3-11-2707/78 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2707

Haldusasi

L. H, M. H, E. T ning G. A kaebused Kiili Vallavoli-

kogu 20.10.2011 otsuse nr 72 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – L. H, M. H, E. T ja G. A; volitatud esindaja

Tuulikki Laesson

Vastustaja – Kiili Vallavolikogu, volitatud esindaja

Tarko Tuisk

Kolmas isik – Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise

Keskus kaudu), volitatud esindaja Aarne Akerberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. juuni 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L. H, M. H, E. T ja G. A apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Istungil 15. aprillil 2013

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 01.06.2012 kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-2707 muut-

mata ja L. H, M. H, E. T ja G. A apellatsioonkaebused rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.06.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-11-2707

2(13)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiili Vallavolikogu 20. oktoobri 2011. a otsusega nr 72 kehtestati Metsameeste kodu

(XXXXXXXX XX X, katastriüksuse nr XXXXX XXX XXXX),XXXXXX XX XX kinnistu

ja XXXXXX XXXXXXXXX XXX kinnistu osa detailplaneering.

Detailplaneeringuga on kavandatud Kangru alevikus 2,82 ha suuruse planeeritava maa-ala

kruntideks jaotamine, Metsameeste kodu (XXXXXXXX XX X) krundile ehitusõiguse sead-

mine kuni kahekorruselise kontorihoone ehitamiseks ning heakorrastuse, haljastuse, juurde-

pääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringu seletuskirja

kohaselt on kavandatud olemasolevale 2-korruselisele majutushoonele hooneosa juurdeehita-

mine olemasoleva hoone idapoolsesse külge olemasoleva autovarikatuse alale. Kavandatud

hoone ehitusalune pindala on 1100 m2. Hoone ette jääb 7 parkimiskohta. Juurdeehitatava hoo-

neosa lubatav kõrgus on kuni 10 m. Teisele poole hoonest lõunasse jäävat Kärneri teed on

kavandatud parkla (57 autokohta + 2 bussikohta).

2. L. H, M. H, E. T ja G. A esitasid 21. novembril 2011. a Tallinna Halduskohtule kaebu-

sed Kiili Vallavolikogu 20.10.2011 otsuse nr 72 tühistamiseks. Kohus liitis kaebused ühiseks

menetlemiseks. Kaebajad taotlesid detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist ja menet-

luskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebused olid identsed ja esitatud nii subjektiivsete

õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. Kaebajate kaasomandis on XXXXXXXXX XX X

kinnistu, mis asub kavandatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hoonest

põhja pool. Kaebajate kinnistule on õigus ehitada paariselamu. Kehtestatud detailplaneering

piirab kaebajate omandiõigust ja kodu puutumatust, kaebajatele tekitatakse kahjulikke mõju-

tusi privaatsuse riive, valgustuse, müra, valgusreostuse, liikluskoormuse, olemasolevate vaa-

dete kadumise ja senise miljöö muutusega. Kaevatav haldusakt rikub õiguspärast ootust, et

detailplaneering vastaks õigusaktidele ja heale planeerimis- ja ehitustavale. Kaebajad põhjen-

dasid oma kaebust järgmiselt.

1) Kaebajatel on õigus enda kinnistu kasutamisele väikeelamukohana ning nad ei pidanud

arvestama võimalusega, et naaberkinnistule soovitakse ehitada RMK peahoone koos alaliselt

tegutseva majutusasutusega. Kuigi tegemist on tiheasustusalaga, ei ole õigustatud elamumaa

muutmine ööpäevaringselt intensiivse kasutusega hoonega sisuliselt ärimaaks. XXXXXXXX

XX X kinnistu puhul on tegemist elamumaaga, XX katastriüksuse sihtotstarbeks on maatu-

lundusmaa.

2) Riikliku ehitisregistri andmetel on XXXXXXXX XX X maaüksusel hostel. Olemasoleva

hoonega võrreldes on kavandatud hoone rohkem kui kolmekordselt suurem. Kavandatava

hoone kõrguseks on 10 meetrit (kaks korrust), ehitusalune pind on 1100 m2 ja suletud bruto-

pind 1900 m2. Praegu tegutseva hosteli ehitusalune pind on 304 m2, suletud netopind 445,7 m2

ning kõrgus 8,25 meetrit. Elamumaa sihtotstarbega kinnistule on sellise mahuga büroohoone

ja majutusasutuse paigutamine vastuolus hea planeerimistavaga.

3) RMK peahoonet ja majutusasutust ei eralda kaebajatele kuuluvast kinnistust mitmerinde-

line haljastus, vaid sisuliselt on kogu kinnistu vaadeldav detailplaneeringuga kavandatud hoo-

nest. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud täiendavat haljastust, detailplaneeringu seletuskir-

ja ptk 4.8 fikseerib vaid olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise kohustuse hoone lähimas

3-11-2707

3(13)

ümbruses. Detailplaneeringu kohaselt toimub ülejäänud planeeringualal metsa majandamine

vastavalt metsaseadusele.

4) XXXXXXXX XX X kinnistul pole võimalik tagada ärihoonestuse jaoks vajalikku parki-

miskohtade arvu. Kavandatava hoone funktsioone arvestades on liikluskoormuse kasv oluline.

Vastustaja on olukorra lahendanud näiliselt, määrates parkimise XX kinnistule, mis ei ole

kooskõlas hea planeerimistavaga.

5) Vastustaja on jätnud igasuguse tähelepanuta ka detailplaneeringu alusel ehitatava hoone

kõrguse, mahu, asukoha naaberkinnistute suhtes ning hoone teise ja kolmanda korruse aken-

dest avanevad vaated naaberkinnistutele. Detailplaneeringus ei ole olemasoleva võrkaia asen-

damist või muid privaatsust vähegi säilitavaid meetmeid üldse rakendatud. Kuna elamumaa

asendamisel ärimaaga muutub oluliselt piirkonna müratase, peab olema tagatud hoonest välja-

poole müra leviku elimineerimine. Samuti peab olema piiratud kinnistu haljasala kasutamine.

Ehitamisele kuuluva hoone kõrgus mõjutab naaberkinnistute kasutamist päikesevalguse seisu-

kohalt.

6) Kavandatavale hoonele asukoha valikuga on rikutud kaebajate privaatsust, samas pole

vastustaja hoone asukoha valikul välja toodud avalikku huvi. Antud juhul ei ole järgitud pla-

neerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 punktis 2 sätestatut: tegemist ei ole avaliku huvi ja erahuvi

tasakaalustatud arvestamisega.

7) Detailplaneering pole kooskõlas selle andmise hetkel fikseeritud üldplaneeringu eelnõu-

ga, mille kohaselt asuvad kaebajate kinnistud detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal, mille

ainsaks juhtfunktsiooniks on elamumaa. Kaebajal on õigustatud ootus, et järgitakse üldplanee-

ringu eelnõus ettenähtud juhtotstarvet. Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt muudetakse

XXXXXXXX XX X maa sihtotstarve elamumaast 100% ühiskondlike ehitiste maaks ja ka-

tastriüksuse XX maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse 25% osas ühiskondlike ehitiste

maaks ja 75% osas maatulundusmaaks.

8) Detailplaneering on koostanud RMK ja OÜ Maaplaneeringud vahelise lepingu alusel.

Planeerimisseaduse kohaselt ei tohi anda detailplaneeringu koostamist ega koostamise korral-

damist detailplaneeringust huvitatud isikule, kui puudub üldplaneering.

9) Vastustaja pole täitnud HMS § 56 lõikes 1 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustust,

sest vaidlustatud otsuses puuduvad igasugused detailplaneeringu kehtestamise põhjendused.

Hoonestuse asukoha osas ei ole reaalselt kaalutud alternatiivseid asukohti. Põhjendused, mis

toodi, on väärad. Samuti ei ole asukoha valikul arvestatud kaebajate huve, kuna kaebajad tegid

ettepaneku, et on nõus sellega, kui parkla kavandatakse Viirpuu 1 kinnistule ja hoone parklaks

planeeritud maaüksusele. Arvestatud on vaid RMK majanduslike huvidega.

3. Kiili Vallavolikogu palus L. H, M. H, E. T ja G. A kaebused rahuldamata jätta. Detail-

planeering on saanud maavanema heakskiidu. Detailplaneeringut on menetletud kooskõlas

planeerimisseaduses sätestatud menetlusnormidega. Kaebajate kinnistul puuduvad hetkel hoo-

ned ja ehitamise õigus. XXXXXXXXX XX X kinnistule on Kangro XVI maaüksuse detail-

planeeringu (kehtestatud 14.05.2002 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 20) järgselt ette nähtud

püstitada kuni kahekorruseline üksikelamu (ühepereelamu) ehitusaluse pinnaga kuni 250 m2.

M. H pöördus 14.02.2008 e-kirjaga Kiili Vallavalitsuse poole, uurimaks võimalust püstitada

XXXXXXXXX XX X kinnistule paarismaja. Kiili Vallavalitsuse 04.03.2008 korraldusega nr

77 väljastati projekteerimistingimused kahe korteriga üksikelamu (paariselamu) püstitamiseks.

Projekteerimistingimused XXXXXXXXX XX X kinnistu osas kehtisid kuni 01.04.2010.

Kaebajad ei ole esitanud Kiili Vallavalitsusele taotlust ehitusloa väljastamiseks, mistõttu puu-

dub XXXXXXXXX XX X kinnistu suhtes ehitusõigus. Kinnistule oleks õiguspäraselt võima-

lik saada vaid üksikelamu ehitamise õigus. Kaebajate eesmärgiks on suurendada detailplanee-

3-11-2707

4(13)

ringuga ettenähtud ehitusõigust ärilistel eesmärkidel, mitte privaatsuse suurendamine

XXXXXXXXX XX X kinnistul.

Kiili Vallavolikogu 27.06.2006 otsusega vastu võetud Kiili valla üldplaneering käsitleb pla-

neeritavat maakasutust järgnevalt: üldplaneeringuga planeeritava maakasutuse sihtotstarvete

ja nende vastavuse tõlgendamisel katastriüksuste sihtotstarvetega tuleb lähtuda juhendmaterja-

list „Planeeringute leppemärgid (2002)“. Määratud põhisihtotstarbega ala kasutusviis ja kogu

tegevus sellel alal on põhimõtteliselt allutatud põhisihtotstarbest (valdavast sihtotstarbest)

tulenevale eesmärgile. Näiteks elamuala tähendab ala, mille peamiseks maakasutuse viisiks on

elamumaa ja sellega seonduvad kasutusviisid: äri, liiklus, haljastus jne. Tootmisala peamiseks

maakasutuse viisiks on tootmismaa ja sellega seonduvad kasutusviisid: äri, transport jt. Pla-

neeringuga nähakse ette maakasutuse sihtotstarbe võimalikud liigid iga põhiotstarbe juurde.

Vastava põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40 % kogu kaardil piiritletud ala

mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve elamumaa olema 60% või

enam. Seega detailplaneering on kooskõlas vastuvõetud Kiili valla üldplaneeringu põhimõte-

tega.

4. Riigimetsa Majandamise Keskus palus jätta kaebused rahuldamata. Kolmanda isiku

põhjendused.

1) Kaebajate kodu puutumatust ei rikuta isegi juhul, kui pidada kaebajate faktiväiteid hoo-

nega kaasnevate mõjutuste kohta õigeteks. Kodu puutumatuse põhimõtte rikkumiseks ei loeta

olukorda, kus elamumaa kinnistule on vaade naaberkinnistul paikneva ehitise akendest. Vaade

kaebajate kinnistule ei ole kaebajate privaatsuse rikkumine. Kaebajatel puudub seadusest, ser-

vituudist või lepingust tulenev õigus keelata planeeritaval kinnistul paikneva hoone akendest

vaadet kaebaja kinnistule.

2) Kaebajate väited rohkearvulise kasutajaskonnaga ööpäevaringselt toimiva büroo-

majutushoone kohta on eksitavad. Planeeritaval kinnistul paiknev majutushoone „Metsamees-

te Kodu“ jääb tegutsema. Planeering võimaldab olemasolevale hoonele juurde ehitada hoone-

osa, kus hakkab paiknema RMK peakontor. Juurdeehitavasse hooneossa on alalisi töökohti

kavandatud üksnes 53, koos reserviga 61. Büroohoone ei saa häirida kaebaja kodu kasutamist,

kuna töövälisel ajal on büroohoone suletud, tööajal on aga kaebaja ise ja tema pereliikmed

eeldatavasti tööl või koolis. Tegemist on tiheasustusalaga, millega kaebajad pidid arvestama

juba oma kinnistu omandamisel.

3) Kaebus on perspektiivitu ka seetõttu, et vaidlustatakse vastustaja kaalutlusi: hoone asuko-

ha valikut, hoone kõrgust jms. Detailplaneeringu õiguspärasuse kohtulik kontroll on piiratud,

sest kohus pole pädev asendama vastustaja kaalutlusi enda omadega.

4) Asjaolu, et RMK üheks eesmärgiks on tulu saamine, ei muuda RMK majutushoonet-

peakontorit kasumi saamise eesmärgiga ehitiseks. RMK büroohoone maa on ühiskondlike

ehitiste maa.

5) Vaidlustatud haldusaktis on viidatud ka Kiili Vallavalitsuse 02.09.2010 seisukohale ette-

panekute ja vastuväidete kohta ning Harju maavanema 23.05.2011 kirjale nr 2.1-13k/2188.

Nimetatud dokumentidest selguvad kaebajate vastuväidetega arvestamata jätmise põhjendu-

sed.

6) Kaebuses puuduvad põhjendused selle kohta, millised on need avalikud huvid, mille kait-

seks kaebus esitatakse ja milles seisneb nende avalike huvide kahjustamine vaidlustatud hal-

dusaktiga.

5. Tallinna Halduskohtu 4. mai 2012. a kohtuistungil (IV kd, tl 243) täpsustasid kaebajad,

et populaarkaebuse motiivideks on menetlusnõuete rikkumine. Huvitatud isikule ei tohi üle

anda planeeringu koostamist ja selle koostamise korraldamist olukorras, kus puudub üldpla-

3-11-2707

5(13)

neering. Üldplaneeringu puudumine oli teada algusest peale. Üldplaneering peab määrama

maakasutuse juhtfunktsiooni ning üldsus saab üldplaneeringu menetluses avaldada maakasu-

tuse osas oma seisukoha. 2011. a sõlmitud kolmepoolne leping ei muuda detailplaneeringut

õiguspäraseks, kuna huvitatud isikule oli ikkagi jäetud teistest rohkem õigusi planeeringula-

hendust mõjutada. Samuti väitsid kaebajad, et sisuliselt jäeti kaalumata hoone paigutamine

alternatiivsesse asukohta ning on täpsustamata, millal valmib avalik infrastruktuur (kergliik-

lusteed).

6. Tallinna Halduskohus jättis 1. juuni 2012. a otsusega L. H, M. H, E. T ja G. A kaebused

rahuldamata ning kaebajate menetluskulud nende endi kanda.

1) Antud juhul ei esine kodu puutumatuse õiguse rikkumist PS § 33 tähenduses. Siiski ei saa

kaebeõigust välistada üksnes põhjusel, et ei ole tõendatud, kes kaebajatest tulevikus kasutab

õigust kinnistule kodu rajamiseks. Väidetavalt ei ole see teada ka kaebajatele endile (IV kd,

tlk 244). Võimalik kinnistu väärtuse vähenemine naaberkinnistule ehitatava kontorihoone tõt-

tu ja mõju kaebajate kinnistu kasutamisele (sh ehitusõiguse teostamisel) mõjutab nende

omandiõigust. Kaebajate avalikes huvides esitatud kaebuse väideteks on menetlusnõuete rik-

kumine (õigusvastase halduslepingu sõlmimine ning lõpetamine liiga hilises menetlusstaa-

diumis), avalike huvide kaitsmata jätmine (seoses hoonestuse asukohaga, maakasutuse otstar-

bega ja planeeringu kehtestamisega enne üldplaneeringu vastuvõtmist) ja haldusakti põhjen-

damatus (infrastruktuuri väljaehitamise tagamata jätmine).

2) Kuna antud juhul puudub planeeritava maa-ala kohta kehtestatud üldplaneering, siis ei

võinud kohalik omavalitsus anda planeeringu koostamist ja koostamise tellimist üle RMK-le

juba planeeringu algatamisel. PlanS § 10 lg 61 p 1 hakkas sellises sõnastuses kehtima

01.07.2009, seega enne 08.12.2009 lepingu (IV kd, tl 59) sõlmimist. Vastustaja kõrvaldas

õigusvastase olukorra 06.01.2011 lepingu sõlmimisega, millega anti detailplaneeringu koos-

tamine üle OÜ-le Maaplaneeringud. Detailplaneeringu koostamise finantseerimine keelatud ei

ole, seega ei oma tähtsust, et finantseerimiskohustus huvitatud isikul säilis ka 06.01.2011 le-

pinguga. Kuigi antud juhul lõpetati leping huvitatud isikuga alles peale detailplaneeringu vas-

tuvõtmist, oli haldusorganil võimalik teha otsus, mille puhul oli erinevaid huve tasakaalusta-

tult arvesse võetud. Planeeringust huvitatud isik ei olnud kinnisvaraarendaja, kes oma tegevu-

ses oleks juhindunud võimalikult suurest kasumlikkusest ehk juba planeeringu algatamisel ei

saanud rääkida ühe eraõigusliku isiku kasumisaamisele rajatud huvi domineerimisest. Vastus-

taja sai kaaluda, kas kavandatav maaüksus sobib keskkonda ja vastab üldsuse huvidele.

3) Õige pole väide, et kuigi 08.12.2009 leping lõpetati, jätkus planeerimine sama lepingu

alusel. Lepingus, mis sõlmiti 06.01.2011, lepiti kokku huvitatud isiku õigused ja kohustused.

Huvitatud isikule ei tulene antud lepingust rohkem õigusi, kui annab talle PlanS. Põhjendatuks

ei saa pidada väidet, et kohalik omavalitsus oleks pidanud lepingu lõpetamisel planeeringu

koostajaks valima teise töövõtja. Asjaolust, et OÜ Maaplaneeringud koostas planeeringu es-

malt RMK korraldusel, ei tulene, et 06.01.2011 lepingut kohaliku omavalitsusega ei täidetud.

Puudub põhjendatud kahtlus arvamaks, et juhul, kui PlanS § 10 lg 61 punktiga 1 vastuolus

olevat halduslepingut ei oleks sõlmitud, oleks vastustaja tõenäoliselt kehtestanud teistsuguse

planeeringu.

4) Menetlemisel olev üldplaneering ei välista detailplaneeringute menetlemist samaaegselt.

Kaebajate argument, et avalikkus ei saanud maakasutuse osas kaasa rääkida, on alusetu, kuna

detailplaneeringu menetlus on avalik. Menetluses olevast üldplaneeringust ei teki kaebajatele

õiguspärast ootust selles toodud juhtfunktsiooni järgimiseks konkreetse detailplaneeringu keh-

testamisel. XXXXXXXX XX X kinnistu (kuhu kavandatakse uus hooneosa) on hetkel ela-

mumaa sihtotstarbega ning XX kinnistu (kuhu kavandatakse parkla) on hetkel maatulundus-

maa sihtotstarbega. RMK kui riigitulundusasutuse kontorihoone aluse maa kasutusotstarbeks

3-11-2707

6(13)

võib olla ühiskondlikult kasutatav maa, kuna tegemist ei ole kasumi saamise ehk ärilisel ees-

märgil kasutatava maa või ehitisega.

5) Kaebajate populaarkaebuse väide, et detailplaneeringus ei ole täpsustatud, millises detail-

planeeringu realiseerimise etapis teed välja ehitatakse, ei too kaasa haldusakti tühistamist.

Tegemist on küsimusega, mida võib lahendada planeeringu kehtestamise otsuses või haldus-

lepingus ning mille lahendamise vajaduse üle saab otsustada haldusorgan otstarbekuse kaalut-

lustest lähtuvalt. Puudub mõistlik kahtlus, et teed võiksid jääda väljaehitamata.

6) Kaebajad ei ole tõendanud planeeringuga väidetavalt kaasnevate mõjutuste (müra, heit-

gaasid, insolatsiooni vähenemine) tekkimist ulatuses, mis ületab kehtestatud normatiive. Kae-

bajatele ei kuulu ühtegi servituudist tulenevat õigust keelamaks naaberkinnistul planeeringuga

kavandatava kõrgusega objekti ehitamist või naaberkinnistult oma kinnistule vaatamist või

oma kinnistult avaneva vaate muutmist. Kaebajad ei ole viidanud õigusnormile, millest tule-

neks nende subjektiivne õigus olemasoleva miljöö säilimisele.

7) 50-60 alalise töötajaga büroohoonet ei ole põhjust pidada „eriti intensiivse“ kasutusega

büroohooneks. Detailplaneeringuga ei pea lahendama küsimust tehnoseadmete paigutamise

asukohast. Pole usutav, et projekteerimisel ei oleks võimalik leida kaebajate huve arvestavaid

lahendusi. RMK töötajad ei tegele kaebajate kinnistu vaatlemisega ja RMK-s ei toimu enamu-

se töötajate pidev hilistel õhtutundidel töötamine. Sõidukite liiklemine ei toimu vahetult kae-

bajate kinnistu läheduses ning sõidukite parkimine on elamukruntide omanike huve arvesta-

valt lahendatud valdavalt üle Kärneri tee asuval parkimisalal. Kinnistule langeva valguse hul-

ka ei mõjuta büroohoone rohkem kui mõjutaks sama kõrge kaebaja kinnistuga külgnev elamu,

samuti on päikesevalgus piiratud juba kinnistul kasvava metsa tõttu. Suurema privaatsuse ta-

gamiseks on kaebajatel võimalik oma kinnistule ette näha täiendavat haljastust lisaks olemas-

oleva säilitamisele.

8) Kaebajad ei pidanud kinnistu soetamisel ette nägema naaberkinnistul asuva hosteli laien-

damist büroohooneks, kuid said projekteerimistingimustega määratud ehitusõigust (ehitusalu-

ne pind 570,3 m2) arvestades pidada võimalikuks olemasoleva hosteli laiendamist, mis kohtu

hinnangul privaatsuse või valgusreostuse seisukohast ei ole oluliselt erinev planeeringuga ka-

vandatavaga võrreldes.

9) Detailplaneeringu seletuskirja p-st 4.1 nähtub, et RMK kontorihoone asukoha valikul on

kaalutud kolme variandi vahel ja otsustatud I variandi kasuks. Detailplaneeringu seletuskirja

lisati erinevate asukoha variantide käsitlus peale 12.11.2010 arutelu maavanema juures, kus

kohaliku omavalitsuse ja RMK esindajad tunnistasid, et erinevaid alternatiivseid variante ja

nendest tulenevaid positiivseid ja negatiivseid mõjutusi nemad kaalunud ei ole (tlk 71 pöör-

del). Eelnevast ei tulene, et esmane lahendus ei võiks olla kõige otstarbekam. Samuti ei järel-

du, et planeeringu koostanud spetsialist ei oleks kaalunud hoone erinevaid paigutamise võima-

lusi ja juurdeehituse erinevaid arhitektuurseid lahendusi. Asjaolust, et lõpuks jäädi esmase

asukohavaliku juurde, ei järeldu ka see, et kaalumist poleks sisuliselt teostatud. Planeeringu

seletuskirjas toodud põhjendusi esimese variandi kasuks ei saa pidada ebaõigeteks või ebarat-

sionaalseteks.

10) Kaebajad on avaliku huviga seonduvalt esitanud argumendi, et haldusorgan ei ole haldus-

aktis määranud meetmeid, mida rakendatakse, kui RMK ei ehita välja detailplaneeringuga

ettenähtud avalikku infrastruktuuri. Kohus leidis eelnevalt, et ei ole mõistlikku põhjust arvata,

et infrastruktuur jäetakse rajamata. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist nõuet vastavate meet-

mete haldusaktis kajastamiseks.

11) Kaebajate ettepanekutele ja vastuväidetele on vastatud detailplaneeringu menetluses vas-

tustaja poolt nii kirjalikult kui avalikel aruteludel, samuti maavanema järelevalve käigus toi-

munud aruteludel, mistõttu ei too samade argumentide käsitlemata jätmine haldusaktis kaasa

3-11-2707

7(13)

haldusakti tühistamist. Asjaoluga, et kaebajad ei ole nõus detailplaneeringu menetluses ja järe-

levalvemenetluses haldusorgani poolt esitatud põhjendustega nende huvide kaalumise osas, ei

saa põhjendada haldusakti tühistamise nõuet. Kaebajad ei ole väitnud, ning see ei nähtu ka

esitatud kaebusest, et detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid oleks jäänud neile arusaa-

matuks.

12) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kolmandaks isikuks antud kohtumenetluses oli

Eesti Vabariik, keda esindas riigitulundusasutus RMK. Kuna RMK-l on õigusosakond ning

planeerimismenetlustes osalemine ei ole nende jaoks erakordne (põhiülesannetega mitteseo-

tud) tegevus, tegemist ei olnud väga mahuka või keskmisest oluliselt keerukama kohtuvaidlu-

sega, siis oleks RMK saanud osaleda kohtumenetluses oma töötajate kaudu. Seega jääb kol-

manda isiku menetluskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. L. H, M. H, E. T ja G. A taotlevad esitatud apellatsioonkaebustes kohtuotsuse tühista-

mist ning kaebuse rahuldamist.

