2-13-9655/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2013.a.. Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-9655 Tsiviilasi LS hagi T S vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LS (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja RO(isikukood XXX, elukoht XXX; epost XXX) Hageja lepinguline esindaja Hanna Kivirand, e-post: hanna@puurits.ee) Kostja T S (isikukood XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

09.04.2013.a. Tsiviilasja hind 1365 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Hagi rahuldada .osaliselt Välja mõista T S igakuine elatis 145,00 eurot kuus LS ülalpidamiseks alates 01.11.2012 kuni 31.12.2012.a. ja alates 01.01.2013.a. 160,00 eurot kuus kuni LS täisealiseks saamiseni. Elatis kanda RO arveldusarvele nr XXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 28.02.2013.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatis

200 eurot kuus hageja esindaja ja kostja ühise lapse LS ülalpidamiseks. Hageja esindaja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt aasta eest alates novembrikuust 2012.a. Lapse ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on ligi 400 eurot. L.S ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud erinevaid kuludokumente, mis tõendavad kulutuste tegemist lapse eluasemekuludele, söögile-joogile, rõivastele, lasteaiale ja sellega seotud kulutustele, huvitegevusele ja ravimitele.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Ligi 50 % ärkvel oldud ning lasteaiavälisest ajast veedab LS kostjaga. Sel ajal tehtud kulutused eluasemele (kommunaalmaksed, elektri ja sidekulud), toidule, transpordile ja meelelahutusele on kostja kanda. Kostja on nõus LS haridusele (sealhulgas lasteaiale ja sellega seonduvale), huvitegevusele, riietusele ja jalanõudele tehtavad kulutused jagatakse vanemate vagel võrdselt eeldusel, et need kulutused on põhjendatud, teise vanemaga kooskõlastatud ning hiljem dokumentaalselt tõendatud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 2 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.2012.a. oli elatusraha miinimum ühe lapse kohta 145 eurot kuus, 2013.a. 160 eurot kuus. Kui elatist nõutakse ja kohus mõistab välja elatise seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Kostja ei ole tõendanud alatise maksmist LS . Ka ei ole LS 50 % ajast T S ülalpidamisel. Koos elatise nõudega esitas hageja seaduslik esindaja lapse ja isa suhtlemise korra avalduse, kuna lapse ja isa suhtlemine on üle nädala nädalavahetustel olnud korrapärane, kuid nädalasisesed suhtlemised on toimunud korrapäratult.

Ka ei ole kostja tundnud huvi, kas lapsel on millestki puudus ja kuidas teda aidata saaks. Hageja on hagiavaldusele lisanud erinevaid kuludokumente, mis on tehtud lapse vajaduste rahuldamiseks, söögi ostmiseks , kommunaalkulude tasumiseks, hinnapakkumised mööblile jne. Esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamata on lapsele tehtavad kulutused summas 400 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, kuna kulutused 400 eurot kuus on tõendamata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis miinimummääras, s.o. kuni 31.12.2012.a. 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 160 eurot kuus.

Elatis tuleb välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.11.2012.a., kuna alates novembrist 2012.a. kostja ei ole lapse ülalpidamiseks vanemale, kes elab lapsega koos, lapse ülalpidamiseks elatisraha üle kandnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta.

Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind eurot

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Maie Seppo