2-12-26194/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-12-26194

(3) 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-26194 Tsiviilasi

H. K. hagi T. K. vastu elatise nõudes Taotlus

H. K. taotlus menetlustähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H. K., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja J. K., isikukood *, elukoht * e-post * Kostja T. K., isikukood *, elukoht * Menetlustoiming Taotluse läbi vaatamata jätmine; hagi läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata H. K. taotlus menetlustähtaja pikendamiseks, kuna taotlus on esitatud kohtu poolt määratud tähtaega ületades.

2. Jätta läbi vaatamata H. K. hagi T. K. vastu elatise nõudes, kuna hageja esindaja ei esitanud tähtaegselt kohtule hagiavalduse täpsustusi vastavalt 25.04.2013. a kohtuistungil kohtu poolt määratule.

3. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja esindaja J. K. kanda. Edasikaebamise kord Hagi läbi vaatamata jätmise osas võivad pooled esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav.

Asjaolud, menetluse käik 06.07.2012. a esitas H. K. oma seadusliku esindaja J. K. kaudu hagi T. K. vastu elatise väljamõistmise nõudes /tlk 1-10/. 13.07.2012. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks /tlk 14-15/. 18.09.2012. a esitas hageja täiendatud hagiavalduse /tlk 19-30/. 31.12.2012.a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks /tlk 31-33/.

2-12-26194

(3) 2 08.02.2013. a esitas hageja täiendatud hagiavalduse /tlk 39-102/. 15.02.2013. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht esitatud hagiavalduse osas /tlk 103-105/. 06.03.2013. a esitas kostja kohtule oma seisukoha esitatud hagiavalduse osas /tlk 109-124/. 11.03.2013. a määras kohus tsiviilasjas eelistungi aja 25. aprilliks 2013. a /tlk 129/. 25.04.2013. a toimus käesolevas tsiviilasjas eelistung /tlk 154-155/, kus kohus määras, et hageja esitab kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles on ära nimetatud tagasiulatuva nõude suurus ja kujunemine, st kuidas on tagasiulatuv nõue tõendatud. Sama kohustus kehtestati ka edasiulatuva nõude suhtes. Kohus määras puuduste kõrvaldamise, so täpsustatud hagiavalduse esitamise tähtajaks 10.05.2013. a /tlk 155/. Kohus selgitas hageja esindajale, et kui hageja ei esita korrektset hagiavaldust, jätab kohus hagi läbi vaatamata. 13.05.2013. a esitas hageja esindaja J. K. kohtule taotluse, milles palub pikendada käesolevas tsiviilasjas tähtaega avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtumääruse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 62 lg 1 ja 2 kohaselt menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Käesolevas tsiviilasjas 25.04.2013. a toimunud eelistungil /tlk 154-155/ kohus määras, et hageja esitab 10. maiks 2013. a kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles on ära nimetatud tagasiulatuva nõude suurus ja kujunemine, st kuidas on tagasiulatuv nõue tõendatud.

Sama kohustus kehtestati ka edasiulatuva nõude suhtes. Kohus selgitas hageja esindajale, et kui hageja ei esita korrektset hagiavaldust, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja esindaja J. K. ei esitanud nimetatud tähtajaks hagiavalduse täpsustusi vastavalt 25.04.2013. a kohtuistungil kohtu poolt määratule. 1) 13.05.2013. a esitas hageja esindaja J. K. kohtule taotluse, milles palub pikendada käesolevas tsiviilasjas tähtaega avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.

TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastav avaldus tulnuks hageja esindajal esitada kohtule kohtu poolt 25.04.2013. a kohtuistungil määratud menetlustähtaja jooksul, so hiljemalt 10.05.2013. a. Hageja esindaja oma õigust tähtaegselt ei kasutanud. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. 13.05.2013. a esitatud taotluses ei ole hageja esindaja J. K. põhistanud, et taotluse hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus leiab, et taotlus menetlustähtaja ennistamiseks on samuti põhistamata ja

2-12-26194

(3) 3 paljasõnaline (hageja esindaja pole esitanud hagiavalduse täpsustusi ja vajab ajapikendust, kuna on palju tööd ja peab mööda Eestit ringi sõitma). Seega on kohtu hinnangul tegemist perspektiivitu taotlusega ning menetluse asjatu venitamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna J. K. taotlus menetlustähtaja pikendamiseks on esitatud kohtu poolt määratud menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaega ületades ja hilinemiseks ei olnud mõjuvat põhjust, tuleb taotlus menetlustähtaja pikendamiseks jätta läbi vaatamata. 2) TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus on seisukohal, et kuna hageja esindaja J. K. ei esitanud tähtaegselt, so 10. maiks 2013, kohtule hagiavalduse täpsustusi vastavalt 25.04.2013. a kohtuistungil kohtu poolt määratule, siis jätab kohus H. K. hagi T. K. vastu elatise nõudes läbi vaatamata. TsMS § 168 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna käesolevas tsiviilasjas on hageja alaealine isik ja hagiavalduse on esitanud tema nimel tema seaduslik esindaja, siis jätab kohus menetluskulud hageja esindaja J. K. kanda. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg-s 1 sätestatule loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik