2-13-675/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-13-675 Otsuse kuupäev 15.mai 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi OT`i hagi KT`i vastu abielulahutuse nõudes ja avaldus lapse IT`i hooldusõiguse andmiseks lapse emale Istungi toimumise kuupäev 08.05.2013.a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OT (isikukood XXX) Kostja: KT (isikukood XXX)

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

Lahutada OT`i ja KT`i abielu, mis on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis.

Keelduda menetlusse võtmast OT avaldust lapse IT hooldusõiguse andmiseks lapse emale.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt palub hagejal lahutada poolte abielu, kuna pooled enam koos ei ela. Kostja elab teises riigis ja hageja juurde tulla ei soovi. Seega ei näe hageja muud võimalust kui abielu lahutada. Pooltel sündis XX.a poeg IT. Hageja soovib, et poeg jääks kostja kasvatada.

KOSTJA SEISUKOHT

Kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab kostja abielulahutuse hagi. Ta on abielu lahutamisega nõus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS.

Asja materjalidele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX.a.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled elavad faktiliselt lahus. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks ning kostja on avaldanud arvamust, et abielu tuleb lahutada, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd pooled on väljendanud tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, hageja on välistanud võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada.

Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas ka nõude lapse hooldusõiguse andmiseks lapse emale. Kohus leiab, et selle nõude menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi, kuivõrd lapsega seotud hooldusõiguse vaidlus tuleb kooskõlas TsMS §-dega 116 ja 110 lg 3 järgi lahendada lapse elukohajärgses kohtus. Asjas puudub vaidlus, et laps elab Valgevene Vabariigis.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik