3-11-3001/27 · 3-11-3001/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-3001 Haldusasi A.T. kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.04.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja A.T. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 04.04.2012. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Tagastada Viru Vanglale (arveldusarve 10220034796011, viitenumber 1200077939) 02.05.2012 Tartu Halduskohtu kontole nr. 2900078525 haldusasjas nr. 3-11-3001 enam tasutud riigilõiv, summas 15,97 eurot. 3. Saata kohtuotsuse p 2 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse p 1 peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 17.06.2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori 20.03.2008. a käskkirjaga nr 353-K võeti teenistusse ja nimetati A.K.alates 26.03.2008 vangistusosakonna II klassi vanglainspektori ametiastmele vastavale inspektor-kontaktisiku ametikohale alates 26.03.2008. Viru Vangla direktori 01.04.2008. a käskkirjaga nr 405-K määrati alates 01.04.2008, et A.K.

täidab seoses struktuurimuudatustega inspektor-kontaktisiku tööülesandeid avavangla ja töötavate kinnipeetavate osakonnas. A.T. saabus Viru Vanglasse 12.09.2008. 21.12.2009 paigutati A.T. Viru Vangla teise üksusesse. Viru Vangla direktori 23.12.2009. a käskkirjaga nr 3.1-1/348 viidi A.K. alates 11.01.2010 avavangla ja töötavate kinnipeetavate osakonna inspektor- kontaktisiku ametikohalt üle teise üksuse valvuri ametikohale.

2. 25.11.2011 esitas A.T. vaide Viru Vangla direktori 20.03.2008. a käskkirja, millega A.K. nimetati ametisse, kehtetuks tunnistamiseks. A.T. leidis, et Tartu Halduskohtu menetluses

2

olnud haldusasja nr 3-11-547 raames toimunud kohtuistungil on selgunud, et A.K. ei täida oma teenistusülesandeid nõuetekohaselt ning kuritarvitab oma ametiseisundit. 05.12.2011 tagastas vangla A.T. le vaide läbivaatamatult, sest A.K. ametisse nimetamine ei saa kuidagi rikkuda A.T. õigusi.

3. A.T. esitas 21.12.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute, milleks olid kaebaja 25.11.2011. a vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmine ja selle tagastamine, õigusvastaseks tunnistamiseks ja Viru Vangla direktori 20.03.2008. a käskkirja nr 353-K tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Justiitsministeeriumi sisekontrolli osakonnale juurdluse alustamiseks vanglateenistuja A.K. suhtes. Kaebuse kohaselt on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 10 ja § 3 lg-st 1 tulenevalt vajalik vältida avaliku võimu omavoli. Üksikisikule peab olema tagatud õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimu ees. Kaebajal on õigus vaidlustada vanglateenistuja ametisse nimetamise käskkirja, kuna kaebaja puutub nimetatud isikuga igapäevaselt kokku ning kaebajal on põhjendatud oodata, et inspektor-kontaktisik täidab oma teenistuskohustusi õiguspäraselt. Viru Vangla on jätnud kaebaja vaide Justiitsministeeriumile edastamata ning tagastanud selle iseseisvalt. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 41 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 80 lg-st 1 oli vangla kohustatud edastama kaebaja vaide Justiitsministeeriumile ning ainult Justiitsministeerium oli pädev otsustama, kas vaie tagastada või mitte. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamisel on preventiivne huvi, et tulevikus samalaadseid rikkumisi enam toime ei pandaks.

4. Tartu Halduskohtu 06.01.2012. a määrusega tagastati A.T. kaebus Viru Vangla 20.03.2008. a käskkirja nr 353-K tühistamise ja Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel. Määruse kohaselt ei rikutud vaidlustatava käskkirjaga kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna A.T. ei olnud mainitud haldusakti adressaat, kellele oleks haldusaktiga antud õigusi või peale pandud kohustusi. Ettekirjutuse tegemise nõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

5. A.T. esitas Tartu Halduskohtu 06.01.2012. a määruse tühistamiseks määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus ettekirjutuse tegemise nõude osas läbitud. Vaidlustatav käskkiri rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja on mainitud vanglateenistujaga avalik-õiguslikus suhtes ning omab temaga pidevat kokkupuudet.

6. Tartu Halduskohtu 29.03.2012. a määrusega jäeti A.T. määruskaebus rahuldamata, kuna kohtu hinnangul oli määruskaebus põhjendamatu. Kohus jäi oma 06.01.2012. a määruses esitatud seisukohtade juurde.

7. Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2012. a määrusega jäeti A.T. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2012. a määruse resolutsioon muutmata. Määruse kohaselt ei riku Viru Vangla direktori 20.03.2008. a käskkiri A.T. subjektiivseid õigusi, sest A.T. ei ole haldusakti adressaat, kellele vaidlustatud haldusaktiga antakse õigusi või tekitatakse kohustusi. Vanglale ettekirjutuse tegemise nõude osas on A.T. l kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, kuid sellele vaatamata ei kuulu määruskaebus rahuldamisele, sest kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda Justiitsministeeriumilt vanglaametniku tegevuse osas juurdluse alustamist.

8. Tartu Halduskohtu 04.04.2012. a otsusega rahuldati A.T. kaebus. Otsuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kohus vastustajaga selles osas, et viimasel oli vaide tagastamise pädevus lähtudes HMS §-st 79. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 41 tuli Viru Vanglal vaie edastada

3

läbivaatamiseks Justiitsministeeriumile. Varem kehtinud VangS § 11 lg 6 alusel oli küll vastustajal pädevus kinnipeetavate esitatud vaided tagastada esinenud puuduste tõttu, kuid see säte tunnistati kehtetuks 15.06.2009 karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadusega. Seega ei olnud 25.11.2011 seisuga vastustajal enam pädevust tagastada esinenud puuduste tõttu kinnipeetavate Justiitsministeeriumile edastatud vaideid. Järelikult oli vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmine õigusvastane.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Viru Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Lisaks palus Viru Vangla välja mõista A.T. lt Viru Vangla poolt tasutud riigilõivu summas 15,97 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Vaideotsuse tegemise aja seisuga (05.11.2011) oli Viru Vanglal pädevus esitatud vaide suhtes eelmenetlust läbi viia, vaie tagastada ja jätta see Justiitsministeeriumile edastamata lähtudes HMS § 79 lg 1 p-st 1. Tartu Ringkonnakohus on 21.01.2011. a otsuses haldusasjas nr 3-10-483 leidnud, et HMS § 9 lg 3 kohaselt peab haldusorgani pädevuse muutumisel asja menetlusse võtnud haldusorgan menetluse lõpuni viima. 11.09.2009 ja ka vaideotsuse tegemise seisuga oli Viru Vanglal olemas pädevus esitatud vaide suhtes eelmenetlus läbi viia, sest enam ei kehtinud VangS § 11 lg 6. b) A.K. ametisse nimetamine ei saa kuidagi puudutada A.T. õigusi, sest A.T. suhtes mainitud haldusakt regulatiivset toimet ei oma.

10. A.T. vastuses palutakse Viru Vangla apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata ja see tagastada või selle võimatuse korral jätta see rahuldamata. A.T. hinnangul on apellatsioonkaebus ilmselgelt põhjendamatu. Vanglal puudus alus jätta edastamata A.T. vaie Justiitsministeeriumile lähtudes VangS § 11 lg-st 41 ja HMS § 80 lg-st 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 04.04.2012. a otsus tühistada ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Kõigepealt analüüsib ringkonnakohus seda, kas Viru Vanglal oli pädevus A.T. vaide tagastamiseks (I). Seejärel lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ning A.T. taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja tagastamiseks (II).

I

13. Viru Vangla tagastas A.T. 25.11.2011. a vaide kirjaga 05.12.2011, mitte 05.11.2011, nagu leiab Viru Vangla. Siiski ei mõjuta eksimus kuupäevas asjas kohaldamisele kuuluvat õigust. Juba alates 24.07.2009 kehtis VangS § 11 lg 41 järgmises sõnastuses: „Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid“. Käesoleval juhul esitas A.T. vaide Viru Vangla direktori 20.03.2008. a käskkirja nr. 353-K kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud vaide sisuline läbivaatamine oli seega Justiitsministeeriumi, mitte Viru Vangla pädevuses.

14. Samas ei reguleeri VangS selgesõnaliselt seda, kes teostab Justiitsministeeriumi lahendamispädevusse kuuluva vaide osas ettevalmistavat menetlust. VangS § 11 lg 1 järgi

4

kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Seega tuleb lähtuda HMSi regulatsioonist. HMS § 73 lg 1 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Seega tuli vaie esitada Viru Vanglale edastamiseks Justiitsministeeriumile. HMS § 80 lg 1 sätestab: „Kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet“. HMS § 80 lg 2 sätestab: „Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, võib ta ise selle rahuldada“. Seega pidi Viru Vangla direktor enne vaide Justiitsministeeriumile edastamist kontrollima ka vaide vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Ühtlasi oli tal õigus vaie põhjendatuse korral ise rahuldada. HMS §-st 78 tuleneb, et vaide mittevastavuse korral seaduse nõuetele aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on HMS mõttega kooskõlas ka vaide ettevalmistavas menetluses HMS § 79 lg 1 alusel tagastamine juhul, kui: 1) isikul puudub õigus vaie esitada; 2) vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud; 3) mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata; 4) samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus; 5) samas asjas toimub kohtumenetlus. Vangla poolt HMS § 79 lg-s 1 toodud alustel vaide tagastamist piiras kuni 23.07.2009 (k.a.) VangS § 11 lg 6, mis sätestas: „Kui vangla leiab, et vaie tuleks tagastada vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 79, edastatakse vaie koos vangla seisukohaga Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium vaatab vaide läbi, kui vaide tagastamise alused puuduvad.“ Nimetatud säte tunnistati kehtetuks karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadusega (RT I 2009, 39, 261). Seega leiab Viru Vangla õigesti, et vaide ettevalmistavas menetluses tagastamisega ei ületanud Viru Vangla direktor oma VangS-st ja HMS-st koosmõjus tulenevat pädevust.

II

15. Viru Vangla taotleb, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb HKMS § 200 p 2 alusel täies ulatuses tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus on oma otsuses analüüsinud vaid A.T. väidet selle kohta, kas Viru Vanglal oli või ei olnud pädevust vaiet lahendada. Samas on A.T. Viru Vangla toimingu õigusvastasust kaebuse p-s 9 (tl 10) põhjendanud ka sellega, et Viru Vangla 20.03.2008. a käskkiri nr. 353K rikkus kaebaja õigusi ehk et vaide tagastamine HMS § 79 lg 1 p 1 alusel ei olnud ka sisuliselt õiguspärane. Kuna halduskohus ei ole nimetatud väite osas kohtuotsuses seisukohta võtnud ning apellatsioonimenetluses ei ole võimalik vastavat puudust kõrvaldada, tuleb saata asi HKMS § 199 lg 2 p 2 ning § 200 p 2 alusel uueks arutamiseks halduskohtule.

16. Viru Vangla taotleb, et ringkonnakohus mõistaks A.T. lt välja Viru Vangla poolt tasutud riigilõivu, summas 15,97 eurot. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Eeltoodud sättest tuleneb, et kui asja menetlus jätkub halduskohtus, puudub ringkonnakohtul alus menetluskulude väljamõistmiseks. Samas kuulub Viru Vangla poolt apellatsioonkaebuse esitamisel 02.05.2012 ekslikult Tartu Halduskohtule tasutud riigilõiv tagastamisele. HKMS § 104 lõike 10 järgi on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Vabariigi Valitsuse seaduse § 442 lg 1 p 1 järgi osaleb riik halduskohtumenetluses halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

5

vastustajaks oleva haldusorgani või kaasatud haldusorgani kaudu. Selliseks haldusorganiks on ka Viru Vangla, ning seda ka juhul, kui ta esitab halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse. HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. Ringkonnakohus tõlgendab Viru Vangla taotlust taotlusena riigilõivu tagastamiseks ning rahuldab taotluse.

17. Vastuses apellatsioonkaebusele taotleb A.T. , et kohus jätaks Viru Vangla apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja tagastaks selle, kuna apellatsioonkaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Kuna Viru Vangla apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks A.T. taotlust täiendavalt analüüsida ning jätab selle rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Maili Lokk Tiina Pappel