2-13-12487/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2013, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 15.00 Tsiviilasja number 2-13-12487 Tsiviilasi S OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik): S OÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: Riho Viik (isikukood: 35609290292, asukoht Kentmanni 8b, 10116 Tallinn) Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (isikukood: 35405280215, asukoht Lauteri 7-12, 10145 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 30.04.2013.a. Kohtuistungil osalenud isikud Võlgniku lepinguline esindaja Riho Viik, ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik

Resolutsioon 1. Lõpetada S OÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 2. Ajutisel pankrotihalduril esitada töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avaldused võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu, töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest, likvideerida S OÜ ja kustutada äriregistrist. 3. Peale S OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Kalle Mõtsnik pankrotihalduri kohustustest. 4. Määrata S OÜ dokumentide hoidjaks PR(ik XXX). 5. Avaldada teade S OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Saata jõustunud kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonda. 7. Jätta kõik menetluskulud võlgniku S OÜ kanda. 8. Kinnitada ajutise halduri tasuks 990 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud kulutuste katteks 128 eurot (lisandub käibemaks).

2 9. Välja mõista võlgnikult S OÜ ajutise halduri tasu 593 eurot (lisandub sotsiaalmaks) Kalle Mõtsnik´u kasuks. Tasu kanda Kalle Mõtsnik´u pangakontole nr XXXXXXXXXXXX. 10. Välja mõista võlgnikult S OÜ ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 128 eurot (lisandub käibemaks) Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ kasuks, mis kanda Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXX. 11. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) Kalle Mõtsnik´u kasuks. Tasu kanda Kalle Mõtsnik´u pangakontole nr XXXXXXXXXXXX. 12. Määrus saata resolutsiooni punkti nr. 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Pankrotiavalduse asjaolud. S OÜ esitas 18.03.2013.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 28.03.2013.a. ajutise pankrotihalduri.

Ajutise pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande:

S OÜ (võlgnik) on asutatud augustis 2009.a. Võlgnikul enne 2012.a. märkimisväärset majandustegevust ei olnud. 2011.a. majandusaasta tegevusaruande kohaselt tal 2011.a. käivet ega ühtegi töötajat ei olnud. 2012.a. aastaaruannet võlgnik Äriregistrile ega ajutisele haldurile esitanud ei ole. 08.05.2012.a. said võlgniku osanikeks ja juhatuse liikmeteks HM(ik XXX) ning PR(ik XXX). Võlgnik hakkas Tallinnas XXXrenditud ruumides ja vahenditega pidama toitlustuskohta, mille nimeks oli kokteilibaar . Baar oli mõeldud peamiselt õhtuseks ajaviitekohaks, milline avati kell 17.00 ning reedel laupäeval oli lahti kuni 05.30. Baari käive jäi aga väikseks, kulud ületasid tulusid ning omanikud olid sunnitud tegevuse jätkamiseks võlgnikule laenu andma. Aasta lõpuks klientuur hoolimata mitmesugustest reklaamüritustest kuivas kokku ja kuna osanikud enam täiendavalt rahalisi vahendeid ei soovinud investeerida, siis 2013.a. jaanuaris tegevus lõpetati. Osanikud võõrandasid osalused OÜ-le M ning ainukeseks juhatuse liikmeks sai 31. jaanuaril 2013 AP, kes esitas kohtusse võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt võlgniku pangaarvel ja kassas rahalised vahendid puuduvad, kuid võlgasid on vähemalt 40 003 eurot. Võlgniku 2011.a. aastaaruande bilansi kohaselt oli tal 31.12.2011.a. seisuga vara 19 550 eurot käibevara (raha) näol, kohustused aga puudusid. 31.12.2012.a. majandusaasta aruannet võlgnikul esitatud ei ole. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt vara tal puudub, kohustusi on aga üle 40 000 euro. Võlgnikul on arvelduskontod Seb Pangas, milliste saldod on aga nullis. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid, kinnistusraamatu andmeil kinnisasju ning Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid ning väikelaevu. Oma vastuses halduri järelepärimisele kinnitab võlgnik, et ka kassas raha ei ole, samuti puudub põhivara. Hankijatele võlgneb võlgnik pearaamatu kohaselt 26 806 eurot, lisaks sellele võlgnevus töötajale 471 eurot ja maksuvõlg 10 124 eurot, millele lisandub intress 857 eurot. Varasemale juhatuse liikmele HM võlgneb võlgnik 12222 eurot ja RT 900 eurot. Tegelik võlgnevus on suurem, sest hankijatele võlgnevuse hulgas ei ole näidatud võimalikke viiviseid. Täitemenetlusi võlgniku suhtes kohtutäiturite poolt algatatud ei ole. Seega võlgnikul reaalne vara puudub, võlgasid on aga üle 40 000 euro. Samal ajal on võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetanud ning mingeid sissetulekuid ei oma. PankS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu

3 ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on tagastanud osanikele ja ühtlasi juhatuse liikmetele HM 23.10.2012.a. 1500 eurot ja 31.12.2012.a. 900 eurot laenu ning 18.12.2012.a. PR 700 eurot laenu, millised väljamaksed on tõenäoliselt võimalik PankS § 113 alusel tagasi võita. Kuna aga võlgnikul mingi reaalse vara olemasolu, mille arvel saaks pankrotimenetluse kulusid kanda, ei ole teada, siis on tulenevalt PankS § 29 lg 2 ning § 30 lg 1 ajutine haldur seisukohal, et võlgniku pankroti saab ainult siis välja kuulutada, kui mõni võlausaldajatest või kolmas isik maksab kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa. Haldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti menetluskulude katteks kantava summa suuruseks 3000 eurot. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on ajutise halduri arvates ebaõnnestunud äriplaan, mille kohaselt loodeti oluliselt suuremat käivet, kui reaalselt saavutati. Seetõttu tiheda konkurentsi tingimustes ei õnnestunud kasumisse jõuda. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 990 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 128 eurot.

Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks üle 40 000 euro ja vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 30.04.2013.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 13. maiks 2013. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara

4 tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus määrab S OÜ dokumentide hoidjaks PR(ik XXX).

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 990 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 128 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasust ja kulutustest 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik