3-13-1002/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-13-1002

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1002

Haldusasi Aktsiaselts Iloprint kaebus Maksuja Tolliameti keelamiseks nõuda pankrotimenetluses sisse Aktsiaselts Iloprint maksuvõlga kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-11-23215

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus AS-le Iloprint.

2. Jätta AS Iloprint esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib kaebuse tagastamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Kohtumääruse peale võib esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. AS Iloprint esitas 10.05.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub keelata kuni tsiviilasjas nr 2-11-23215 lahendi jõustumiseni Eesti Vabariigil Maksuja Tolliameti (MTA) kaudu sisse nõuda maksuvõlga, mis on kajastatud järgmistes maksuhalduri korraldustes ja intressinõudes: 10.11.2009.a korraldus nr 13-11/15401; 04.05.2010.a korraldus nr 13-11/12970; 17.04.2009.a korraldus nr 13-11/2740; 01.10.2009.a korraldus nr 13-11/2368; 14.01.2010.a korraldus nr 13-11/688; 04.01.2010.a korraldus nr 13-11/36 ning 29.04.2010.a intressinõue nr 13-11/14637.

2. Kaebuse kohaselt esitas maksuhaldur vaidlustatud korraldused ja intressinõude täitmiseks Tallinna kohtutäitur Mati Roodesele, kes alustas maksuhalduri avalduse alusel alljärgnevad täitemenetlused: täiteasi nr 026/2011/952 dokumendi nr 13-11/15401 alusel; täiteasi nr 026/2011/953 dokumendi nr 13-11/12970 alusel; täiteasi nr 026/2011/954 dokumendi nr 13- 11/2740 alusel; täiteasi nr 026/2011/955 dokumendi nr 13-11/2368 alusel; täiteasi nr 026/2011/956 dokumendi nr 13-11/688 alusel; täiteasi nr 026/2011/957 dokumendi nr 13-11/36 alusel ning täiteasi nr 026/2011/958 dokumendi nr 13-11/14637 alusel.

Kaebaja esitas tsiviilasjas nr 2-11-23215 maksuhalduri vastu hagi eelnimetatud täiteasjades sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Harju Maakohus rahuldas 22.06.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-23215 kaebaja hagi tagamise taotluse peatades täitemenetluse kohtutäitur Mati Roodes menetluses olevates täiteasjades nr 026/2011/952, nr 026/2011/953, nr 026/2011/954, nr 026/2011/955, nr 026/2011/956, nr 026/2011/957 ja nr 026/2011/958 kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

15.05.2012.a esitas Eesti Vabariik MTA kaudu avalduse kaebaja pankroti välja kuulutamiseks. Oma pankrotiavalduses tugines maksuhaldur sellele, et kaebajal on 09.05.2012.a seisuga maksuvõlgnevus kokku 1 592 690,22 eurot ning täitemenetluse raames ei ole õnnestunud nõuet võlgniku vastu täita. Harju Maakohus nimetas 30.04.2013.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-19115 kaebajale ajutise halduri. Istung kaebaja pankroti väljakuulutamise otsustamiseks toimub 05.06.2013.a kell 14:10 Harju Maakohtus. Ajutisel halduril nagu ka tsiviilkohtul puudub pädevus hinnata maksuhalduri tegevust maksuvõla sissenõudmisel ning arutada maksuvõla olemasolu üle. On reaalne oht, et Harju Maakohus kuulutab välja kaebaja pankroti lähtuvalt sellest, et käesoleval hetkel nähtub maksuhalduri andmebaasi väljatrükist oluline kaebaja võlgnevus, mille osas on poolte vahel vaidlus. Samas on maksuhaldur kasutanud ära oma jõupositsiooni ning hoolimata pooltevahelisest vaidlusest saavutamas seda, et üks oluline Eesti tööandja pankrotistub. Antud juhul puuduvad kaebajal oma õiguste kaitsmiseks pärast seda sisuliselt mistahes efektiivsed võimalused.

Kaebuse eesmärgiks on keelata maksuhalduril väidetava võlgnevuse sissenõudmise kuni nõude olemasolu selgumiseni, mis tehakse selgeks tsiviilasja nr 2-11-23215 menetluses. Maksude sissenõudmine olukorras, kus nende olemasolu/sissenõutavuse üle käib vaidlus, on õigusvastane ning vastuolus hea halduse ja üldiste maksuõiguslike printsiipidega, millest ühe olulisima kohaselt saavad maksud tekkida üksnes seaduse alusel, st sissenõutav maksusumma peab olema selge ning selle üle ei tohi olla mingeid vaidlusi. Käesoleva kaebuse rahuldamata jätmisel kuulutatakse välja suure tõenäosusega kaebaja pankrot, mille järgselt ei ole reeglina negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine võimalik.

2. Koos kaebusega esitas AS Iloprint esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, milles palub peatada ajutiselt vaidlusaluste maksuhalduri korralduste ja intressinõude kehtivus. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt toimub istung kaebaja pankroti väljakuulutamise otsustamiseks 05.06.2013. a kell 14:10 Harju Maakohtus s.o vähem kui ühe kuu pärast. Ilmselt ei jõua käesolev kaebus selleks ajaks jõustunud lahendini. Kaebaja õiguste efektiivne kaitse maksuhalduri omavoli eest peab olema aga tagatud juba hetkeks, kui Harju Maakohus asub kaebaja saatuse üle otsustama. Vaieldavate haldusaktide kehtivuse peatamine kõrvaldaks muuhulgas ka sellele tuginemise koos kõige sellest tulenevaga ning maksuhalduri võimaluse nõuda kaebaja pankroti välja kuulutamist. Oleks jämedalt kaebaja õigusi rikkuv, kui kuulutatakse välja tema pankrot väidetava maksuvõla alusel ning alles seejärel asutaks analüüsima, kas maksuhalduri nõue oli üldse põhjendatud. Maksuhalduri õigusi ega avalikke huve esialgse õiguskaitse kohaldamine oluliselt ei piiraks, kuna maksuhalduri nõue on tagatud kolmandale isikule (Aktsiaselts Ilo) kuuluva kinnistuga.

3. MTA palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Keelamiskaebuse alusel ei ole kohtul võimalik keelata maksuhalduril selliste haldusaktide andmist ja toimingute sooritamist, mis on antud ja sooritatud juba enne seda, kui kaebaja kaebusega kohtu poole pöördus. Kohus ei saa keelata ka tulevikku suunatud keelamiskaebuse alusel eelnevalt antud haldusaktide alusel sissenõutavate maksuvõlgade sissenõudmist. Maksuvõla sissenõudmine on maksuvõla tasumata jätmise paratamatu järelm, mistõttu tuleneb maksuvõla sissenõudmise õigusvastasus reeglina maksuvõlga kindlakstegeva haldusakti õigusvastasusest. Seetõttu ei ole maksuvõla sissenõudmist võimalik maksuvõlga tekitanud toimingutest ning maksuvõlga tuvastanud maksuhalduri haldusaktidest suvaliselt lahutada. Haldusaktid, mis on antud maksuvõla sissenõudmiseks on kehtivad ning õiguspärased. Kaebaja ei ole neid eelnevalt halduskohtus vaidlustanud.

Ühtlasi leiab vastustaja, et käesoleva asja menetlus tuleb lõpetada, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Haldusasjas nr 3-12-1851 taotles kaebaja keelata Eesti Vabariigil MTA kaudu sisse nõuda ning tugineda (sh saneerimis-, pankrotivõi mistahes muus menetluses ning avalikkusele info kuvamisel) Iloprint AS maksuvõlale, mis on tekkinud pärast 13.09.2009.a. Kaebaja viitas selles haldusasjas muuhulgas sissenõudmise aluseks olevatele haldusaktidele, millele on viidatud ka käesolevas menetluses (04.05.2010.a nr 13-11/12970; 14.01.2010.a nr 13- 11/688; 26.01.2011.a nr 13-11/36 ning 29.04.2010.a nr 13-11/14637). Lisaks viitab kaebaja eelpool nimetatutega analoogsetele haldusaktidele 10.11.2009.a nr 13-11/15401; 17.04.2009.a nr 13-11/2740 ja 01.10.2009.a nr 13-11/2368, mida kaebaja haldusasjas 3-12-1851 ei käsitlenud. Need on tehtud kaebajale enne kui maksuhaldur tuvastas 02.06.2011.a maksuotsusega nr 12.2- 3/10287-67, et 13.10.2009.a on toimunud ettevõtte ülemineku Iloprint AS-st Ilotrükk OÜ-sse. Nimetatud maksuotsuse üle käib vaidlus haldusasjas nr 3-11-1558, kus Tallinna Ringkonnakohus on teinud 07.05.2013.a otsuse (jõustumata), millega jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maksuotsuse jõusse. Sama oli eelnevalt teinud halduskohus. Kuigi kaebaja ei taotlenud nende haldusaktide alusel maksuvõla sissenõudmise keelamist asjas nr 3-12-1851, on halduskohus 30.11.2012.a otsuses kaebuse lahendamise raames analüüsinud, kas keelamiskaebus võiks olla lubatav 02.06.2011.a maksuotsusega Ilotrükk OÜ-le määratud maksude solidaarselt Iloprint AS- lt sissenõudmise ja neile tuginemise keelamiseks. Halduskohus tuvastas, et maksuhaldur nõuab Iloprint AS-lt ning Ilotrükk OÜ-lt solidaarselt maksuotsusega määratud maksuvõlga, mis on tekkinud enne tuvastatud ettevõtte ülemineku ajahetke ning Iloprint AS-lt ainult seda maksuvõlga, mis on tekkinud pärast ettevõtte üleminekut, tuginedes Iloprint AS enda esitatud maksudeklaratsioonidele. Halduskohus leidis, et enne 13.10.2009.a Iloprint AS-l tekkinud maksuvõla sissenõudmine pärast 13.10.2009.a antavate haldusaktide ja sooritatavate toimingutega ei saa kaebaja õigusi rikkuda ning võimaliku 02.06.2011.a maksuotsuses märgitud summa sissenõudmise ja sellele tuginemise keelamise menetlusõigusliku lubatavuse eeldused ei ole täidetud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

5. Käesoleva kaebusega palub kaebaja keelata maksuhalduril kuni tsiviilasjas nr 2-11-23215 lahendi jõustumiseni sisse nõuda maksuvõlga, mis on kajastatud järgmistes maksuhalduri korraldustes ja intressinõudes: 10.11.2009.a korraldus nr 13-11/15401; 04.05.2010.a korraldus nr 13-11/12970; 17.04.2009.a korraldus nr 13-11/2740; 01.10.2009.a korraldus nr 13-11/2368; 14.01.2010.a korraldus nr 13-11/688; 04.01.2010.a korraldus nr 13-11/36 ning 29.04.2010.a intressinõue nr 13-11/14637. Kaebuse esitamise eesmärk käesolevas asjas on pankroti väljakuulutamise vältimine tsiviilasjas nr 2-12-19115. AS Iloprint ei ole maksuvõla aluseks olevaid dokumente vaidlustanud, küll aga on esitanud hagi vastavate dokumentide alusel algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Nimetatud menetluse raames on hagi tagamise korras täitemenetlused vastavates täiteasjades peatatud. Maksuvõla sissenõudmiseks esitas Eesti Vabariik (MTA kaudu) tsiviilkohtule avalduse AS Iloprint pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus on 30.04.2013.a määrusega määranud tsiviilasjas nr 2-12- 19115 AS-le Iloprint ajutise pankrotihalduri ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 05.06.2013 kell 14:10.

6. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud kaebusega võimalik selle eesmärki saavutada. Kaebuse eesmärk on takistada pankroti väljakuulutamist tsiviilasjas nr 2-12-19115.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata muuhulgas, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 30.04.2013.a määrusest tsiviilasjas nr 2-12-19115 nähtub, et pankrotiavaldus põhineb maksuvõlal summas 1 592 690,22 eurot. Määruse kohaselt võlgnik seda nõuet enamuses ei tunnista ning on vaidlustanud kohtus, mistõttu kohus on lugenud vaidlustatud osas nõude PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi ebaselgeks. Kuivõrd võlgnik on tunnistanud võlgnevust summas 238 654,33 eurot ning sellest 73 920,95 euro suurune võlg on pandiga tagamata, on kohus pidanud vajalikuks ajutise halduri määramise. Eeltoodust nähtub, et pankrotimenetluse algatamise ja ajutise halduri määramisel ei ole maksuvõlgnevust tsiviilasjas nr 2-11-23215 vaidlustatud osas arvesse võetud ning ajutine haldur on määratud seoses vaidlustamata maksuvõlaga summas 73 920,95 eurot. Seega ei taga käesolevas asjas maksuvõla sissenõudmise keelamine kaebaja eesmärki takistada kaebaja pankroti väljakuulutamine tsiviilasjas nr 2-12-19115, so maksuvõlgade sissenõudmise keelamine pankroti väljakuulutamata jätmist iseenesest kaasa ei too. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 1 kuulutab kohus pankroti välja juhul, kui võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku maksejõulisust hindab kohus eelkõige ajutise halduri hinnangule tuginedes. Maksejõuetuse hindamisel võetakse arvesse võlgniku vara ning eelkõige vaidlustamata kohustusi. Vaidlustatud nõuete osas on pankrotimenetluses ettenähtud nõuete kaitsmise ja tunnustamise regulatsioon. Kui võlgnik leiab, et pankroti väljakuulutamine ei ole õiguspärane, saab ta vastava maakohtu kohtulahendi vaidlustada Ringkonnakohtus. Eeltoodud põhjendustel ei ole käesolevas asjas võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on vältida võlgniku pankroti väljakuulutamist tsiviilasjas. Samuti on kohtu hinnangul võimalik pankroti väljakuulutamist ning sellega seotud asjaolusid vaidlustada vaid tsiviilkohtus vastava tsiviilasja raames.

7. Kaebuses on esitatud nõue keelata maksuvõla, mille aluseks on kaebuses nimetatud korraldused ja intressinõue, sissenõudmine. Kohtu hinnangul ei ole õiguslikult võimalik nimetatud eesmärki saavutada. Nimelt nähtub kaebusest ja selle lisadest, et maksuhaldur on juba asunud sooritama tegevusi maksuvõla sissenõudmiseks, st andnud maksukorraldusi, alustanud sundtäitmist ning esitanud maksukohustuslase osas pankrotiavalduse. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on 19.06.2012. a otsuses nr 3-3-1- 84-11 tuvastanud keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse järgmised eeldused:

1) antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; 2) õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline;

3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse (otsuse p 22). Eeltoodust järeldub muuhulgas, et kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv keeld on tulevikku suunatud toimega ehk kohus saab keelata vaid selliste haldusaktide andmist või toimingute sooritamist, mida ei ole kohtuotsuse tegemise aja seisuga antud ega sooritatud. Lubatav keelamiskaebus kuulub rahuldamisele vaid siis, kui on täidetud RVastS § 5 lg-s 1 sätestatud eeldused. Muu hulgas peab keelatav haldusakt või toiming olema õigusvastane. Antud juhul on MTA alustanud maksuvõla sissenõudmist ning sooritanud selleks erinevaid tegevusi.

Seetõttu ei ole kohtul võimalik juba läbiviidud toimingute sooritamist keelata. Nagu kohus eelnevalt märkis, on kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv keeld tulevikku suunatud toimega. See tähendab seda, et kohtu keeld MTA-le sisse nõuda kaebaja maksuvõlga saab hõlmata vaid keeldu anda selliseid haldusakte (MKS § 129) või sooritada maksuvõla sundkorras sissenõudmise toiminguid (MKS § 130), mida ei ole kohtuotsuse tegemise aja seisuga antud ega sooritatud. Seega saaks maksuhalduri suhtes rakendatav keeld hõlmata keeldu alates kohtuotsuse jõustumise ajast uute maksuvõla tasumise korralduste andmiseks ning MKS §-s 130 sätestatud täitetoimingute tegemiseks.

Kaebuses sisalduva kohaselt aga kaebaja vastavat ei taotle. Kaebusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et MTA on vastavad MKS §-s 130 nimetatud toimingud sooritanud ning taotlused esitanud juba enne kaebuse esitamist. Kohtutäitur on algatanud asjakohased täitemenetlused ning lisaks on kohus MTA avalduse alusel algatanud pankrotimenetluse ja määranud ajutise halduri. Seega ei ole keelamiskaebuse eeldused täidetud (keeld ei ole tulevikku suunatud toimega) ning maksuvõla sissenõudmine toimub tsiviilõiguslikke võimalusi kasutades ning nendega seotud tegevusi saab vaidlustada üksnes tsiviilkorras.

Riigikohus on 03.11.2011.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-69-11 p-s 12 selgitanud, et MTA poolt maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumisega on MTA ammendanud MKS- st tulenevad maksuhalduri avalik-õiguslikud vahendid maksuvõla sissenõudmisel, täitemenetluse seadustik ei sätesta erisusi üldisest menetluskorrast maksukohustuse kohta antud maksuhalduri haldusakti täitmisel ning maksuvõla sissenõudmine pärast MTA pöördumist kohtutäituri poole toimub täitemenetluse üldkorras, kus maksuhalduril ei ole eristaatust. Kui maksuvõla sissenõudmist haldusmenetluses ei toimu ja pole ka ette näha, et see saaks toimuma, ei saa halduskohus seda keelata. Sama seisukoht on kohtul seoses maksuvõla sissenõudmise keelamisega pankrotimenetluses. MKS § 133 kohaselt võib maksuhaldur esitada avalduse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse esitamine on eraõiguslik vahend avalik-õigusliku kohustuse täitmata jätmisest tuleneva võla sissenõudmiseks ning pankrotiavaldus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses tsiviilasjana. Kuna MTA pankrotimenetluses toiminguid HKMS § 6 lg 2 mõttes ei soorita, ei saa halduskohus MTA tegutsemist pankrotimenetluse algatamise osas keelata. Kaebuse kohaselt tekib pöördumatu kahju tulevikus just pankroti väljakuulutamisel, kuid eespool on kohus juba selgitanud, et pankrotimenetlusega seonduvat halduskohus keelata ei saa.

8. Lisaks eeltoodule ei nähtu kaebusest ja selle lisadest maksuvõla sissenõudmise õigusvastasus. Maksuvõla aluseks olevaid maksukorraldusi vaidlustatud ei ole, mistõttu on maksuhalduril seadusest tulenev kohustus teostada maksuvõla sissenõudmiseks erinevaid toiminguid, sealhulgas alustada sundtäitmist ja esitada avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Eraõiguslike toimingute vaidlustamiseks on seadus ette näinud võimaluse kaitsta oma õigusi tsiviilkohtus, sealhulgas esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, esitada vastuväiteid pankrotimenetluses ning vaidlustada pankrotimenetluses tehtavaid lahendeid. Kohtu hinnangul ei ole tsiviilkohtumenetluses võlgniku õiguskaitse võimalused ammendunud, seda enam, et pankrotimenetluses ei ole kohus ajutise halduri määramisel maksuvõla vaidlustatud osaga arvestanud.

9. Kuivõrd AS-l Iloprint ei ole eeltoodud põhjustel võimalik antud juhul saavutada tema poolt soovitud lõppeesmärki, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

10. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse AS-le Iloprint HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Paukštys Kohtunik