2-13-6492/10 · 2-13-6492/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20. mai 2013 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-6492 Hagi ese Hagi hind Elatise väljamõistmise nõue 1440 eurot Menetlusosalised Hageja: R K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx x-x Kostja: R R xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxx, xxx xx.xx Kohtuistungi toimumi...
Full Text of the Judgment · 2-13-6492/10
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20. mai 2013 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-6492 Hagi ese
Hagi hind
Elatise väljamõistmise nõue
1440 eurot Menetlusosalised Hageja: R K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx x-x
Kostja: R R xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxx, xxx xx.xx
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Välja mõista R R (xxxxxxxxxxx) R K (xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatis 160 (ükssada kuuskümmend) eurot alates 31.01.2013 kuni R K õpingute lõpuni xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui 21.aastaseks saamiseni.
2 Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Asjaolud ja hageja nõue
Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2011 otsusega tsiviilasjas nr.2-10-65392 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 139 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni 30.01.2013.
Täisealiseks saanuna jätkab hageja õpinguid xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sisekujundaja assistendi erialal. Kooli poolt antud tõendi kohaselt lõpetab hageja õpingud eelduslikult veebruaris 2015 /t.l.5/.
Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatis seaduses ettenähtud minimaalmääras, so 160 eurot kuus kuni õpingute lõpuni. Saadav elatis kataks osaliselt hageja kulutused transpordile, söögile ja õpilaskodule.
Kostja poolt pakutud kompromissiga hageja ei nõustu, leides, et elatise väljamõistmisel ei saa olla takistuseks kostja elatisraha mittemaksmisest tingitud võlad. Kostja ei ole esile toonud ühtegi tervislikku või muud objektiivset põhjust, mis takistaks tal leidmast tasuvamat tööd ja oma lapsi nõuetekohaselt ülal pidamast.
Kostja seisukoht
Kostja on seisukohal, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal hageja poolt nõutud elatist maksta.
Rapla kohtutäitur Õnne Pajur on algatatud kostja suhtes täiteasja nr.179/2013/189 ning arestinud kostja töötasu ja pangakonto. Nimetatud põhjusel saab kostja igakuiselt kätte 112.92 eurot, millest maksab 80 eurot elatist oma alaealisele lapsele R R kokkuleppel lapse ema M T. Seega jääb kostjale kätte 32.92 eurot.
Nimetatud summa ei võimalda kostjal rahuldada oma vajadusi toidule ja muule. Igapäevaseks toimetulekuks on kostja kasutanud sõprade ja perekonna abi, kelle abi pole aga lõputu ning kes ootavad oma abi tagastamist.
PKS § 102 lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvesse võttes võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
PKS § 102 lg.2 kohaselt võib kohus mõjuvalt põhjusel vähendada elatist alla seadusekohast
3 miinimumi, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 lg.1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps.
Kostja töötasuks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk ehk netotasu 272.93 eurot. Kostja on püüdnud leida tasuvamat tööd, kuid püsiva töökoha leidmine on käesoleval ajal võimatu ning töötuks jäämist ei saa kostja endale lubada. Samuti puuduvad kostjal võimalused ümberõppeks.
Hageja emale L K laekub kohtutäituri kaudu igakuiselt 160 eurot. Kostjale on jäänud arusaamatuks, kas ja kuipalju ema hageja õpinguid toetab ning kas hageja vajab igakuist toetust või soovib ta kostjale jätkuvate võlgnevuste tekitamist.
Kostja teeb ettepaneku kas sõlmida kompromiss või mõista välja elatis summas 60 eurot kuus ning ajal, kui hagejal on koolivaheaeg või praktika, 30 eurot kuus.
Samuti teeb kostja ettepaneku ajatada täiteasi nr.179/2013/189 selliselt, et võlg kuuluks tasumisele peale hageja õpingute lõppemist ning siis juba hageja isiklikule pangakontole vähemalt 60 eurot kuus.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
Vaidlus puudub selles, et PKS § 97 p.2 tulenevalt on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
PKS § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval ajal seega 160 eurot, millise summa väljamõistmist hageja ka taotleb.
Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kõnesoleval juhul puuduvad PKS § 102 lg.2 sätestatud mõjuvad põhjused, millised võimaldaksid kohtul väljamõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 lg.1 sätestatud määra.
Kostja viited PKS § 102 lg.2 viimasele lausele on asjakohatud, kuna kostja ei ole tõendanud, kas ja kui palju ta R R elatist maksab, samuti seda, et elatise väljamõistmise korral hagejale osutuks R R vähemkindlustatuks.
Kohus nõustub hageja seisukohaga ka selles osas, et kostja keeruline majanduslik olukord, millise on põhjustanud tema enda varasem seadusvastane käitumine (elatise võlgnevus 3241.84 eurot), ei saa olla põhjenduseks seaduses ettenähtust väiksema elatise väljamõistmisel hagejale.
Kostja viited hageja võimalikule pahatahtlikusele on asjakohatud. Hageja on tõendanud, et omandab kesk-ja kutseharidust päevaõppes elukohast eemal. Seega on ilmne, et hageja vajab ülalpidamist oluliselt suuremal määral kui 160 eurot kuus.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 160 eurot.
4
Vastavalt TsMS § 430 lg.1 võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled esitavad eelnimetatud tähtaja jooksul kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, kinnitab kohus selle määrusega ja lõpetab asja menetluse.
Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et ka peale kohtulahendi jõustumist, samuti juba alustatud täitemenetluses on võlgniku ja võlausaldaja vahelised kokkulepped võimalikud, kui nad seda soovivad.
Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja.
(Allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik