Legislator Case Law & Legislation
2-13-4153/17 AI generated

2-13-4153/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-13-4153/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja H P 25.01.2013.a Tartu Maakohtule hagiavalduse K P vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada abielu, kuna puudub ühine elatud elu ning kostja viibib kinnipidamisasutuses. 28.01.2013.a. määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmisest ning edastas käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtusse. Harju Maakohus võttis hagi 20.03.2013.a. määrusega menetlusse, kohustades kostjat esitama kohtule 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest kirjalik vastus hagiavaldusele.

Legislator headnote

AI generated

2-13-4153/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse (vt protokollid toimikus).

Keywords

AI generated
prolonged absence self-rehabilitation unfit notwithstanding health condition delayed asylum application Albanian asylum request medical care requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

16. mai 2013.a.,Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-4153 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind H P hagi K P vastu abielu lahutamise nõudes

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H P (isikukood XXX elukoht XXX); Kostja: K P (isikukood XX, viibimiskoht XXX). Asja läbivaatamise kuupäev

08.05. 2013.a. Istungil osalenud isikud Kostja K P

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada H P (isikukood XXX) ja K P (isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud abielukanne nr XXX.

3. Pärast abielu lahutamist jätta hageja H P perekonnanimeks „P“. 4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-4153 kannavad pooled ise. Edasikaebamise kord

Pooled loobusid kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Eeltoodu ja TsMS § 630 lg

2 alusel ei või kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja H P 25.01.2013.a Tartu Maakohtule hagiavalduse K P vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada abielu, kuna puudub ühine elatud elu ning kostja viibib kinnipidamisasutuses.

28.01.2013.a. määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmisest ning edastas käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtusse. Harju Maakohus võttis hagi 20.03.2013.a. määrusega menetlusse, kohustades kostjat esitama kohtule 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest kirjalik vastus hagiavaldusele.

16.04.2013.a. esitas kostja Harju Maakohtule vastuse, milles teavitab, et on nõus abielu lahutamisega.

08.05.2013.a. toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et peab kinnipidamisasutuses viibima veel 4 aastat ja 8 kuud. Hagejaga ühist perekonnaelu ei ole elanud, koguaeg on kinnipeetav olnud, abielluti vanglas. Kostja lepitamisaega vajalikuks ei pea. Kostja loobus apellatsioonikaebuse esitamisest.

06.05.2013.a. teavitas hageja, et tal ei ole võimalik 08.05.2013.a. toimuval kohtuistungil osaleda, kuivõrd kodus on väikelaps, kes on haige. Samuti elab hageja XXX. 15.05.2013.a. edastas hageja kohtule enda andmed Riigiportaalist koos pildiga ning avaldas, et soovib abielu lahutada. Perekonnanimeks võib jääda P. Apellatsiooni esitada ei soovi.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse (vt protokollid toimikus).

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude selgesõnaliselt õigeks võtnud ning nõustus abielu lahutamisega.

Perekonnaseaduse (PKS, jõustus 01.07.2010) 210 lg 1 kohaselt laieneb uus PKS perekonnaõiguslikele suhtele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. Perekonnaseaduse (PkS §

67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhtes on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

Hageja ja kostja loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt otsustas kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker kohtunik