3-11-2962/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2013; Tallinn Haldusasja number 3-11-2962 Haldusasi OÜ OK Oil kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12.09.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/3274-3 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 16.04.2013 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – OÜ OK Oil, lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann; Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, volitatud esindaja Veiko Soll RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 15.05.2013. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (edaspidi ka PMTK, maksuhaldur või vastustaja) 15.08.2011 korralduse nr 12.2-3/3274-1 alusel kontrollis maksuhaldur OÜ OK Oil käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust 2010. aasta juulikuu maksustamisperioodil. Kontrolli alustati OÜ OK Oil poolt 02.08.2011 esitatud 2010. aasta juulikuu käibedeklaratsiooni paranduse alusel.

2. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12.09.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/3274-3 (edaspidi ka vaidlustatud maksuotsus) vähendati OÜ OK Oil 2010. aasta juulikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 7669 eurot ja 40 senti (120 000 krooni) ja jäeti rahuldamata OÜ OK Oil tagastusnõue summas 7669 eurot ja 40 senti (120 000 krooni). Kaebaja esitas eelnimetatud maksuotsuse peale vaide.

3. Maksuja Tolliameti 16.11.2011 vaideotsusega nr 6-1/506-2 jäeti OÜ OK Oil poolt esitatud vaie rahuldamata.

4. OÜ OK Oil esitas 21.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12.09.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/3274-3 tühistamise nõudes.

5. Tallinna Halduskohtu 03.01.2012 määrusega jäeti OÜ OK Oil kaebus käiguta, sest riigilõivu oli vaja rohkem tasuda.

6. Tallinna Halduskohtu 05.03.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ja edastati seisukoha andmiseks Maksuja Tolliametile.

7. Tallinna Halduskohtu 07.03.2013 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg. Tallinna Halduskohtu 20.03.2013 määrusega muudeti esialgselt kindlaksmääratud kohtuistungi toimumise aega.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8. OÜ OK Oil taotleb Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12.09.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/3274-3 tühistamist. Vaidlustatud maksuotsus riivab kaebaja õigusi, kuivõrd maksuotsusega on otsustatud vähendada kaebaja 2010. aasta juulikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 7669,40 eurot (120 000 krooni) ja jäetud rahuldamata kaebaja sisendkäibemaksu tagastusnõue summas 7669,40 eurot (120 000 krooni), mille tulemusena jääb kaebajal saamata 7669.40 eurot maksuvähendusena.

9. Vastustaja hinnang sõiduki mittesoetamisele 30.07.2010 ning arve ja üleandmise-vastuvõtmisakti väidetavale koostamisele tagantjärgi on alusetu ning meelevaldne. Vastustaja viide ARK-i esitatud taotluses ekslikult märgitud sõiduki valduse üleandmise kuupäevale ei tõenda sõiduki üleandmist sel kuupäeval ning nimetatud dokumendi alusel ei saa pidada ebausutavaks kaebaja volitatud esindaja Marko Kalevi väidet selle kohta, et tegelikkuses anti sõiduk üle varasemalt, so 30.06.2011. Kaebaja juhatuse liige Svetlana Kalev on märkinud sõiduki üleandmise kuupäevaks ekslikult sõiduki ümbervormistamise taotluse esitamise kuupäeva. Tegelikult anti sõiduk üle juba 30.07.2010 ja koostati ka sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakt, mis on allkirjastatud OÜ Reinoil Kaubandus esindaja Marko Kalevi ja kaebaja esindaja Svetlana Kalevi poolt. Asja tegelik valdus läheb ühelt isikult teisele üle siiski selle reaalsel üleandmisel. Lisaks märgib kaebaja, et soovis ARK-ile sõiduki omaniku vahetumisega seotud registriandmete muutmise taotluse esitada juba 31.07.2010, kuid tegemist oli laupäevaga ning ARK-is ei viibinud isikut, kes oleks olnud pädev vormistama registerpandiga koormatud sõiduki omanikukande muutmise dokumente. Nii sõiduki võõrandaja kui omandaja näol on tegemist juriidiliste isikutega, kes tegutsevad tavapärase töönädala piires, seega ei olnud ARK-ile taotluse vormistamine ja registrikande muutmine vahetult valduse üldandmise järgselt kaebaja seisukohalt võimalik ega ka tavapärane, millest ongi tingitud segadus sõiduki tegeliku üleandmise ja omanikukande muutmise toimumise ajaga.

10. Kaebaja viis seoses vahendusteenusega seotud käibe deklareerimisel eksimuse avastamisega sisse kõikide käibedeklaratsioonide parandused alates 2010. aasta aprillist. Käibedeklaratsioone parandades avastati, et sõiduki omandamisega tekkinud käive on ekslikult märgitud 2010. aasta juulikuu asemel augustikuu deklaratsioonile. Sõiduk anti üle 30.07.2010, seega tekkis ka käive nimetatud päeval.

11. Sõiduki soetamise tõendamiseks esitatud 03.08.2010 arve nr 100167 ei tähenda, et sõiduki üleandmine ei toimunud 30.07.2010 koostatud proforma arve nr 100167 ning üleandmisvastuvõtmisakti alusel. Kaebaja leiab, et üksnes proforma arvega ei oleks olnud võimalik sõiduki soetamist raamatupidamislikult tõendada ning tegemist oli lihtsalt OÜ Reinoil Kaubandus ja kaebaja vahelise tõdemusega sõiduki valduse üleandmise kohta ning üleandmise eest arve esitamise kavatsusest. Kaebaja ei mõista, millist tähtsust omab temaga seonduvas maksumenetluses OÜ Reinoil Kaubandus poolt maksuhaldurile esitatud 03.08.2010 arve ja ekslik väide, et sõiduk müüdi edasi 2010. aasta augustis. Kaebaja rõhutab, et kuigi vormikohane arve koostati 03.08.2010, anti sõiduk reaalselt üle juba 30.07.2010, mis on käibemaksuseaduse kohaselt ka käibe tekkimise momendiks ning seega kuulub tekkinud sisendkäibemaks mahaarvamisele samuti 2010. aasta juulis. OÜ OK Oil ei saa olla vastutav oma lepingupartneri tähelepanematust tingitud eksimuste eest, mistõttu tuleb OÜ Reinoil Kaubandus poolt vastustajale tehtud avaldused käesoleval juhul tähelepanuta jätta.

12. Kaebajale on arusaamatu, kuidas ei saa vastustaja arvates pidada usaldusväärseks Marko Kalevi ütlust, et mõlema äriühingu raamatupidamises jäi samal hetkel tähelepanuta 30.07.2010 proforma arve nr 100167. Tol perioodil tegeles mõlema äriühingu raamatupidamisega Marko Kalev. Lisaks tõendab vea tekkimist tähelepanematusest ka see, et raamatupidamise ülevõtmisel OÜ Velak Consult poolt läbiviidud kontrolli tulemusel avastati käibedeklaratsioonides vead, mida koheselt parandama asuti ja üks viga oli ka sõiduki soetamisest tekkinud käibe deklareerimine vales kuus.

13. Vastustaja viide 2010. aasta augustikuu käibedeklaratsiooni osas tehtud otsusele ei oma maksuotsuse sisustamise seisukohast tähtsust ja seda juba seetõttu, et otsuse aluseks olnud periood ei ühti maksuotsusega ja selle aluseks olnud kontrolli poolt käsitletava perioodiga. Teatud tehingu näilisus ühel maksustamisperioodil ei too kaasa tehingu näilisust teisel maksustamiseperioodil isegi juhul, kui tehing on tehtud sama tehingu esemega. Seega omab 2010. aasta augustikuu käibedeklaratsiooni osas tehtud vastustaja otsus tähendust üksnes ja ainult 2010. aasta augustis tekkinud käibemaksukohustuse osas.

14. Maksuhalduri hinnang sõiduki ostu-müügitehingutele kui näilikele on alusetu ning ei vasta tegelikkusele. Vastustaja poolt OÜ Reinoil Kaubandus suhtes aset leidnud maksumenetluses tuvastatud asjaolud ei saa olla kaebaja suhtes läbi viidavas maksumenetluses siduvad ning tehingu näilikkus, millega omandati kaebajale võõrandatud sõiduk, ei too kaasa kaebaja poolt sõlmitud omandamistehingu näilikkust. Sõiduk on olemas ning kaebaja valduses. Tehingute tegemine seotud osapoolte vahel ei ole seadusega keelatud, mis tähendab, et sellised tehingud on lubatud. Asjaolu, et osapooled on omavahel viisil või teisel seotud, ei too tulenevalt TsÜS §-st 89 kaasa tehingu näilikkust.

15. Vastustaja viide asjaolule, et kaebaja ei ole OÜ-le Romanberg tasunud nõude omandamise eest, mida kasutati sõiduki eest tasumisel, ei too kaasa tehingu näilikkust. Vastustaja on teadlik, et kaebaja ja OÜ Romanberg vahel eksisteerib nõude omandamise eest tasumise osas erikokkulepe, mis sisaldub ka 16.08.2010 nõude loovutus ja tasaarveldusteatise lisa punktis 2 ning mille kohaselt toimub nõude tasumine 5 tööpäeva jooksul pärast sõiduki müümist. Sõiduk kuulub endiselt kaebajale, seega ei ole tasu nõude eest sissenõutavaks muutunud. Vastustaja väide, et kaebaja võlakohustus OÜ Romanberg ees ei kajastu kaebaja pearaamatus, on väär. Vaidele lisatud pearaamatu väljavõttest nähtub, et 16.08.2010 dateeringu alla on kaebaja pearaamatusse kandnud OÜ-lt Romanberg soetatud nõude OÜ Reinoil Kaubandus vastu ning ka nõude tasaarvelduse. Pearaamat on vastustajale esitatud.

16. Kaebajale on arusaamatu, kuidas ja millisel faktilisel ja/või õiguslikul alusel peab vastustaja mõistlikuks, et sõiduki oleks omandanud pandipidaja OÜ Romanberg, mitte OÜ Reinoil Kaubandus või kaebaja. Vara omanikul on õigus vara vallata, kasutada ja käsutada omal äranägemisel. Kaebaja ei tunnista vastustaja poolset etteheidet sõiduki vormistamisel OÜ Reinoil Kaubandus nimele olukorras, kus järgmisel päeval sai sõiduki omanikuks kaebaja. Kaebajale teadaolevalt sõlmisid A-Ehituse OÜ ja OÜ Reinoil Kaubandus laenusuhtest tuleneva kohustuse katteks sõiduki võõrandamislepingu juba 23.07.2010 ning samal päeval andis ka OÜ Reinoil Kaubandus juhatuse liige Marko Kalev A-Ehituse OÜ juhatuse liikmele Ain Välile volituse liiklusregistri toimingu läbiviimiseks. Selle eest, et Ain Väli esitas ARK-ile taotluse registriandmete muutmiseks omaniku vahetumise tõttu alles 02.08.2010, ei saa OÜ Reinoil Kaubandus ega kaebaja olla vastutavaks.

17. Sõiduki näol, mille võõrandamistehingu asetleidmise on vastustaja vaidlustatud maksuotsuses kahtluse alla seadnud, ei ole tegemist liigitunnustega kaubaga või osutatud teenusega, mille puhul kauba või teenuse olemasolu ja saamine ning seeläbi tehingu toimumine võiks olla kahtluse alla seatud. Vaidlusalune sõiduk on tegelikkuses olemas ja kaebaja valduses.

18. OÜ OK Oil taotleb menetluskulude täies ulatuses vastustaja kanda jätmist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

19. Maksuja Tolliamet leiab, et esitatud kaebus on põhjendamatu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane, motiveeritud, antud kehtiva seaduse alusel ja on sellega kooskõlas ning kaebuses väljendatu ei anna alust selle kehtetuks tunnistamiseks.

20. Tehingu kajastamine teises maksustamisperioodis ei tekita sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebaja nõue maksuotsuse tühistamiseks ei ole põhjendatud, sest maksuhaldur on seoses enam kui aasta varem OK Oil OÜ suhtes läbiviidud käibemaksu arvestamise ning deklareeritud andmete õigsuse kontrollimise tulemusena tuvastanud, et OK Oil OÜ-l puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks 2010. aasta augustikuu maksustamisperioodil, sh väidetavalt sõiduki Hummer H2 soetuselt Reinoil Kaubandus OÜ-lt. Oluline on siinkohal rõhutada, et väidetav tehing – Hummer H2 soetus Reinoil Kaubandus OÜ-lt – oli OK Oil OÜ enda poolt 2010. aasta augustikuu maksustamisperioodil deklareeritud. Maksuhaldur koostas läbiviidud käibemaksu arvestamise ning deklareeritud andmete õigsuse kontrollimise tulemusena 2010. aasta augustikuu maksustamisperioodi kohta 10.11.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7034-3. OK Oil OÜ maksuotsust ei vaidlustanud. Seega on 10.11.2010 maksuotsus nr 12.2-3/7034-3 jõustunud. Kaebaja suhtes jõustunud 10.11.2010 maksuotsus nr 12.2-3/7034-3 ning selles toodud asjaolud on käesolevas asjas olulise tähendusega, kuna sellest nähtuvalt on maksuhaldur juba varasemalt andnud hinnangu sellesama sõiduki ostu-müügitehingule Reinoil Kaubandus OÜ ja OK Oil OÜ vahel. Vastustaja on seisukohal, et sõiduki soetuse teise maksustamisperioodi deklareerimine ei saa olla aluseks tehingule maksuhalduri poolt kord juba antud ning jõustunud maksuotsuses väljatoodud seisukohtade ümbervaatamiseks.

21. Proforma arve nr 100167 ja üleandmise-vastuvõtmisakt on koostatud tagantjärgi. Sellest, et OK Oil OÜ ei ole tegelikkuses Reinoil Kaubandus OÜ-lt 30.07.2010 proforma arvel nr 100167 näidatud sõidukit soetanud ning et nimetatud arve ja 30.07.2010 üleandmise-vastuvõtmisakt on koostatud tagantjärgi, viitab arvukalt asjaolusid, mis on kokkuvõtvalt välja toodud maksuotsuse leheküljel 5. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et varasemas maksumenetluses kaebaja poolt maksuhaldurile esitamata dokumentidel sama tehingu kajastamine teises maksustamisperioodis ei anna õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

Kaebaja poolt 2010. aasta juulikuu käibemaksuarvestuses kajastatud 30.07.2010 proforma arve nr 100167 ei vasta käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele ja selle alusel ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Seega taandub põhiküsimus sellele, kas kaebaja poolt hiljem esitatud dokumendid ja selgitused sama tehingu kohta, mille osas on maksuhaldur omapoolse hinnangu andnud ja millele kaebaja ei ole vastu vaielnud, on usaldusväärsed ja veenvad, mis lubavad sisendkäibemaksu mahaarvamist. Kuna ühtegi muud dokumenti peale 30.07.2010 proforma arve nr 100167 ja 30.07.2010 üleandmise-vastuvõtmisakti, mis konkreetselt kajastaksid OK Oil OÜ poolt arvel näidatud sõiduki soetamise asjaolusid, ei ole väidetavate tehingute osapooled koostanud, tuleks kaebaja seisukohtadega nõustumiseks pidada usaldusväärseks väidetava tehingu poolte esindajate suulisi selgitusi ja kinnitusi, et tehingud toimusid.

Osapoolte esindajate selgitused ei süvenda aga antud juhul veendumust, et arvel näidatud tehing aset leidis. Vastustaja hinnangul on tõendite usaldusväärsuse hindamisel kõnekas tõend Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele esitatud taotluses märgitud sõiduki valduse üleandmise kuupäev, mida kaebaja on sellest sündmusest ajaliselt oluliselt hilisemate selgitustega üritanud muuta. Ilmselgelt paljasõnaliseks jääb kaebaja väide, et kuna 31.07.2010 oli laupäevane päev ning ARK-s ei viibinud isikut, kes oleks pädev vormistama registerpandiga koormatud sõiduki omanikukande muutmise dokumente, siis ei olnud taotluse tegemine sel päeval võimalik.

Vastustaja on seisukohal, et vaieldamatult on kaebuse selgitused maksumenetluses antud seletustega omavahel vastuolus, kuna mõlema isiku seletusest eraldi võib järeldada, et kumbki isik ise reaalset kontrolli teostatud tehingute üle ei omanud, vaid seda omas tehingu teise poole esindaja. Seetõttu selgitused selle kohta, miks deklareeriti sõiduki ost algselt ekslikult augustikuusse, kuigi tegelikult olevat soetus toimunud juulikuus (Marko Kalevi isiklikud probleemid, Svetlana Kalevi õigusteadmised, ettevõtte töökorraldus ja arvukad eksimused) ei ole veenvad, kuna tegemist on otsitud ja suuresti põhjendamata väidetega, mille kinnituseks ei ole usaldusväärseid tõendeid esitatud.

Vastustaja leiab, et asjas on maksustamiseks kogutud piisavalt tõendeid ning maksuotsus on lõppjäreldustes õige. Marko Kalev on oma selgitusi korduvalt muutnud. Seetõttu on taunimisväärne olukord, kus auto soetamine toodi vaid formaalselt ja pea kõikidele asjas kogutud tõenditele vasturääkivalt eelmise kontrolli perioodist väljapoole, et saavutada võimalus maksuotsuses toodud seisukohtadele sisuliseks vastuvaidlemiseks.

22. Üksnes viidatud 30.07.2010 proforma arve nr 100167 tõendite kogumist äralangemisel, langeb ära ka vaidlus käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastavast arvest, mille puudumisel ei saa igal juhul sisendkäibemaksu maha arvata. Ometi on just 30.07.2010 proforma arve nr 100167 kaebuse rahuldamise

põhiliseks eelduseks. Kaebusest nähtuvalt ei saa tekkida selles osas vaidlust faktiliste asjaolude üle, sest asjas

on esitatud piisavalt tõendeid.

23. OÜ OK Oil ei ole oma kaebusega maksuotsuses esitatud maksuhalduri seisukohti ümber lükanud, mistõttu on kaebus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12.09.2011 maksuotsust nr 12.2-3/3274-3 ja taotletud selle tühistamist. Vaidlustatud haldusakti andmisele eelnevalt, 02.08.2011, oli OK Oil OÜ esitanud maksuhaldurile 2010. aasta juulikuu käibedeklaratsiooni paranduse ning deklareerinud muuhulgas

120 000 krooni suurust sisendkäibemaksu seoses sõiduki Hummer H2 soetamisega OÜ-lt Reinoil Kaubandus. Lähtuvalt eelnimetatust alustas PMTK oma 15.08.2011 korraldusega 2010. aasta juulikuu maksustamisperioodi osas käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimist. 12.09.2011 koostati sellekohane maksuotsus, milles asuti seisukohale, et kaebajal ei olnud õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Sellest tulenevalt vähendas maksuhaldur käibedeklaratsioonil kajastatud sisendkäibemaksu summas 7669 eurot ja 40 senti ning jättis samas summas esitatud vastavasisulise tagastusnõude rahuldamata.

25. Vaidlustatud maksuotsuse kokkuvõttes on vastustaja osundanud eelnimetatud haldusakti andmise alusena maksukorralduse seaduse paragrahvi 92 lõike 1 punktile 3 ja paragrahvi 107 lõikele 3. Seonduvalt käibemaksuga on toodud maksu määramise õiguslik alus eraldi välja veel ka maksuotsuse punktis 2, milles maksuhaldur viitab käibemaksuseaduse paragrahvidele 24, 29 ja 36-38.

26. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Olukorras, kus tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur MKS § 107 lg 3 alusel kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta ning otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Maksustamisperioodil kehtinud käibemaksuseaduse § 29 lg 1 esimese lausega sätestati, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma oli maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama seaduse ja paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvati sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

27. Haldusasja materjalist nähtub, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsiooni parandus ja tagastusnõue baseerusid Reinoil Kaubandus OÜ poolt 30.07.2010 osaühingule OK Oil esitatud ProForm arvel nr 100167, mille kohaselt oli vaja tasuda sõiduki eest 720 000 krooni, millest

120 000 krooni moodustas käibemaksu (tl 20) ning samal kuupäeval samade osapoolte vahel vormistatud sõiduauto Hummer H2 üleandmise-vastuvõtmise aktil (tl 21). Kaebaja selgitas, et sõiduki valduse üleandmisel tekkis ühtlasi ka käive käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p 1 tähenduses ning seetõttu tuli kajastada tehingut 2010. aasta juulikuu käibedeklaratsioonis. Tehingu varasemat kajastamist 2010. aasta augustikuu käibedeklaratsioonis pidas avaldaja ekslikuks ning põhjendas sellega ka käibedeklaratsiooni paranduse esitamise tarvidust (kohtuistungi protokoll, tl 207). Vastustaja on pidanud võimalikuks käibedeklaratsiooni paranduse esitamist ja sellega seonduvat tagastusnõuet aktsepteerida, viinud läbi vastavasisulise kontrollimise ning koostanud maksuotsuse. Samas peab maksuhaldur sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti ning nõndanimetatud proforma arvet ebausaldusväärseteks tõenditeks ning seda peamiselt seetõttu, et tegelikult on antud samale tehingule sisuline hinnang 10.11.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/7034-3. PMTK asus 2010. aasta novembris seisukohale, et kaebuse esitaja ei saanud osaühingult Reinoil Kaubandus sõidukit Hummer H2 taoliselt soetada nagu seda 03.08.2010 arvel nr 100167 näidati, sest Reinoil Kaubandus OÜ ja A-Ehituse OÜ vahelise ning sama sõidukit puudutava eelneva ostu-müügi puhul oli tegemist näiliku tehinguga. Lähtuvalt MKS § 83 lg 4 ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Nimetatud maksuotsus nr 12.2-3/7034-3 on haldusasja materjalide juurde esitatud ja seda ei ole kaebaja poolt vaidlustatud (tl 187-190). Seega kohus eelnimetatud maksuotsuses fikseeritud põhiseisukohti hinnata ei saa.

28. Vastustaja on põhjendanud maksu määramist ja tagastusnõude rahuldamata jätmist põhiliselt maksuotsuse viiendal ja kuuendal leheküljel ning tuginenud seejuures suures osas 10.11.2010 maksuotsusele nr 12.2-3/7034-3, millega tuvastati, et kaebuse esitajal ei olnud õigust seonduvalt sama sõiduki väidetava soetamisega 2010. aasta augustikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhaldur ei nõustunud ka sellega, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võiks olla lubatav seejärel kui aktsepteerida tehingu toimumist 2010. aasta augustikuu asemel sama aasta juulikuus. Vaidlustatud maksuotsuses toodud erinevate põhjenduste taustal pidas vastustaja oluliseks vajakajäämiseks veel ka käibemaksuseaduse paragrahvis 37 sätestatud nõuetele vastava ja usaldusväärse arve puudumist, sest ligikaudu aasta hiljem esitatud nõndanimetatud proforma arve nendele tingimustele ei vasta (kohtuistungi protokoll, tl 208).

29. Arvestades asjaolu, et maksuhaldur on olenemata 10.11.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/7034-3 välja toodud sisulistest seisukohtadest kaebuse esitaja käibedeklaratsiooni parandust ja tagastusnõuet kui selliseid käesolevas haldusasjas vaidlustatud maksuotsuse andmisega aktsepteerinud, tuleb kohtul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisel lähtuda avaldaja poolt esitatud 30.07.2010 ProForm arvest nr 100167 ja sõiduauto üleandmise-vastuvõtmise aktist. KMS § 31 lõikes 1 on sätestatud, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Antud juhul ei saa arve formaalse nõuetekohasuse hindamisel jätta kõrvale ka varasema maksuotsusega kindlakstehtut, sest hiljem esitatud arvet ei saa pidada nõuetekohaseks kui see on selges vastuolus mõne kehtiva haldusakti raames tuvastatud asjaoludega.

30. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10.11.2010 maksuotsusega jäeti kaebuse esitaja poolt 2010. aasta augustis deklareeritud sisendkäibemaks seonduvalt sõiduki Hummer H2 soetamisega OÜ-lt Reinoil Kaubandus aktsepteerimata ning vastavasisuline tagastusnõue summas 120 000 krooni rahuldamata. Selles menetlusosaliste vahel vaidlust ka ei ole. Maksuhalduri põhiväide või üks põhiväidetest taandub kokkuvõttes küsimusele kas sõiduki hilisem deklareerimine teise maksustamisperioodi võib olla aluseks jõustunud maksuotsusega kindlakstehtu ümberhindamiseks.

Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et käibemaksu määramine või määramata jätmine ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei saa sõltuda pelgalt tehingu deklareerimise perioodist, vaid nende asjaolude kogumist, mille pinnalt on üldse võimalik järeldada, et arved on nõuetekohased ja et tehing on osapoolte vahel ka tegelikkuses aset leidnud. PMTK 10.11.2010 maksuotsusest järeldub, et kaebuse esitaja ning Reinoil Kaubandus OÜ vaheliselt 2010. aasta augustikuu tehingult seonduvalt sõidukiga Hummer H2 ei saanud sisendkäibemaksu maha arvata kuna Reinoil Kaubandus OÜ soetas sõiduki eelnevalt A-Ehituse OÜ-lt ning selle ostu-müügi tehingu puhul oli vastustaja hinnangul tegemist näiliku tehinguga.

Üksnes väidetav muutus sõiduki üleandmise kuupäevas ei saa vastava tehingu suhtes tehtud sisulist seisukohta ümber lükata. Maksuotsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist reguleerivad maksukorralduse seaduse paragrahvid 101-104. Kaebuse esitaja ei ole sama sõiduki osas tehtud varasema maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud. Seega tuleb lähtuda PMTK 10.11.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/7034-3. Tulenevalt eelnimetatust nõustub kohus vastustajaga selles, et 30.07.2010 koostatud nõndanimetatud proforma arve nr 100167 ning samal kuupäeval kaebuse esitaja ja Reinoil Kaubandus OÜ vahel vormistatud sõiduki üleandmisvastuvõtmisakti puhul ei ole tegemist usaldusväärsete dokumentidega.

Selles osas ei pea kohus lähtuvalt HKMS § 165 lg 2 vajalikuks vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendusi ning seisukohti üle korrata. Vastustaja selgitas veel täiendavalt, et KMS § 29 lg 7 ja § 37 lg 4 alusel võiks käibemaksu deklareerimise tähenduses varasemat arvet üksnes korrigeerida ja et proforma arve kreeditarvena tõlgendamisel oleks pidanud olema märgitud viide taolisele arvele, mida antud juhul ei ilmne (kohtuistungi protokoll, tl 208). KMS § 37 lg-s 4 on sätestatud, et dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena.

Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda, sest KMS § 29 lg 7 kohaselt eeldab käibemaksusumma arvutamine kauba või teenuse kohta esitatud (varasema) arve tühistamist või kreeditarve esitamist pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kusjuures kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Haldusasja materjalist ning selle juurde esitatud maksuotsustest nähtub, et sõiduki Hummer H2 soetamisega seonduva maksustamisperioodi kohta esitati käibedeklaratsioon varem, seda hinnati PMTK 10.11.2010 maksuotsuse raames ning käesoleva haldusasjaga seonduva käibedeklaratsiooni paranduse puhul oli tegemist hiljem esitatud deklaratsiooniga.

Hilisem deklaratsioon ja selle juurde lisatav arve aga eeldab algse arve tühistamist või kreeditarve esitamist. Algse arvena tuleb selles tähenduses vaadelda arvet, mis seostub käibe tekkimise kohta esitatud (varasema) käibedeklaratsiooniga. Kaebaja poolt osundatud 30.07.2010 arvel nr 100167 taolist viidet ei ole. Seega tuleb nõustuda vastustajaga ka selles osas, et

30.07.2010 ProForm arve nr 100167 ei ole taoline arve, mille puhul võiks rääkida sisendkäibemaksu mahaarvamiseks sobivast ning käibemaksuseaduse § 37 nõuetele vastavast arvest. Kokkuvõttes tähendab see seda, et vaidlustatud maksuotsus on lõppjäreldustes õige. Kaebaja väited maksuotsuse seisukohti ümber ei lükka ning lähtuvalt vaidluse sisust ei saa olla enam tähenduslik ka kohtuistungil esitatud väljatrükk liiklusregistri Tallinna büroo lahtiolekuaegade kohta ega väljatrükid A-Ehituse OÜ ja Reinoil Kaubandus OÜ maksuvõlgade puudumise kohta 01.04.2013 seisuga. Kaebus jääb rahuldamata. Seejuures tugineb kohus põhiliselt sellele, et PMTK 10.11.2010 maksuotsust nr 12.2- 3/7034-3 ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud ning eelnimetatu taustal ei saa 30.07.2010 arvet vaadelda sellise arvena, mille põhjal oleks olnud maksuhalduril võimalik oma varasemaid seisukohti ümber hinnata ning tehingu teise maksustamisperioodi ülekandmise tõttu lubada sisendkäibemaksu mahaarvamist.

31. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikele 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik