täitemenetlus oleks tõepoolest hagi läbivaatamata jätmise ajaks lõpetatud.

Määruskaebuse esitaja nõustub, et juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse, on kostja sisuliselt

hageja nõude täitnud.

Tegelikkuses ei nähtu asja materjalidest, et kohtutäitur oleks täitemenetluse nr 185/2010/557

lõpetanud. Otsust täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 50 lg 1) kohtutäitur teinud ei ole.

Maakohtu 01. juuni 2011.a määrusega on hagi tagamisena täitemenetlus kuni käesolevas asjas

lahendi jõustumiseni peatatud, seega puudub kohtutäituril igasuguste täitetoimingute

tegemise, sh menetluse lõpetamise, võimalus.

12. Ringkonnakohus nõustub, et käesolevaks ajaks on hagi tagamise aluseks olnud asjaolud

sisuliselt ära langenud. Samas tuleb arvestada, et kuna hagi tagamise abinõuna on

täitemenetlus täiteasjas nr 185/2010/557 peatatud kuni tsiviilasjas nr 2-10-17927 menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni, siis ei ole täitemenetluse formaalne lõpetamine menetluslikult

võimalik enne tsiviilasjas nr 2-10-17927 menetluse lõppemist. Seetõttu oli hagi tagamise

abinõu, s.o täitemenetluse peatamise, tühistamine maakohtu poolt ennatlik.

Kuigi kostja on täiteasja nr 185/2010/557 menetluse lõpetamise avalduse kohtutäiturile

esitanud ja selles osas vaidlust ei ole, ei lõpeta sissenõudja avalduse esitamine iseenesest

täitemenetlust. Olukorras, kus hagi aluseks olevad asjaolud on menetluse kestel muutunud,

oleks kohus pidanud võimaldama pooltel oma menetlusõigusi teostada (TsMS § 4 lg 2).

13. Kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt tulnuks maakohtul pooltele selgitada kujunenud

menetluslikku olukorda, maakohus seevastu tegutses menetlusosalistele üllatuslikult.

Kohus küsis poolte seisukohti küll menetluse uuendamise kohta, kuid jättis välja selgitamata

menetlusosaliste seisukohad edasise menetluse suhtes, sh menetlusosaliste võimalikud

taotlused hagi tagamise tühistamise ning menetluse lõpetamise osas.

14. Menetluskulude jaotust puudutavas osas leiab ringkonnakohus, et hageja ei esitanud

kohtule põhjendamatut hagi ega saanud antud juhul enda tegevusega hagi läbi vaatamata

jätmist mõjutada. Seetõttu saab menetluskulude TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda jätmist

pidada ilmselgelt ebaõiglaseks. Menetluskulud tuleb jaotada sõltuvalt poolte seisukohtadest

menetluse jätkamise ja/või lõpetamise aluste osas ning vajadusel tuleb kaaluda ka TsMS

§ 162 lg 4 kohaldamist (sh analoogia alusel).

15. Määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja esindusõiguse osas juhindub ringkonnakohus

TsMS § 226 lg-st 1, mille kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu.

Advokaat V. Parts on Lille Partsi esindanud läbivalt kogu menetluses ning ringkonnakohtul

puudub alus tema esindusõiguses kahelda.

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb menetluskulude jaotus TsMS

§ 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtul.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/