2-12-26226/31 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.12.2012 vaheotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus märgitakse lõppotsuses.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 06.07.2012 esitas P. R (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse M. K-u (kostja) vastu üüri ja hüvitise saamiseks.

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2013, Tallinn Kohtuasja number 2-12-26226 Kohtuasi

P. R-i (R) hagi M. K-u (K) vastu

2 952 euro saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.12.2012 vaheotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. R-i apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

2 952 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P. R (ik XXXXXXXXXXX) Kostja M. K (ik XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

Hageja on kinnistu XXX XX/XXXXXXXX XX kaasomanik. Kinnistul asub 12 korteriga elamu. Kostja oli XXX XX/XXXXXXXX XX korteri nr X üürnik ja elas seal alates 1996 kuni 01.07.2009. 28.08.2007 esitas hageja kostjale teate üüri tõstmisest alates 01.10.2007 summani 2200 krooni kuus ning teate üürilepingu lõpetamisest 01.12.2007.

Hagejal on kostja kasutuses olnud eluruumi kaasomaniku õigusjärglasena (pärijana) õigus nõuda kostjalt üüri maksmist 2007 oktoobri ja novembri eest. Lisaks peab kostja tasuma hüvitist perioodi 01.12.2007 - 01.07.2009 eest, kuna ta jätkas üürilepingu esemeks olnud eluruumi kasutamist pärast üürilepingu lõppemist.

Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja õiguseellase suhtes toimus eestkoste seadmise menetlus, kus tuvastati, et kõnealune isik on teovõimetu ja talle määrati eestkostja. Sellises olukorras on aegumine peatunud ka juhul, kui eeskostja määramise lahend hiljem tühistati. Lisaks peatus aegumine pärimismenetluses.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas aegumise vastuväite ja taotles selle kohta vaheotsuse tegemist. Hageja nõudele tuleb kohaldada kolme aasta pikkust aegumistähtaega iga kuu eest nõutava üüri või hüvitise osas. Aegumine ei ole peatunud.

Maakohtu vaheotsus

3. 20.12.2012 vaheotsusega rahuldas maakohus kostja aegumise vastuväite osaliselt, tuvastades, et hageja nõue kostja vastu üüri ja hüvitise saamiseks on aegunud 2007 oktoobri ja novembri eest nõutava üüri, samuti 2007 detsembri ja 2008 jaanuari kuni novembri eest nõutava hüvitise osas. Kohus otsustas jätkata menetlust hageja nõudes hüvitise saamiseks 2008 detsembri ja perioodi 01.01.2009 - 01.07.2009 eest pärast vaheotsuse jõustumist TsMS § 449 lg 3 teise lause alusel.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et eluruum, mida kostja väidetavalt kasutas, asub elamus, mis oli hageja õiguseellase ja teiste isikute kaasomandis. Hageja leidis ekslikult, et aegumine on vahepeal peatunud. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on hagejal ühise asja suhtes kostja ees kõik omaniku õigused. Asja kasutamisest tuleneva nõude kostja vastu saab esitada iga kaasomanik, sõltumata, milline on kaasomanike omavaheline kokkulepe sisesuhtes kasutusõiguse, tulu ja kulude jaotamise kohta. Seega ühe kaasomaniku teovõime piiratus või pärimismenetlus ei peata kaasomanike nõude aegumist.

Hagi on esitatud 2012. Tulenevalt TsÜS §-st 154 omab tähtsust nõuete sissenõutavus aastate kaupa. Eelneva põhjal on aegunud kõik nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.01.2009. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kokku oleks lepitud VÕS §-st 294 erinev tasumise tähtaeg. Seega muutus iga kuu eest nõutava üüri või hüvitise nõue sissenõutavaks järgneva kuu 1. kuupäeval ja 01.01.2009 muutus sissenõutavaks nõue 2008 detsembri eest. Järelikult on aegunud hageja nõue 2007 oktoobri ja novembri eest nõutava üüri, samuti 2007 detsembri ja 2008 jaanuari kuni novembri eest nõutava hüvitise osas.

Apellatsioonkaebus

4. 16.01.2013 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus vaheotsuse osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta rahuldamata nõude aegumine ajavahemikus 01.12.2007 – 01.04.2009.

TsÜS § 154 ei ole kohaldatav kogu hageja nõude osas. Üürilepingu perioodi 01.10. – 01.12.2007 eest tulenev nõue oli VÕS § 271 kohaselt lepingujärgne kohustus, mille aegumise osas hagejal vastuväiteid ei ole (TsÜS § 154).

Perioodi 01.12.2007 – 01.07.2009 eest tulenev nõue tugines asjaolule, et kostja jätkas korteri kasutamist peale lepingu lõppemist. Seega on hagejal kostja vastu seadusest tulenev rahaline nõue vastavalt VÕS §-le 335. Antud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 alusel 10 aastat. Kohus on ekslikult leidnud, et 01.12.2007 – 01.07.2009 eest esitatud nõude osas tuli makseid tasuda igakuiselt, mistõttu kohaldus aegumisele TsÜS § 154. Kuna kokkulepped tasu maksmise osas poolte vahel puudusid, siis pidi kostja maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel, so 01.07.2009. Seega antud nõue oleks aegunud alles 01.07.2012. Avaldus üürikomisjoni esitati enne 01.07.2012 ja seega ei ole nõue 01.12.2007 – 01.07.2009 aegunud.

Kostja sai kasutuseelise korteriomaniku arvelt, kasutades eluruumi ilma selle eest tasumata ning on selle võrra alusetult rikastunud. Kohus jättis arvestamata, et aegumine oli vahepeal peatunud. Hageja ei nõustu, et nõude kostja vastu oleks võinud esitada iga maja kaasomanik, mitte üksnes hageja õiguseellane (AÕS § 71 lg 4). Kaasomanikud on kohtus kokku leppinud kasutuskorra, mille kohaselt korter 5 kasutusõigus ja üüritulu saamise õigus oli ainult ühel kaasomanikul. Teistel kaasomanikel puudus õigus ja kohustus pöörduda kohtusse ühe kaasomaniku üürivõlgnevuse osas. Kuna kohus on asunud seisukohale, et teistel kaasomanikel oli õigus esitada nõue kostja vastu, siis oleks tulnud tuvastada aeg, mil teised kaasomanikud said teada või pidid teada saama õigusrikkumisest. Aegumine ei hakka jooksma nõude sissenõutavaks muutumise päevast. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata aegumise peatumise.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevanud. Hageja ei ole vaidlustanud kohtuotsust osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue 01.10.2007-01.12.2007 eest üüri saamiseks on TsÜS § 154 järgi aegunud.

Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus luges hageja nõude perioodi 01.12.2007-01.11.2008 eest aegunuks. Hageja palub selles osas otsuse tühistada ja lugeda, et nõue ajavahemiku alates 01.12.2007 hüvitise saamiseks ei ole aegunud. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 20.12.2012 vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda põhjendusi.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ekslik on apellandi seisukoht, mille kohaselt on üürilepingu järgselt sama asja kasutamise eest nõutav hüvitise nõue seadusest tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt kümme aastat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ka nimetatud hüvitise nõue muutus sissenõutavaks VÕS § 294 järgi iga järgneva kuu 1. kuupäeval, kuna pooled ei tõendanud maakohtus, et kokku oli lepitud seadusest erinev tasumise tähtaeg. Nõustuda ei saa apellandiga, et nõude aegumine ei alga nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid ajast, mil kostja väidetavalt vabastas tema kasutuses olnud eluruumi, so 01.07.2009.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et nõude aegumine ei olnud peatunud. Apellandi väited erinevatel alusel aegumise peatumisest ei ole õiged ja neile väidetele on maakohus otsuses vastanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutuses olnud eluruum asus elamus, mis oli hageja õiguseellase ja teiste isikute kaasomandis. Kolmandate isikute, st kostja vastu, sai asja kasutamisest tuleneva üüri ja hüvitise nõude esitada iga kaasomanik, sõltumata kaasomanike omavahelisest kokkuleppest sisesuhtes. AÕS § 71 lg 4 kohaselt oli kaasomanikel ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.

Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgita vaheotsuses menetluskulude jaotust.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal