2-10-56744/52 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2013.a Tallinnas kell 16.00 kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-10-56744

Tsiviilasi

OÜ A hagi AH ja MP vastu kahju hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

34 214,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ A (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Katrin Veldi (Klassika

OÜ, Pärnu mnt 139e/11, 11317 Tallinn, e-post

klassika@klassika.ee )

Kostja 1 AH(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja 2 MP(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido

Ehasoo (Advokaadibüroo Ehasoo ja Partnerid, Suur-

Karja 3, 10140 Tallinn, e-post menetlus@ehasoo.ee )

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

03.10.2011 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetlus

1. Hagi jätta rahuldamata.

2. Tühistada

käesoleva

otsuse

jõustumisel

Harju

Maakohtu

25.11.2010

kohtumäärus, millega rahuldati OÜ A hagi tagamise taotlus ning seati:

2.1 hagi tagamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna

registriossa nr XXX AH(isikukood XXX) kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek

summas 132 153 (ükssada kolmkümmend kaks tuhat ükssada viiskümmend

kolm) krooni OÜ A (registrikood XXX) kasuks;

2.2 hagi tagamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna

registriossa nr XXX MP(isikukood XXX) kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek

summas 200 000 (kakssada tuhat) krooni OÜ A (registrikood XXX) kasuks;

2.3 hagi

tagamiseks

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tartu

maakonna

kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX MP(isikukood XXX) kuuluvale

kinnistule kohtulik hüpoteek summas 200 000 (kakssada tuhat) krooni OÜ A

(registrikood XXX) kasuks.

3. Tühistada

käesoleva

otsuse

jõustumisel

Harju

Maakohtu

30.03.2011

kohtumäärus, millega rahuldati osaliselt OÜ A taotlus hagi tagamiseks ning

keelatti MP tehingud temale kuuluvate SHOÜ (registrikood XXX) osadega.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta OÜ A kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

17.07.2009 avaldas Sotsiaalministeerium (hankija) hanketeate nr XXX Pärnu XXX perekodu ja

1 tegelusmaja ehitamiseks. Sotsiaalministeerium sõlmis WEOÜ-ga peatöövõtulepingu

15.10.2009. 17.06.2010 sõlmis MEOÜ hagejaga alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus

hageja (ehitusobjektil PLP, asukohaga XXX) teostama kohtkindla mööbli valmistamise ja

paigaldamise vastavalt projektile. MEOÜ tasus hagejale teostatud tööde eest vaid osaliselt,

tekitades hagejale kahju summas 36 134,37 eurot. Hageja on seisukohal, et WEOÜ poolt

lepingu üleandmine MEOÜ’le on heade kommete vastane TsÜS § 86 mõttes, kuna riigihanke

seadus sellist objekti üleandmist kolmandale isikule ei võimalda. TsÜS § 37 tuleneb juhtorgani

liikmete AH ja MP otsevastutus juriidilise isiku so MEOÜ võlausaldaja so hageja ees.

Juriidilise isiku juhtorgani liige võib oma ametiülesandeid juriidilise isiku ees sisesuhte alusel

täites toime panna õigusvastase teo, millega kaasneb kahju tekkimine juriidilise isiku

võlausaldajale. VÕS § 1045 lg 1 p 5, 7 ja 8 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige

siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega,

seadusest tulenevat kohustust rikkuva ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. TsÜS 86

lg 1 ja 2 mõttes so heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

Hageja palub välja mõista kostjatelt AH ja MP solidaarselt hageja kasuks kahjuhüvitise

summas 34 214,37 eurot (36 134,37€ - 1 920€ = 34 214,37€). Menetluskulud palub hageja jätta

solidaarselt kostjate kanda.

Kostja vastuväited

Juhtorgani liikme vastutus juriidilise isiku kohustuste eest saab tekkida TsÜS § 37 lg 1 kohaselt

juhul, kui juhtorgani liikmed on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele

isikule. TsÜS § 37 käsitleb juhtorganite liikmete vastutust juriidilise isiku, mitte võlausaldaja

ees. Hagi õiguslikest põhjendustest ei selgu, millist üldist või konkreetset juhatuse liikme

kohustust on kostjad rikkunud. Asjaolu, et MEOÜ ei suutnud 100%-liselt täita oma rahalisi

kohustusi hageja ees, ei muuda kostjaid automaatselt vastutavaks. Kostjate hinnangul ei ole

hageja seisukoht, et sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse täitmata jätmist saab käsitleda

hageja omandiõiguse rikkumisena põhjendatud ega VÕS § 1045 lg 1 p-le 4 tuginemine

asjakohane. ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu

võlausaldajaid. Arvestades, et hageja ei ole esitanud, milles konkreetselt on seisnenud kostjate

õigusvastane käitumine hagejaga lepingu sõlmimisel, on kostjatel keeruline õigustada ka

tegude õiguspärasust. Hankija ees on vastutav WEOÜ, kes on andnud garantii nii töö kvaliteedi

kui ajakava täitmise osas. Kostjate hinnangul ei ole ka tehingu heade kommete vastasus

faktiliselt põhjendatud.

Menetluse käik

11.03.2013 menetlusosalistele saadetud kirjas teavitas kohus, et lahendab tsiviilasja nr 2-10-

56744 TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, samas andis pooltele tähtaja avalduste ja

tõendite esitamiseks kuni 21.03.2013.

13.05.2013 kohtumäärusega teatas kohus menetlusosalistele, et teeb lahendi teatavaks

kohtukantselei kaudu 17.05.2013 kell 16.00 ja lahend on kättesaadav www.e-toimik.ee kaudu.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmis Sotsiaalministeerium 15.10.2009 WEOÜ-ga

peatöövõtulepingu objekti Pärnu XXX perekodu ja 1 tegelusmaja (asukohaga XXX)

ehitamiseks, WEOÜ juhatuse liikmeks oli AH (tl 14-23, tl 81-83). WEOÜ andis objekti

täitmiseks MEOÜ-le. MEOÜ sõlmis alltöövõtulepingu hagejaga 17.06.2010 (tl 24-46) ja

01.09.2010 andis hageja töö üle (tl 80), nimetatud perioodil olid MEOÜ juhatuse liikmed AH

ja MP (tl 70-71). MEOÜ likvideerimisteade avaldati ametlikes teadaannetes 01.11.2010 (tl 69).

Alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde eest esitatud arved tasuti hagejale üksnes osaliselt (tl 47-

49, tl 54-68, tl 72-73). 01.03.2012 kinnitati MEOÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt esitatud

jaotusettepanek. 12.04.2012 laekus hageja pangakontole pankrotihalduri poolt kinnitatud

jaotusettepaneku alusel jaotis summas 1920 eurot (tl 153-154), hageja vähendas nõuet AH ja

MP vastu summas 1920 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt AH ja MP solidaarselt

hageja kasuks kahjuhüvitise summas 34 214,37 eurot (36 134,37 - 1 920 = 34 214,37).

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1. Sotsiaalministeerium sõlmis 15.10.2009 WEOÜ peatöövõtulepingu Pärnu XXX

perekodu ja 1 tegelusmaja ehitamiseks (asukohaga XXX);

2. MEOÜ sõlmis 17.06.2010 alltöövõtulepingu hagejaga, mille kohaselt kohustus hageja

teostama kohtkindla mööbli valmistamise ja paigaldamise vastavalt projektile;

3. 01.09.2010 andis hageja töö üle, nimetatud perioodil olid MEOÜ juhatuse liikmed AH

ja MP;

4. teostatud tööde eest tasuti hagejale vaid osaliselt.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes:

1. Kas kostjad rikkusid ÄS § 187 lg 1 tulenevat hoolsuskohustust, kuna tekitasid heade

kommete vastase tehinguga kahju hagejale;

2. Kas hageja saab nõuda kostjatelt (saamata jäänud tulu) kahju hüvitamist.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. VÕS § 2 lg 1 kohaselt on

võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise

isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita

kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 2 kohaselt

võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest ning p 6 kohaselt muust seadusest

tulenevast alusest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Lepinguväliste kohustuste puhul tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest

lähtudes peab ka kohustuse täitma.

Hageja on oma nõudes tuginenud VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-le 5, 7 ja 8.

Lisaks tugineb hageja oma nõudes ÄS § 187; TsÜS § 37, TsÜS 86 lg 1 ja 2 ning TsÜS § 87.

ÄS § 187 lg 2 alusel saab äriühingu võlausaldaja kahju hüvitamist nõuda äriühingule, mitte aga

endale. Üksnes erandina s.o seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega võib kaasneda juhatuse

liikmete otsene isiklik deliktiõiguslik vastutus osaühingu võlausaldajate ees. Sellisel juhul

käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline

suhe puudub. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-05 tunnustanud juhatuse liikme otsevastutust

üksnes juhul, kui juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat ning võlausaldajate kaitseks

seatud kohustust. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt

ning seeläbi äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja

suhtes VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Sellise kahju hüvitamist saab võlausaldaja nõuda otse endale,

seega ei kohaldata ÄS § 187 lg-t 2 ning TsÜS § 37 lg-t 2.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse

alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk

delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju

õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega

tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse

teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse.

Hageja selgitustest nähtuvalt sõlmis WEOÜ riigihanke korras teostatavate tööde osas

kokkuleppe MEOÜ’ga (juhatuse liikmed olid AH ja MP, siseteabe alusel). Samas ei näe

riigihankemenetlus ette võimalust hanke objekti üleandmiseks hankes mitteosalenud

äriühingule. Objekti üleandmisel sai tasu hanke teostamise eest WEOÜ, aga kohustused s.h

alltöövõtjatele tasumine jäi MEOÜ kanda. Hageja tekitati seeläbi kahju saamata jäänud tulu

osas summas 565 380 krooni s.o 36 134,37 eurot. Hageja hinnangul oli kostjate tegevus

tõlgendatav seadusest tuleneva kohustust rikkuvana ja heade kommete vastase tahtliku

käitumisena, mis vastab VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p-dele 7 ja 8.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja seisukohal, et kostjad rikkusid ÄS § 187 lg 1

tulenevat hoolsuskohustust. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma

korraliku ettevõtja hoolsusega. Ka TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani

liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt

oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kohus selgitab hagejale, et TsÜS § 35

ja ÄS § 187 lg 1 sätestatud üldine hoolsuskohustus annab standardi, millisel viisil peavad

juhtorgani liikmed oma igapäevakohustusi täitma (vajaliku hoolsusega). Samas üldise

hoolsuskohustuse rikkumine ei ole vastutuse kohaldamiseks piisav alus, hageja kohustub

tõendama seadusest tuleneva kohustuse rikkumise. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole

hageja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks konkreetse seadusest tuleneva kohustuse

rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. Lisaks asub kohus seisukohale, et isegi kui asjas

oleks tuvastatud, et kostja rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust,

ei võimaldaks see hagejal nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju

hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega

kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu

kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-150-09 asunud

seisukohale, et ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu

võlausaldajaid. Lisaks märgib kohus, et kostja on esitanud kohtule tõendina 24.09.2012 Põhja

Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 184-188), millest nähtuvalt

lõpetati kriminaalmenetlus AH suhtes KarS § 209 lg 2 p 2 objektiivse teokoosseisu puudumise

tõttu. Kriminaalasjas ei leidnud tõendamist, et OÜ ME juhatus või muu pädev esindaja oleks

toime pannud lepingukelmuse, so alltöövõtjatele lepingu sõlmimisel tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise. MEOÜ maksevõime kohta oli igal temaga lepingusse

astuval isikul võimalik avalikest andmebaasidest andmeid koguda (tl 74-90) ja selle põhjal

otsustada, kas lepingulisse suhtesse astumine on tema jaoks sobiva riskiastmega. Sealjuures

tuleb silmas pidada, et majandustegevuses ei ole kunagi garanteeritud lepingujärgsete

kohustuste täitmine teise poole poolt. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmise kavatsuse fakti

kriminaalasjas ei tuvastatud. OÜ ME täitis oma lepingujärgsed kohustused alltöövõtjate ees

osaliselt, sh kogumis vaadelduna valdavas osas (tl 47-49, tl 54-68). Kohus asub seisukohale, et

tsiviilasjas puuduvad tõendid, millest nähtuks kostjate heade kommete vastane tahtlik

käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 või kannatanu omandiõiguse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 5

alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 8 eeldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust.

Asjaolu, et MEOÜ jättis täitmata lepingust tulenevad kohustused hageja ees, samuti hageja

seisukoht, mille kohaselt on kostjad sõlminud kokkuleppeid WEOÜ-ga ei nähtu kostjate

tahtlust hageja kahjustamiseks, mistõttu ei ole antud juhul kohtu hinnangul tegemist heade

kommete vastase tahtliku tegevusega, samuti õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 138 lg 2

mõttes. Tõendina esitatud Maksu- ja Tolliameti 14. märtsi 2011 kontrollaktist nr 12.2-3/7625-

13 nähtub kohtule ametiisiku seisukoht maksuõiguslikust aspektist, mis ei ole samastatav antud

vaidluses esitatud asjaoludega (tl 102-106).

Tõendamata on kostjate õigusvastane kahju tekitav tegu ning põhjuslik seos kostjate teo ja

tekkinud kahju vahel.

Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt oli MEOÜ ja WEOÜ poolt sõlmitud leping tühine

TsÜS § 87 ja TsÜS § 86 lg 1 alusel ei ole kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Lepingu

ülevõtmise korral toimub senise lepingupoole asendamine lepingut üle võtta sooviva isikuga.

Lepingu ülevõtmine on käsutustehing, mille objektiks on kogu lepingupoole positsioon

lepingus, mis eelkõige hõlmab lepingupoole kõiki lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks MEOÜ poolt peatöövõtulepingu

ülevõtmine WEOÜ -lt.

TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on

tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega saab

tehingut lugeda heade kommetega vastuolus olevaks, kui samaaegselt koos kostjate teadmisega

hageja sõltuvussuhtest või erakorralisest vajadusest on tehing sõlmitud ka hageja jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või kohustused on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas. Kohus leiab, et hageja väited lepingu sõlmimisest sõltuvussuhtes või erakorralise

vajaduse tõttu ei ole põhjendatud. Hageja selgitustest nähtuvalt oli hagejal erakorraline vajadus

tehingu tegemiseks, kuna 2010 oli Eestis jätkuvalt majanduslangus ja seetõttu oli hageja

jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik vastu võtta kõik pakkumised. Esitatud selgitusest ja

esitatud tõenditest ei nähtu kohtu hinnangul asjaolusid, millest võiks järeldada, et leping on

tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et kohustuste väärtused on heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas, samuti ei nähtu vastuolu avaliku korraga. Kohus leiab, et

2010. aastal Eestis toimuva jätkuva majanduslanguse näol ei olnud tegemist erakorralise

vajadusega kõikide pakkumiste vastuvõtmiseks hageja poolt.

Hagimenetluses lahendab kohus tsiviilasja üksnes nendest asjaoludest lähtuvalt, mida on hageja

ja kostja kohtu ette toonud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436

lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus leiab, et tõendamata on kostjate juhatuse liikme otsevastutuse kohaldamise aluseks

olevad asjaolud. Rahalise kohustuse rikkumine on taunitav, kuid seda üksnes juhul, kui isikul

on raha saamiseks kostjate vastu õiguslik alus ning tõendid, mis tõendavad nõude aluseks

olevaid

faktilisi

asjaolusid.

Tsiviilasja

materjalidest

nähtuvalt

on

kohus

täitnud

selgituskohustust ning andnud hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, hageja ei ole

kohtule asjakohaseid tõendeid esitanud (tl 167-168). TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus

esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS §

232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt

ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte.

Põhjusel, et hagi jääb rahuldamata tõendamatuse tõttu ei pea kohus põhjendatuks analüüsida

kõiki kostjate vastuväiteid.

Kohus asub seisukohale, et eeltoodud põhjendustel tuleb hageja nõue solidaarselt AHja MP

vastu summas 34 214,37 eurot jätta rahuldamata.

Hagi tagamise tühistamine

TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata. Harju Maakohtu 25.11.2010 ja 30.03.2011 kohtumäärusega on rahuldatud hageja

taotlus hagi tagamiseks. Põhjusel, et kohus jätab hagi antud tsiviilasjas rahuldamata, tühistab

kohus 25.11.2010 hagi tagamise, millega rahuldati OÜ A hagi tagamise taotlus ning seati:

1. hagi tagamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr

XXX AH(isikukood XXX) kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 132 153 (ükssada

kolmkümmend kaks tuhat ükssada viiskümmend kolm) krooni OÜ A (registrikood XXX)

kasuks;

2. hagi tagamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr

XXX MP(isikukood XXX) kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 200 000 (kakssada

tuhat) krooni OÜ A (registrikood XXX) kasuks;

3. hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna

registriossa nr XXX MP(isikukood XXX) kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 200

000 (kakssada tuhat) krooni OÜ A (registrikood XXX) kasuks.

Samuti tühistab kohus käesoleva otsuse jõustumisel 30.03.2011 hagi tagamise, millega

rahuldati osaliselt OÜ A taotlus hagi tagamiseks ning keelati MP tehingud temale kuuluvate

SHOÜ (registrikood XXX) osadega.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on tsiviilasja hind

antud juhul 34 214,37 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi

täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud

jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik