2-11-48157/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2013.a Tallinnas kell 16.00 kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-48157

Tsiviilasi

XXXhagi AS-i SEB Pank vastu varalise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

45 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindaja: Katrin Sarap (MAQS Law Firm

Advokaadibüroo, Rotermanni 8, 10111 Tallinn; e-post:

menetlus@ee.maqs.com )

Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, 15010 Tallinn)

Kostja esindaja: Triin XXX (e-post: triin.XXX@seb.ee

)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

28.11.2012 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud XXX kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale esitatud hagiavaldusest nähtuvalt oli kostja ja hageja

vahel sõlmitud laenuleping nr XXX XXX, Tallinn ostu finantseerimiseks. Nimetatud korterile

oli seatud hüpoteek kostja kasuks. 2008 aasta oktoobris leidis hageja korterile ostja ning hageja

soovis korteri võõrandada. 17.10.2008 saatis hageja kostjale e-kirja teel teate, mille kohaselt

palus laenulepingu lõpetada 20.10.2008 ning samal ajal vabastada korter hüpoteegi alt.

20.10.2008 lõpetas kostja laenulepingu ja debiteeris hageja kontolt laenulepingu põhiosa

katteks 799 910,45 krooni ja intressi katteks 15 051,47 krooni. Kostja korteril lasuvat hüpoteeki

ei vabastanud. 26.11.2008 teatas Arnold Tammemägi, et kuna tagatislepingus on kirjas, et

hüpoteek tagab kõiki olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid nõudeid, siis soovib kostja hageja

teise laenutagatise (XXX, Tallinn) kohta saada värsket hindamisakti. Uus hindamisakt XXX,

Tallinn kohta oli eeltingimuseks hüpoteegi alt vabastamiseks. 16.12.2008 saatis hageja kostjale

hindamisakti XXX, Tallinn kohta ning teatas, et seoses kostja ebaadekvaatse käitumisega

laenulepingut lõpetada koos hüpoteegi vabastamisega on korteri ostja planeeritud ostutehingust

loobunud.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 45 000 eurot (2924,55 eurot otsene

varaline kahju ja 42100 eurot saamata jäänud tulu). Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Kostja vastuväited

26.10.2011 hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt vaidleb kostja hagile vastu. Kostja ei

nõustu hageja väitega, et kostja on laenulepingut rikkunud, lõpetades lepingu ühepoolselt

hageja vastava sooviavalduseta. Laenulepingu lõpetamine toimus hageja avalduse alusel.

Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et hageja poolt kostjale saadetud laenulepingu

lõpetamise avaldus oli tingimuslik. Hageja avaldas 20.10.2008 ja 20.11.2008 kirjades soovi

vabastada XXX korteriomandile seatud hüpoteek. Kostja nõudis 26.11.2008 kirjas hagejalt

Tallinnas XXX asuva korteriomandi hindamisakti esitamist, kuna tagatislepingu kohaselt tagab

hüpoteek kõiki olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid nõudeid. Kostja palub menetluskulud jätta

hageja kanda.

Menetluse käik

28.11.2012 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas toimunud kohtuistungil jäid hageja ja

kostja eelnevalt kohtule kirjalikult esitatu juurde. Kohus määras hagejale täiendavate

seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 20.12.2012 ja kostjale vastamise tähtajaks

10.01.2013. Kohus määras, et TsMS § 403 lg 1 alusel jätkatakse asja arutamist kirjalikus

menetluses.

02.04.2013 kohtumäärusega kohustas kohus pooli esitama kõik asjas tähtsust omavad seni

esitamata seisukohad ja tõendid hiljemalt 22.04.2013, samas teatas, et teeb otsuse teatavaks

16.05.2013 kell 16.00 kantselei kaudu ja lahend on kättesaadav www.e-toimik.ee kaudu.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1. hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping nr XXX korteri asukohaga XXX, Tallinn

ostu finantseerimiseks (tl 12-17, tl 115);

2. XXX korterile oli seatud hüpoteek kostja kasuks (tl 85-90; tl 52-54);

3. 20.10.2008 lõpetas kostja laenulepingu ja debiteeris hageja kontolt laenulepingu

põhiosa katteks 799 910,45 krooni ja intressi katteks 15 051,47 krooni. Kostja korteril

lasuvat hüpoteeki ei vabastanud (tl 52-54);

4. 15.10.2004 notariaalselt tõestatud lepingu p 5.2.3 kohaselt on XXX korteriomandile

seatud hüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad poolte vahel

sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest

lisadest (tl 89).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes:

1. kas hageja laenulepingu ülesütlemisavaldus oli tingimuslik;

2. kas kostjapoolne laenulepingu nr XXX lõpetamine oli hüpoteegikande kustutamata

jätmisel õiguspärane;

3. kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt varalise kahju hüvitamist.

Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

laenuleping nr XXX korteri asukohaga XXX, Tallinn ostu finantseerimiseks, korterile oli

seatud hüpoteek kostja kasuks (tl 52-54; tl 85-90; tl 115). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1

kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kohus asub seisukohale, et

antud juhul tulenesid hageja ja kostja vastastikused õigused ja kohustused krediidilepingust,

millele kohalduvad laenulepingu sätted.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt soovis hageja 08.10.2008 kostjalt teavet laenulepingu

lõpetamise võimaluse kohta. 09.10.2008 teatas kostja esindaja XXX e-kirjas, et laenulepingu

ennetähtaegse lõpetamise tasu on vastavalt lepingule 3 kuu intresside ulatuses ning

ülesütlemisavalduses peab olema kirjas laenulepingu number, laenu tagastamise kuupäev ja

konto, millelt debiteeritakse laenusumma (tl 18, tl 84). 17.10.2008 saatis hageja kostjale e-kirja

teel teate, mille kohaselt palus laenulepingu lõpetada 20.10.2008 ning vabastada korter

hüpoteegi alt (tl 19). 20.10.2008 lõpetas kostja laenulepingu ja debiteeris hageja kontolt

laenulepingu põhiosa katteks 799 910,45 krooni ja intressi katteks 15 051,47 krooni. Kostja

korteril lasuvat hüpoteeki ei kustutatud (tl 52-54).

Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga. Laenulepingu kui

kestvuslepingu ülesütlemisele kohaldub üldiselt VÕS § 195. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb

lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemine

on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, kui ülesütlemise materiaalsed

eeldused on täidetud. VÕS § 196 lg 1 alusel võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval

põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei

või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

Laenulepingu p 24.1 kohaselt tuli hagejal teatada kostjale lepingu ülesütlemisest ette vähemalt

10 päeva või leppetasu maksmise vältimiseks 3 kuud ning avalduses tuli märkida laenu

tagasimaksmise tähtpäev (s.t lepingu ülesütlemise kuupäev). Laenulepingu p 25 kohaselt

peavad lepinguosaliste poolt lepingu täitmisega seotud teated olema kirjalikus vormis. Kohtule

nähtuvalt avaldas hageja kostjale oma tahet laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

kirjalikus vormis ning tulenevalt laenulepingu p-st 24.1 aktsepteeris kostja hagejapoolset

lepingu ülesütlemist. Kostja luges lepingu ülesöelduks alates 20.10.2008 (tl 19-20). Lepingu

ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused

(VÕS § 195 lg 2).

Poolte vahel on vaidlus, kas hageja ülesütlemisavaldus oli esitatud tingimuslikult, s.o üksnes

juhul, kui kostja kustutab ka hüpoteegikande. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja

selgitanud, et 20.10.2008 esitatud ülesütlemisavaldus oli tingimuslik. Hageja on seisukohal, et

kostjal puudus õiguslik alus laenulepingut lõpetada ning hageja kontolt laenusummat maha

võtta, kuivõrd kostja ei täitnud laenulepingu lõpetamiseks seatud eeltingimust, milleks oli

hüpoteegi kustutamine. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja poolt kostjale saadetud

laenulepingu lõpetamise avaldus oli tingimuslik.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 tuleb kindlale isikule tehtud

tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda

tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei

teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

on hageja 17.10.2008 kostjale saadetud e-kirjas väljendanud järgmist: „lõpetame siis

laenulepingu XXX ära esmaspäeval 20.10.2008, ning SEB samal ajal vabastab objekti

hüpoteegist (tl 19).“ Kohus asub seisukohale, et antud juhul on hageja tõepoolest avaldanud

soovi hüpoteegikande kustutamiseks, kuid nimetatud e-kirjast ei nähtu, et tegemist oleks hageja

poolt väidetud eeltingimusega. Hageja poolt esitatud avalduses ei olnud seatud laenulepingu

ülesütlemise eeldusena hüpoteegi kustutamine, kuna avalduses ei olnud seda eeldusena või

tingimusena märgitud. Hageja 10.10.2008 ja 17.10.2008 kirjadest nähtub hoopis hageja tahe

laenuleping üles öelda ja laen ennetähtaegselt tagastada, kuna ta ei olnud rahul kasvava

baasintressi määraga ja tal oli vabad vahendid laenu tagastamiseks (tl 19,83). Eeltoodust

tulenevalt kohus asub seisukohale, et kostja oli antud juhul õigustatud laenulepingu

lõpetamiseks vastavalt hageja ülesütlemisavaldusele.

Kohtule nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude summas

45 000 eurot: 1) otsene varaline kahju- lennupiletid 12 420 krooni s.o 793,78 eurot ja majutuse

näol summas 6 900 krooni s.o 440,99 eurot (tl 42-45, tl 114, ); 2) hindamisaktiga seoses kantud

kulu 2 000 krooni s.o 127,82 eurot (tl 46); 3) laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise kulud

kolme kuu intresside näol summas 15 051,47 krooni s.o 961,96 eurot; 4) kohtueelne

õigusabikulu 600 eurot (tl 164-169); 5) saamata jäänud tulu 56 747,64 eurot (tl 47-50, tl 135-

140, tl 161-163, ). Võttes arvesse hagi hinnalt makstavat riigilõivu suurust esitas hageja kostja

vastu nõude varalise kahju osas summas 2900 eurot ning saamata jäänud tulu näol summas 42

100 eurot ehk kokku 45 000 eurot.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise eest on sätestatud VÕS §-s 101. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja

võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg-s 2 sätestatu

kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 2 lg 2 kohaselt võib

võlasuhte olemusest tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte

poole õiguste ja huvidega. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole

vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1

kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi

ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg.

Kohus on seisukohal, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest

tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. Õiguste kuritarvitamise üle otsustamine

tähendab hinnangu andmist, kas kostja kasutas oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult. Hea

usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla kostja käitumine nt juhul, kui ta tugines oma õiguslikule

positsioonile, vaatamata sellele, et ta teadis, et hageja huvi laenulepingu lõpetamiseks oli

seotud üksnes hüpoteegikande kustutamisega ja tehingu tegemisega potentsiaalse ostjaga.

Hageja õiguste kuritarvitamine peaks kohtu hinnangul olema selgelt äratuntav ja kindlaks

tehtav.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja peale lepingu ülesütlemise toimumist oma e-

kirjades korduvalt kostjale selgitanud, et tema tahteavaldus lepingu lõpetamiseks oli

lahutamatult

seotud

hüpoteegikande

kustutamisega

ning

korteri

asukohaga

XXX

müügitehinguga kolmandale isikule. Hageja on vande all andnud ütlusi, mille kohaselt

17.10.2008 kostjale e-kirja saates oli hageja eesmärk lõpetada leping ja vabastada korter

hüpoteegi alt. Hageja ei soovinud laenulepingut lõpetada ilma hüpoteegi kustutamiseta. Hagejal

oli soov müüa antud korter uuele omanikule järelemaksuga, korteri potentsiaalne ostja oli XXX

ja ta soovis osta 150 000 euro eest, millest oleks 50 000 eurot tasunud ja ülejäänud oleks

ajatatud järelemaksuga 3 aasta peale. Hageja ei oleks müünud ilma, et tema kasuks oleks

hüpoteek seatud. Kui panga hüpoteek oleks peale jäänud, siis hagejal poleks olnud võimalik

talle müüa, sest hagejal poleks olnud tagatist (tl 147-148). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu

hageja kokkulepet potentsiaalse ostjaga ostu-müügi tehingu sooritamiseks. Hageja vande all

antud ütlustest nähtuvalt detsembri alguses ostja teatas, et ta ei soovi korterit osta ja ostja

avaldas mitte ostmise põhjuseks halva majandusliku seisu ja arvas, et pole soodne aeg praegu

osta (tl 148). Seega ei olnud korteri võõrandamistehingu ärajäämine seotud mitte kostja poolt

hüpoteegi kustutamata jätmisega, vaid korteri ostja poolt ostuhuvi kaotamisega. Hageja

kinnitusel on ta kinnisvarasse investeerija, kes soovis oma investeeringu maha müüa, tegemist

ei olnud kodulaenuga (tl 142, tl 148). Samas ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja

teadis või oleks pidanud teadma hageja investeerimiskavatsustest ja tehingu toimumata

jäämisel hagejale tekkida võivast kahjust. Hageja on vande all antud ütlustes selgitanud, et ta

on alates 2008.aastast investeerinud väärismetallidesse, kostja ei olnud teadlik sellest

investeeringust (tl 148).

Hageja on selgelt oma e-kirjades kostjale teada andnud, et potentsiaalse ostjaga „tehingu

tegemine ei ole veel kindel, aga mul on hetkel vabad vahendid, millega sooviksin kohe tasuda

laenu“, seega on selge hageja tahe laenulepingu lõpetamiseks (tl 82-84). Kostja tunnistab, et

antud juhul ei esitanud kostja töötaja hagejale enne 26.11.2008 õiget infot hüpoteegi

kustutamise tingimuse osas. Hüpoteegi kustutamise tingimused tulenevad pooltevahelisest

laenulepingust ja seadustest, seega ka juhul, kui kostja ei esitanud hagejale täpset

informatsiooni hüpoteegikande kustutamise kohta, pidi hageja lepingus sätestatust teadlik

olema. Poolte vahel 15.10.2004 notariaalselt tõestatud lepingu p 5.2.3 kohaselt on XXX

korteriomandile seatud hüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad

poolte vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende

võimalikest lisadest (tl 52-54). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga

tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne

omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud

teisiti.

Kohus asub seisukohale, et tsiviilasja materjalidest ei järeldu kostjapoolne TsÜS § 138 lg 2

kohane õiguste kuritarvitamine, kostjal ei olnud kohustust anda nõusolek XXX korteriomandile

seatud hüpoteegi kustutamiseks, kuna laenulepingust nr XXX tulenev nõue ei olnud piisavalt

tagatud üksnes XXX korterile seatud hüpoteegiga. Kostja nõudis 26.11.2008 hagejalt Tallinnas

XXX asuva korteriomandi hindamisakti esitamist tuginedes lepingu nr XXX p-le 17.1.e (tl 24-

26, tl 91-100). Kohtule esitatud e-kirjadest nähtuvalt informeeris kostja hagejat hüpoteegikande

kustutamise võimalustest (tl 20-25). VÕS § 90 kohaselt kannab võlgnik oma kohustuse

täitmisega seotud kulud. Seega oli kostjal õigus nõuda lepingu alusel hagejalt hindamisakti

esitamist ning hageja pidi arvestama hindamisakti tellimisel kaasneva kuluga.

Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kostjapoolne

kohustuse rikkumine, mille tagajärjel kaasneb hagis esitatud asjaoludel kahju hüvitamise

kohustus. Kostja on lepingu lõpetamisel juhindunud seadustes ja lepingus sätestatust.

Tõendamata on kohustuse rikkumine, puudub põhjuslik seos teo ning tagajärje vahel. Kohus

selgitab hagejale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtule esitatud faktilised asjaolud peavad olema kohtule esitatud tõenditega tõendatud ja

kontrollitavad. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks

poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Kuivõrd

tõendamata on kostjapoolne kohustuse rikkumine, siis ei puudub kohtul vajadus analüüsida

hagejale tekkinud kahju olemasolu ja selle suurust, samuti põhjuslikku seost kostja käitumise ja

hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel ning hinnata nende asjaolude tõendamiseks esitatud

tõendeid.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta eeltoodud

põhjendustel rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on tsiviilasja hinnaks

45 000 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik