2-12-16590/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. mai 2013 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13 Tallinnas) kantseleis

Tsiviilasja number

2-12-16590

Tsiviilasi

MTÜ ESLhagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu)

vastu

lepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

32 478,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: MTÜ ESL(registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja: Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu, Sakala 1,

15094 Tallinn, e-post: kantselei@kmin.ee), lepingulised

esindajad Merle Vilu ja Alo Aulik

Kohtuistungi toimumise aeg

08. aprill 2013

Resolutsioon

1. MTÜ ESL hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi

kaudu) vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada

2. Tuvastada, et Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja

MTÜ ESHL vahel 04.04.2008.a sõlmitud riigieelarvelise

eraldise kasutamise lepingu nr 181/0804 ülesütlemine on

tühine

3. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseministeeriumi

kaudu) põhivõlg 29 502,90€ (kakskümmend üheksa tuhat

viissada kolm eurot ja 93 senti), sissenõutavaks muutunud

viivis 4863,38 € ja viivis põhivõlalt 29 502,90 € VÕS § 113 lg

1 teises lauses märgitud suuruses alates 26.04.2012 kuni

põhinõude kohase täitmiseni MTÜ ESL kasuks

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetluskulud

täies

ulatuses

Eesti

Vabariigi

(Kaitseministeeriumi kaudu) kanda

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.04.2008 lepingu sõjahaudade hooldamiseks ja

hauatähiste taastamiseks. Lepingu kohaselt hageja pidi teostama lepingus kokkulepitud mahus ja

tähtajal töid ning kostja pidi hagejale maksma selle eest 2 060 000 krooni kolmes osas vastavalt

lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostjal on hagejale maksmata viimane, 15.09.2008

tasumisele kuulunud makse 461 620 krooni. Alates 13.08.2008 nõudis kostja hagejalt korduvalt

andmeid tehtud tööde, kuludokumentide jm osas ning hageja esitas kostjale korduvalt aruandeid,

dokumente jm kostja eraldatud vahendite kasutamise kohta.

07.10.2008 pöördus kostja politseisse avaldusega kriminaalasja alustamiseks kostjalt saadud

rahaeraldiste mittesihipärase kasutamise tõttu. 29.12.2010 lõpetati kriminaalmenetlus aluse

puudumise tõttu. 28.07.2011 teatas kostja hagejale lepingu ülesütlemisest lepingu punktis 4.11

sätestatud kohustuste rikkumise ja sellega kahju tekitamise tõttu.

Hageja leiab, et lepingu punktis 4.11 sätestatud kohustuse rikkumist ei toimunud, et kostja

sisustab antud punkti ebaõigesti, et enne lepingu sõlmimist VÕS §-s 14 lg 1 ja lg 2 sätestatud

teatamiskohustus oli lepingu ülesütlemise ajaks aegunud ning et 28.07.2011.a lepingu

ülesütlemine on tühine vastuolu tõttu seadusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 29 502,90€, sissenõutavaks muutunud viivise

4863,38 € ja viivise põhivõlalt TsMS § 367 alusel hagi esitamisest kuni põhivõla kohase

täitmiseni. Lisaks esitas hageja 18.02.2013 alternatiivnõude 332 952 krooni ehk 21279,51 euro

väljamõistmiseks juhuks, kui kohus leiab, et lepingu ülesütlemine on kehtiv ja leping on

lõppenud alates 28.07.2011.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt rikkus hageja

lepingu punktis 4.11 sätestatud teavitamiskohustust jättes kostjale teatamata, et tal oli olemas 60

hauakivi, mida oli võimalik kasutada 2008.a Kaitseministeeriumile esitatud projekti raames

taastatavatel haudadel, hauakivid olid ostetud varem kostja poolt eraldatud rahaliste vahendite

arvel, mistõttu tasus kostja teistkordselt hauakivide eest ja kandis seeläbi kahju 258 000 krooni.

Kohtuistungil kostja loobus aegumise vastuväitest.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 04.04.2008.a riigieelarvelise eraldise

kasutamise leping nr 181/0804, mille objektiks olid hageja poolt sõjahaudade kaitseks tehtavad

tegevused tulenevalt sõjahaudade kaitse seadusest; et lepingu alusel tehtavad tegevused olid

konkretiseeritud lepingu lisades 1-4; et nimetatud tegevuste teostamiseks pidi kostja lepingu

kohaselt hagejale tegema riigieelarvelise eraldise summas 2 060 000 krooni kolmes osas, millest

viimane tuli teha 15.09.2008; et lepingu lisas nr 1 märgiti 60 hauatähise tellimine summas

258 000,00 krooni; et taotluse juures oleva projekti kirjelduses on ühe tööna kirjeldatud 60 haua

ja hauatähiste valmistamise, paigaldamise ja haljastamise korraldamine.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ütles lepingu üles õiguspäraselt.

Kostja heidab hagejale 28.07.2011 lepingu ülesütlemise teates ja tasaarvestuse avalduses ette

lepingueelsetel läbirääkimistel teavitamiskohustuse rikkumist, mis seisnes selles, et hageja jättis

kostjale avaldamata teabe, et tal on olemas 60 hauakivi ja nende jaoks raha täiendavalt eraldada

ei ole vaja. Kostja oleks seda teades sõlminud hagejaga lepingu teistsugustel tingimustel.

Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt sai ta teabe varjamisest teada 2008.aasta sügisel. Hageja

väitel teadis kostja hauakividest juba siis, kui hageja andis kostja töötajale LE aru MTÜ

tegevusest perioodil 1993-2005.a.

VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

VÕS § 196 lg 3 sätestab, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise asjaoludest teada sai.

VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda,

kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingu

rikkumisest teada või pidi sellest teada saama.

Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-53-09 punktis 11 selgitanud, et: „ VÕS § 118 lg 1 kehtestab

ajalised

piirangud

lepingust

taganemisele.

Taganemise

alused

ja

lubatavuse

õiguskaitsevahendina sätestavad VÕS § 116-118, ülesütlemise õiguskaitsevahendina sätestab

VÕS § 196. Nende lepingu ühepoolse lõpetamise viiside õiguslikud tagajärjed on erinevad.

Samas on lepingust taganemine ja ülesütlemine sarnased õiguskaitsevahendid, millele

kohaldatakse ka analoogseid reegleid.“

Kohus on seisukohal, et kostja on kaotanud õiguse leping üles öelda, kuna ta ei ole öelnud

lepingut üles mõistliku aja jooksul, kui ta sai teada ülesütlemise asjaoludest.

Kui lähtuda kostja väitest, et ta sai ülesütlemise avalduses märgitud rikkumistest teada

2008.aasta sügisel ja ütles lepingu üles 28.07.2011, siis on lepingu ülesütlemise aluseks olevatest

asjaoludest teada saamise ja ülesütlemise vahel ligikaudu kolm aastat, mis ei ole antud lepingu

ülesütlemiseks mõistlik aeg.

Seejuures ei oma tähendust asjaolu, et kostja pidas enne lepingu ülesütlemist õigeks oodata ära

hageja ja tema juhatuse liikme suhtes 07.10.2008 alustatud kriminaalasja menetluse tulemused,

kuna VÕS § 118 ja § 196 lg 3 sätestatud mõistliku aja kulgemisele ei kohaldata peatumist ega

katkemist. Ka ei ole kriminaalmenetluses tuvastatavad asjaolud aluseks tsiviilõigusliku lepingu

ülesütlemiseks, sest lepingu ülesütlemisel tuleb lähtuda lepingu ülesütlemise aluseks olevatest

asjaoludest ja võlaõigusseaduse sätetest, tähendust ei oma, kas lepingu pooleks oleva isiku

tegevuses tuvastatakse karistusseadustikus sätestatud kuriteo koosseis või mitte.

Järelikult on lepingu ülesütlemine kostja algatusel 28.07.2011 tühine ning hagi tehingu tühisuse

tuvastamiseks kuulub rahuldamisele.

VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

28.07.2011 avaldusest nähtuvalt tasaarvestas kostja hageja lepingust tuleneva osamakse nõude

21 279,51 eurot (332 925 krooni) kostjale tekitatud kahjuga, milleks oli hauakivide tellimiseks

ettenähtud 16 489,21 eurot (258 000 krooni) ja lepingu punkti 6.2 ja 3.5 järgi arvutatud

leppetrahviga 13 205 eurot (206 000 krooni).

Pooltel ei ole vaidlust, et lepingu punkt 6.2 annab kostjale õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi

10% ulatuses punktis 3.5 nimetatud eraldisest iga rikkumise juhu eest eraldi.

Lepingu punkt 6.3 sätestas, et kostjal on õigus rikkumisest teadasaamisel esitada kirjalik nõue

leppetrahvi tasumiseks. Lepingu p 6.4 järgi kuulub leppetrahv tasumisele 30 kalendripäeva

jooksul nõude esitamisest.

VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

Kuna kostja sai leppetrahvi aluseks olevast rikkumisest teada 2008.a sügisel, siis oli mõistlik aeg

leppetrahvi kohaldamiseks 2011.aasta juulikuuks möödunud. Kostja ei ole väitnud ega

tõendanud, et ta oleks hagejale enne 2011.a teadet leppetrahvi nõudest teatanud.

Tulenevalt VÕS § 197 lg 1 ja VÕS § 159 lg 2 ei saa kostja tasaarvestada hageja nõuet

leppetrahvi nõudega, kuna tal ei ole tekkinud õigust leppetrahvile.

Kostja väitel tekitas hageja talle kahju 258 000 krooni sellega, et kostja tasus hagejale 2008.

aastal hauakivide eest teistkordselt, kuigi oli nende kivide ostmist juba 2002. aasta riigieelarves

ettenähtud vahenditega toetanud.

ESHL 22.11.2002 protokollis mainitud 60 hauakivi tellimisest ei nähtu, et seda oleks tehtud

kostja raha eest. Ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri 29.12.2010.a. määruses ei ole tuvastatud,

millise raha eest olid vaidlusalused hauakivid 2002.a. soetatud.

Hageja 2002.a majandusaasta aruandega on tõendatud, et hagejal oli aasta alguseks raha

pangakontodel kokku 1 707 301 krooni, millele aasta jooksul lisandusid veel riigi eraldatud raha

2 750 000 krooni, tulu kalmistute hooldusest (teenus) 161 772 krooni, liikmemaksudest 3 030

krooni, müügist 9801 krooni ja intressitulud 27 170 krooni.

Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et aastatel 1996-1999 hageja poolt riigieelarvest

saadud summad on saadud toetustena, st ei ole määratletud summade kasutamise otstarvet ega

aruandekohustust ning, et selle raha eest soetatud vara on hageja vara; et aastatel 2000-2002 on

riigieelarvest saadud summad samuti toetused, millest osa on antud kindla kasutamise

sihtotstarbega (2000 – 1 300 000 krooni, sellest 800 000 krooni Tallinna Sõjaväelaste Kalmistu

kuludeks (mitte taastamiseks); 2001 – 2 750 000 krooni, sellest kalmistu taastamiseks 2 000 000

krooni ja 750 000 krooni oma tarvis; 2002 – 2 750 000 krooni, millest 2 200 000 krooni kalmistu

taastamiseks, 100 000 krooni sõjahaudade tähistamiseks ja ülejäänud 450 000 krooni – MTÜ

tarvis).

Kuigi eelnevatest tõenditest nähtub, et hageja eelarves olevast rahast on suurema osa eraldanud

kostja, ei saa siiski üheselt järeldada, et hageja soetas vaidlusalused 60 hauakivi just kostja raha

eest või et 2002. aasta alguseks hageja pangakontodel ja kassas kokku olnud raha jääk 1 707 301

krooni koosnes vaid riigi eraldatud rahast ega ka seda, et just kostja eraldatud summadest soetati

2002. aasta lõpus hauakivide toorikud.

Kostja ei ole tõendanud ka tasaarvestatava nõude suurust. Nii nähtub 27.06.2008 sõlmitud

töövõtulepingu nr 48-09-08 lisast nr 1, et tellitavaks tööks oli 60 hauakivi valmistamine

kogusummaga 269 870 krooni, millest hauakivid soetati hagejalt hinnaga 211 800 krooni, mida

tõendab arve nr 4 25.09.2008. Lääne Ringkonnaprokuratuuri määrusest nähtuvalt võisid OÜ-lt K

ostetud hauakivid maksta 180 000 krooni.

VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab

esitada vastuväite. Kuna hageja on esitanud kostja nõudele põhjendatud vastuväited, siis ei

saanud kostja oma nõuet tasaarvestada.

Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 8 kohaselt lõpetatakse leping poolte kirjalikul kokkuleppel

või lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmisega.

Vaidlus puudub, et pooled ei ole lepingut kirjaliku kokkuleppega lõpetanud ega oma lepingust

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Kuna lepingu ülesütlemine ja tasaarvestus on tühised ega tekita TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt

õiguslikke tagajärgi algusest peale, siis ei ole pooltevaheline lepinguline suhe lõppenud ja hageja

rahaline nõue 29 502,90 eurot (461 620 krooni) aga ka kohustus lepingust tulenevad tööd

teostada, on kehtivad.

Asjaolu, et 10.02.2009 esitas hageja aruande vastavalt lepingu p 4.3, mille järgi on tehtud töid

summas 332 952 krooni, ei välista lepingu pooltel lepingu täitmise jätkamist. Hageja kirjalikest

seisukohtadest nähtuvalt on ta valmis lepingus märgitud tööd lõpetama.

Lepingu järgi pidi maksmine toimuma kolmes osas erinevates summades, millest ei saa

järeldada, millise konkreetse töö eest tasumine toimub. Lepingu lisa 5 kohaselt oli eraldise

viimase osamakse tasumise tähtajaks 15.09.2008.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

23.12.2009 esitas hageja kostjale viivitamatu kohustuse täitmise nõude, seega muutus kohustus

nõude kättesaamisel, mida saab posti liikumist arvestades pidada 25.12.2009.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 29 502,90 eurot, vastavalt hageja

arvestusele sissenõutavaks muutunud viivis 4863,38 eurot ja viivis põhivõlalt alates hagi

esitamisest 26.04.2012 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud suuruses.

Seoses põhinõude rahuldamisega kohus alternatiivselt esitatud nõuet ei lahenda.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse

väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik