3-12-2624/45 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi, Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2624 Haldusasi B K H K Bi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12. det- sembri 2012 otsuse nr 15.3-3/813-1 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – B K H K B Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. märtsi 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus B K H K Bi apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada B K H K Bi 11. märtsi 2013. a apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-12-2624.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi- metamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. B K H K B on Egiptuse kodanik, kellel oli tähtajaline elamisluba nr xxxxxxxxxx elama asumiseks Eestis elava abikaasa H K-B juurde. Elamisloa kehtivusaja lõpuks oli määratud 31. juuli 2014. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 12. detsembril 2012 otsuse nr 15.3-3/813-1, millega tunnistas B K H K Bi tähtajalise elamisloa kehtetuks alates 12. det- sembrist 2012. Otsuses viidatakse välismaalaste seaduse § 138 lõikele 1, § 146 lg lõikele 1 ning § 135 lg 2 ja leitakse, et B K H K Bi perekond ei ole enam püsiv, kuivõrd B K H K B on lahkunud elamast oma abikaasa ja laste juurest, tema abikaasa on esitanud tema vastu hagi abielu kehtetuks tun- nistamiseks ning teatanud PPA-le, et abielulised suhted abikaasade vahel lõppesid 2012. aasta veebruaris. Samuti viidatakse PPA otsuses asjaolule, et 14. augustil 2012 tsiviilasjas nr 2-12- 27883 tehtud Harju Maakohtu määruses leitakse, et alaealiste laste A B ja F B huvides on lubatud lastel lahkuda Eesti Vabariigist üksnes koos emaga või viimase notariaalselt tõestatud nõusolekul, sest kohtu hinnangul on laste isa B K H K B võimeline viima alaealised lapsed

3-12-2624 2(4) Egiptusesse. PPA asus otsuses seisukohale, et VMS § 105 lõikest 3 tulenevalt ei riivata täht- ajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisega oluliselt B K H K Bi võimalusi tegeleda Eestis äritegevusega. 2. B. K H K B esitas 17. detsembril 2012. a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12. det- sembri 2012 otsuse nr 15.3-3/813-1 tühistamise nõudes. Kaebuse kohaselt oli PPA väitnud, et kaebaja abielu on lõppenud, kuigi see vaidlus on maa- kohtus alles pooleli. Elamisloa kehtetuks tunnistamine on alusetu ja võtab temalt põhjendama- tult võimaluse osaleda Harju Maakohtus toimuvas kohtumenetluses. Kaebajal on õigus ela- misloale, kuna tal on Eestis kaks last, kelle eest ta majanduslikult hoolt kannab, ning tegutsev ettevõte. Kaebaja hinnangul ei saa PPA tema eest otsustada, millisel viisil ta peab oma lastega suhtlema, mistõttu ei ole tõsiseltvõetav PPA otsuses tehtud ettepanek suhelda lastega sideva- hendite teel. Viisa alusel Eestis viibides ei ole võimalik korraldada oma ettevõtte majanduste- gevust. Kaebaja on sõlminud oma abikaasaga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt lubab abi- kaasa tal elada xxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korteris. 3. Politsei- ja Piirivalveamet pidas oma 29. jaanuari 2013. a vastuses B K H K Bi kaebust põhjendamatuks ning taotles selle rahuldamata jätmist. Kaebaja abielu H K-Biga ei ole kehtiv, kuna kaebaja oli selle sõlmimise ajal juba abielus. Vastustaja viitas H K-Bi hagiavaldusele, millest nähtuvalt on abielulised suhted abikaasade vahel lõppenud 2012. aasta veebruarist ning kaebaja on kolinud ära abikaasade ühisest eluko- hast, ta on registreerinud oma Eestist eemalviibimise, tal puudub ravikindlustus ning alates 2012. aasta aprillist ei ole ta Eestis viibinud. Kaebaja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnis- tamist ei takista asjaolu, et kaebajal elavad Eestis lapsed, kelle eest peab ta majanduslikult hoolitsema. Kui kaebaja ei soovi lahkuda oma Eestis elavatest lastest, on tal võimalik taotleda elamisluba mõnel muul alusel, kuid tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde omamine ei ole kaebaja puhul põhjendatud, kuna perekond ei ole püsiv ning faktiline kooselu abikaasade vahel puudub. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et tema laste toimetulek Eestis sõltuks kaebaja kohalviibimisest, kuna kaebajal on võimalik oma pereliikmetega suhelda ning oma laste kasvatamises osaleda ka ilma, et ta viibiks Eestis, suheldes tehnikavahendite abil ja kirja teel, samuti ei ole erinevates riikides elavatel perekonnaliikmetel välistatud teineteise külastamine. Elamisloa puudumisel ei pruugi katkeda kõik kaebaja sotsiaalsed kontaktid su- gulaste ja sõpradega. 4. Tallinna Halduskohus jättis 8. märtsi 2013. a otsusega B K H K Bi kaebuse rahuldama- ta. VMS § 135 lg 2 punkti 2 ja VMS § 146 lg 1 punkti 1 tuleb tõlgendada selliselt, et välismaala- sele Eestis püsivalt elava abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa andmi- se alus on ära langenud, kui välismaalase ja tema abikaasa vahelised abielulised suhted ja pe- rekonnaelu on faktiliselt lõppenud ehk teisisõnu juhul, kui abikaasade vahel ei ole enam sellist tihedat majanduslikku sidet ja psühholoogilist sõltuvust, mis õigustaks välismaalasele tähtaja- lise elamisloa andmist. Vastustaja on kogutud tõendite alusel põhjendatult leidnud, et kaebaja ning H K-Bi vahelised abielulised suhted on lõppenud. Seda kinnitab eeskätt H K-Bi poolt maakohtule esitatud hagiavaldus abielu kehtetuks tunnistamiseks. Samuti nähtub toimikust, et kaebaja või tema nimel ja huvides tegutsenud tundmatu isik on maakohtus toimuva abielu kehtetuks tunnistamise hagimenetluses esitanud kohtule selgituse (tl 79), milles samuti kinni- tatakse, et abielulised suhted on lõppenud. Tuleb möönda, et vaidlustatud otsuses võetud sei- sukoht, et kaebaja abielu on kehtetu, on ennatlik. Vastustaja pädevuses ei ole iseenesest otsus- tada, kas sõlmitud abielu on tsiviilõiguslikult kehtiv või mitte. Samas ei mõjuta see, kas abielu on kehtiv või mitte, elamisloa kehtetuks tunnistamise aluse olemasolu. VMS § 137 kohaselt ei

3-12-2624 3(4) ole elamisloa andmise aluseks abiellumise või abielu kehtimise fakt, vaid abikaasade vaheliste püsivate perekondlike suhete olemasolu. H K-B kirjalik kinnitus, mille kohaselt on kaebajal lubatud koos lastega viibida Tallinnas Majaka 43-33 korteris (tl 41), on koostatud pärast vaid- lusaluse otsuse tegemist. Selline dokument ei tõenda perekondlike suhete püsivust. Asjaolu, et Eestis elavad kaebaja lapsed või et kaebajal on Eestis tegutsev äriühing, ei mõjuta antud juhul tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamist. Välismaalasele antakse elamisluba konkreetsel VMS-s sätestatud alusel. Käesoleval juhul on kaebajale elamisluba antud elama asumiseks abikaasa juurde. Selle aluse äralangemisel tuleb elamisluba ka kehtetuks tunnista- da. VMS-s pole ette nähtud võimalust, et täisealisele isikule antakse tähtajaline elamisluba elama asumiseks Eestis elava alaealise lapse juurde. Seega asjaolu, et välismaalasel on Eestis elavad alaealised lapsed, ei õigustaks iseenesest välismaalasele tähtajalise elamisloa andmist. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei takista kaebajal suhtlemist oma lastega. Äriühingu juhtimisfunktsiooni täitmine ei eelda tingimata kaebaja viibimist Eestis, lisaks sel- lele tuleneb VMS § 150 lõikest 3, et Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav vä- lismaalane võib Eestis viibida Eestis registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. Elamisloa kehtetuks tunnistamist ei välista antud juhul ka kaebaja vajadus osaleda maakohtus toimuvas kohtumenetluses. Esiteks saab kaebaja kohtumenetluses osaleda esindaja kaudu, teiseks on tal võimalik kohtuistungi ajaks Eestisse saabumiseks taotleda viisat. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja etteheited, mis puudutavad vaidlusaluse otsu- se talle teatavaks tegemist. Otsuse kättetoimetamisega seotud asjaolud omaksid tähtsust ees- kätt kaebuse tähtaegsuse osas. Käesoleval juhul on kaebus igal juhul esitatud tähtaegselt. Vaidlustatud otsusest ja sellele lisatud tõenditest (tl 87) nähtub, et PPA teavitas kaebajat täht- ajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest ning andis kaebajale võima- luse selle kohta oma seisukoht esitada, mida kaebaja ka kasutas (tl 81, 88). Eeltoodu tõttu ei saa ka väita, et kaebajal poleks olnud piisavalt aega, et korraldada oma Eestist lahkumist. 5. B K H K B esitas 11. märtsil 2013. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta fakti, et veel ei ole tehtud lõplikku otsust asjas nr 2-12-27883. Kohtul pole tõendeid, et asjas nr 2-12-27883 esitatud süüdistused kaebaja kohta oleksid tõesed. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et kaebaja elab oma lastega aadressil Majaka 33-43. Vastustaja informeeris kaebajat elamisloa tühistamisest 5 päeva pä- rast elamisloa tühistamise otsuse jõustumist ega andnud kaebajale piisavalt aega Eestist lah- kumiseks. Vastustaja ei vastanud kaebaja e-kirjadele küsimuses, et kui kaebaja peab ID-kaardi tagastama, siis kuidas on võimalik ilma ID-kaardita Eestist lahkuda ning millist kahju see kaebajale, tema lastele või ettevõttele võib põhjustada. Kaebaja palveks on, et ta saaks säilita- da ID-kaardi kuni lõpliku otsuseni asjas nr 2-12-27883.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb tagastada selle esitajale HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus selle esitajale, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. 7. Apellant peab kohtuotsust ebaõigeks seetõttu, et tsiviilasjas, kus H. K-B nõuab mh abielu kehtetuks tunnistamist, ei ole tehtud jõustunud kohtuotsust, kaebaja elab lastega Eestis, vaid-

3-12-2624 4(4) lustatud haldusaktiga ei jäetud kaebajale aega oma asjade Eestist äraviimiseks ning kaebajal ei ole võimalik Eestist lahkuda, kui ta tagastab temale antud ID-kaardi. 8. Halduskohus selgitas vastuseks kaebuse väidetele, et elamisloa kehtetuks tunnistamise eelduseks ei ole abielu lõppemine või kehtetuks tunnistamine, sest VMS § 137 kohaselt ei ole elamisloa andmise aluseks abiellumise või abielu kehtimise fakt, vaid abikaasade vaheliste püsivate perekondlike suhete olemasolu. Apellant ei väida, et halduskohus kohaldas seda sätet ebaõigesti või tuvastas kaebaja ja H. K-Bi vaheliste püsivate perekondlike suhete puudumise tõendeid valesti hinnates. Iseenesest õige väide, et abielu kehtetuks tunnistamise nõuet pole maakohtus lahendatud, pole seetõttu asja lahendamisel oluline. 9. Halduskohus vastas kaebaja väitele kaebaja ja tema Eestis elavate laste suhete osas, et VMS ei näe ette alust elamisloa andmiseks välismaalasele eesmärgiga elada koos Eestis ela- vate alaealiste lastega. Apellant ei väida vastupidist ning pole põhjendanud, et halduskohtu otsus oleks seetõttu ekslik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse nende põhjenduste- ga. Seetõttu ei oma tähtsust, kas apellant ja tema lapsed elavad Eestis perekonnaelu. 10. Apellant ei väida, et seadusega ei ole lubatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine otsuse tegemise ajast ning kaebajale tulnuks jätta elamisluba ka ajaks, mil tal oleks võimalik Eestist ärakolimist korraldada. Ringkonnakohus leiab, et selliseid nõudeid seadusest ei tulene. Kaebajal on võimalik taotleda Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks tema omandis olevate asjade Eestist äraviimiseks, müügiks või muul viisil asjaajamise korraldami- seks viisat. Halduskohtu otsus on selles osas õige ja põhjendatud. 11. Isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS) ei näe ette Eestis viibimisalust mitteoma- vatele Euroopa Liidu kodakondsust mitteomavatele isikutele Eesti dokumentide väljastamist. ITDS § 13 lg 1 p 1 kohaselt tunnistatakse dokument kehtetuks, kui dokumendi andmise (omamise) alus on ära langenud. ITDS § 14 lg 4 sätestab, et dokumendi kasutaja on kohusta- tud viivitamatult tagastama dokumendi selle väljaandnud asutusele, kui dokument on tunnis- tatud kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktide 1–3 ja lõike 2 alusel. Õiguslikku alust isikutunnistuse jätmiseks apellandile elamisloa kehtetuks tunnistamisel pole ning apellant vastupidist ka ei väida. Eestist lahkumiseks on apellandil võimalik taotleda kodakondsusjärg- se riigi dokumenti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise