3-12-802/21 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-802 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses kiriku külastamise keelamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.05.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 08.05.2012. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses kiriku külastamise keelamisega. Kaebajat ei lubata osaleda Tartu Vangla kirikuruumis avalikel jumalateenistustel koos teiste kinnipeetavatega ja sooritada kirikuüritustel usutalitusi. Julgeolekuosakond tõmbab kaebaja nime pidevalt kirikukülastajate nimekirjast maha, aga ei märgi põhjuseid, kelle jaoks on kaebaja ohtlik. Eelpooltoodud käitumisega rikutakse kaebaja põhiõigusi, tekitatakse talle kannatusi ning moraalset kahju, mille hüvitamiseks soovib kaebaja saada kahjuhüvitist 1000 euro suuruses summas.

2. Tartu Halduskohtu 08.05.2012. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt tuleb kinnipeetaval eelnevalt enne kohtusse pöördumist vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja antud juhul 1000 euro kahju hüvitamise nõude osas vaidemenetlust läbinud. Kaebaja on 19.03.2012. a esitanud vanglale kahjunõude. Samas on kaebaja kaebus laekunud halduskohtule 17.04.2012. Kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult, ootamata ära vangla otsust tema kahjunõude osas. Olukord, kus isik läbib kohtueelset menetlust kohtumenetluse ajal, ei tingi kaebuse menetlemist, kuna enne kohtusse pöördumist oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kuna käeolevaks ajaks ei ole kaebaja kahjunõude osas vanglapoolset otsust tehtud, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kohtul ei ole võimalik tema kaebust menetleda. Kaebaja esitatud kahjunõuded on vangla poolt jäetud läbi vaatamata ja kaebaja on eelnimetatud otsuse kätte saanud 25.08.2011. Lisaks ei tõenda vaidemenetluse läbimist kaebaja 19.03.2012. a märgukiri nr 2-3/764 ja sellele vangla poolt 03.04.2012. a antud vastus 2-3-/764-1.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 08.05.2012. a määrus tühistada. Kaebajale ei võimaldata vanglas usuvabadust. Kaebaja usutalitustel osalemine ei kahjusta avalikku korda. Kaebaja on alates 2005. aastast kuni 2010. aastani käinud vangla kiriku koosolekutel, täitnud usutalitusi ning ei ole tekitanud mingit kahju kõlbelisusele ja avalikule korrale. Kaebaja kavatseb ka edaspidi käia kiriku koosolekutel, mitte tegeleda kõrvalise tegevusega. Vangla jätkab kaebaja suhtes õigusvastast tegevust, sest ei võimalda tal kirikus käia. Lisaks rikub vangla vaide tõlkimisega kaebaja õigusi, sest selle perioodi vältel, millal vangla vaiet tõlgib, kestab kaebaja suhtes õigusvastane tegevus. Vangla keelab kaebajal osa võtta kiriku usutalitustest ja kohus ei näe neid rikkumisi. Kohus on kohustatud välja selgitama, miks vangla keelab kaebajal jumalateenistustel osaleda. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluses selgelt esitanud oma nõude. Vangla juristid

A. Rjabova ja T. Miller on kaebajale öelnud, et vangla ei hüvita talle 1000 euro suurust kahju, seega jätkub vaidlus Inimõiguste Kohtus. Kaebaja pole vanglas allkirjastanud võõrkeelseid dokumente ja ei kavatse seda ka edaspidi teha.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. Halduskohus ei võtnud kaebaja kaebust menetlusse, seega on asjakohatud kaebaja etteheited selles osas, mida halduskohus tema kaebuse sisuliseks lahendamiseks tegemata jättis. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ei toimu kaebuse sisulist lahendamist. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates ning lõige 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viivisega, võib kannatanu 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebaja puhul on juba tavapäraseks saanud, et ta ei pea ise vajalikuks enda kohtueelse menetluse läbimise kohta vajalikke tõendeid esitada. Seega tegi halduskohus kaebuses toodud asjaolude pinnalt päringu vanglale, et selgitada välja, kas kaebajal on kahjunõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ja vangla vastuse kohaselt ei olnud kahjunõude menetlus veel lõppenud. Vangla ei olnud ületanud ka kahjunõude lahendamiseks ettenähtud tähtaega ja seetõttu puudus halduskohtul õigus kaebaja kaebust menetlusse võtta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.05.2012. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtusse pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 alusel, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Nagu nähtub asja materjalidest, on kaebaja esitanud kahju hüvitamise taotluse seoses kirikus käimise mittevõimaldamisega Tartu Vanglale 19.03.2012. Kaebuse Tartu Halduskohtule on ta esitanud 17.04.2012. Selleks momendiks, kui kaebaja esitas kaebuse halduskohtule, ei olnud veel saabunud Tartu Vangla poolt kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg ja vangla polnud seda veel läbi vaadanud. Kuna ka vaidlustatud kohtumääruse koostamise ajaks ei olnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaeg saabunud, siis oli halduskohus õigustatud kaebus tagastama HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Madis Ernits Einar Vene Agu Timmi