1) Halduskohus leidis, et kuna kaebajad ei ole elamut endale kuuluvale maaüksusele raja-

nud, siis ei kohaldu „kodu“ mõiste ning kodu puutumatusega seonduv ei ole asjakohane. EIK

on korduvalt leidnud, et „kodu“ mõiste ei ole piiratud üksnes elukoha ruumiga, vaid see hõl-

mab endas ka elukohaga mõistlikus ulatuses piirneva ala segamatut kasutamist (EIK

09.11.2010 Dees vs Ungari) ning seda, kas isikul on vastava maa-alaga piisav ja pikaajaline

side (EIK 02.12.2010 Kryvitska ja Kryvitskyy vs Ukraina; EIK 12.02.2009 Nolan ja K vs Ve-

nemaa) ning elukohaks on ka maa-ala, kuhu isikud on kavandanud oma püsiva elukoha (EIK

29.09.1996 Buckley vs Ühendkuningriigid).

2) Kodu puutumatuse rikkumiseks on nii müra, ebameeldiv hais, heitgaasid kui ka muud

segamise ilmingud (EIK 16.02.2005 Moreno Gomez vs Hispaania). Rikkumiseks on ka olu-

kord, kus isikul on tehtud võimatuks nautida kodu mugavusi (EIK 08.07.2003 Hatton jt vs

Suurbritannia). Kodus eeldatakse isikute privaatsuse olemasolu (EIK 24.07.2004 von Hanno-

ver vs Saksamaa; EIK 09.11.2010 Dees vs Ungari). Planeerimismenetluses on seega oluline

käsitleda kodu puutumatust laiemalt, sh ka privaatsusriivet ning privaatsuse tagamise meet-

meid.

3) Halduskohtu otsuses on leitud, et kuna kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit müra vms

mõjutuste ületamise kohta, siis selliseid mõjutusi ei ole. Kaebajad märgivad, et planeerimis-

menetluses peab piirnormide ületamine või mitteületamine olema toodud planeeringumaterja-

lides. Mitte kaebajad, vaid vastustaja peab tõendama, et ta on teostanud sellised uuringud, mis

tõendavad piirnormides püsimist. Planeerimismenetluses peab avalik võim tagama olemasole-

va olukorra muutmisele eelneva olukorra analüüsi ja võimalike kahjulike mõjude hindamise

(EIK 21.07.2011 Grimkovskaya vs Ukraina).

4) Kohus on leidnud, et kaebajad saavad oma maale rajada täiendavat haljastust, vähenda-

maks privaatsusriivet. Kohus jättis tähelepanuta sellise täiendava kõrghaljastuse rajamiseks

vajaliku maa-ala suuruse, ca 7 meetrit, mis vähendab elamu hoonestusala arvestades siseõue

suuruse 8-le meetrile. Halduskohus on jätnud ka täielikult tähelepanuta sellise kõrghaljastuse

rajamise kulud, mis on suuruses 5000-6000 eurot. Kuna ehitusprojektis näidatud haljastust ei

eksisteeri sellisel kujul ning seda ei ole võimalik istutada ka tuleohutuskuja tõttu, siis on kohus

lähtunud vaadete olemasolu või puudumise osas tegelikkusele mittevastavast asjaolust.

5) Halduskohus on kaevatavas otsuses leidnud, et detailplaneeringus variandina II märgitud

RMK peahoone paiknemine 10-15 meetri kaugusel kaebajate elamumaast poleks muutnud

kaebajate jaoks olukorda paremaks. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas ta sellisele järeldusele

3-11-2707

8(13)

jõudis. Kui detailplaneeringus oleks kajastatud RMK peahoone asukoht 10-15 m kaugusel

kaebajatele kuuluvast elamumaast, oleks võimalik privaatsusriivet oluliselt vähendada, kuna

oleks võimalik täiendava mitmerindelise kõrghaljastuse istutamine RMK peahoone kinnistule.

6) Avaliku võimu hindamisruum planeerimisel on kitsam, kui küsimuse all on isikute intiim-

sed õigused (EIK 24.04.2012 Yordanova jt vs Bulgaaria). Kaebajate õigus viibida oma kodus

hulga kõrvaliste isikute eest varjatult on asjaolu, millele oleks pidanud planeerimismenetluses

erilist tähelepanu pöörama. Detailplaneeringus ei ole käsitletud privaatsusriivet vähenda-

vaid/elimineerivaid meetmeid ja nende maksumust. Kohus ei ole käsitlenud RMK peahoone

asukoha valikukriteeriumide asjakohasust, so kaalutluse teostamise aluse vastavust tegelikku-

sele ja adekvaatsust. Kohtu poolt märgitud asjaolud peahoone sobivusest keskkonda ei oma

tähendust privaatsusriive või muude negatiivsete mõjutuste kontekstis.

7) Kaebajad ei nõustu kohtu arvamusega, et hostel ja büroohoone tekitavad samasuguseid

mõjutusi. Hosteli kasutamine päevasel ajal on vähene ning õhtuti-öösiti kasutatakse hostelit

samaselt elamuga. Nimetatut kinnitab ka hea planeerimistava määratleda hosteli asukoha

maaüksust elamumaana. RMK peahoone on büroohoone, mida kasutatakse aktiivselt tööajal ja

tööajaga lähedastel aegadel, sh ka õhtuti. Eeldatavalt näiteks koristajad töötavad ajal, kui

RMK töötajate tavapärane tööaeg on läbi, mistõttu valgusreostus, müra jms on oluliselt suu-

rem kui elamu või hosteli puhul. Kaebajad pole vaidlustanud hosteli olemasolu ja laiendamist,

kuna hosteli laiendamise võimalus oli koduks mõeldud väikeelamumaa ostmisel teada. See, et

naaberkinnistule tuleb vaatega nende koduõue ja ilma ühegi privaatsusriivet vähendava meet-

meta RMK peahoone, ei olnud ette nähtav.

8) Kohus on leidnud, et 50-60 töötajaga büroohoonet ei saa pidada „eriti intensiivse“ kasutu-

sega büroohooneks. Tulenevalt asjaolust, et RMK on riigile kuuluv asutus, siis peab ka RMK

hoone puhul olema arvestatud riigi poolsete juhistega büroohoone kasutamisele. Kohus on

jätnud tähelepanuta nii kaebajate poolt väidetud inimeste arvu kui ka detailplaneeringus mää-

ratletud parkimiskohad ning lähtunud detailplaneeringu mõjude hindamisel kolmanda isiku

poolt kohtule esitatud ehitusprojektis näidatud numbritest. Kohus on kaevatavas otsuses ise

viidanud asjaolule, et see, mitu inimest on RMK-s tööl, sõltub riigi poolt antavate ülesannete

hulgast ja seega võib inimeste arv ajas muutuda.

9) RMK on tulu teeniv asutus. Analoogia korras saab tuua lasteaia näite, mille puhul on te-

gemist ühiskondlike ehitiste maaga, kui lasteaeda opereerib omavalitsus. Kui lasteaeda ope-

reerib eraisik, siis on tegemist ärimaaga, ka sellisel juhul, kui opereerijaks on kasumit mitte-

taotlev MTÜ. Vastustaja on käsitlenud ühiskondlike ehitiste maad sisuliselt elamumaa alalii-

gina, kuna on üldplaneeringus määratletud elamumaa asemele kavandanud ühiskondlike ehi-

tiste maa. Kuigi üldplaneeringu eelnõu ei ole õiguslikult siduv, peab heast planeerimistavast

tulenevalt detailplaneeringus kavandatud maa otstarve olema samane üldplaneeringu eelnõus

kavandatavaga ning juhtotstarbele mittevastavat maa sihtotstarvet ei ole võimalik määratleda

tervele kvartalile.

10) Halduskohus on kaevatavas otsuses ekslikult leidnud, et detailplaneeringu koostamise

üleandmine ei toonud kaasa kaalutlemata otsust. Lähtudes detailplaneeringus fikseeritud kri-

teeriumidest erinevate alternatiivide hindamisel, on detailplaneeringu koostamisel eelistatud

RMK huve teiste isikute huvidele. RMK huve on samastatud avalike huvidega, mis ei ole õi-

ge. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et RMK on olnud planeerijaga ühes ja samas lepin-

gulises suhtes, so planeerijaga sõlmitud leping jätkus ka pärast detailplaneeringu koostamise

lepingu üleandmise lõppemist ja seega sai RMK mõjutada planeerijat samaselt eelneva olu-

korraga.

11) Halduskohus jättis käsitlemata kergliiklusteede väljaehitamise aja põhjusel, et RMK suu-

dab oma kohustusi täita. See, millal on RMK-l kavandatud eelarvesse raha vastava infrastruk-

3-11-2707

9(13)

tuuri ehitamiseks, on asjakohane küsimus, kuna ei ole teada, millal selline raha ehitamiseks

kavandatakse. Näiteks on üldteada, et Maanteeamet ei saa ehitada projektidele vastavaid kerg-

liiklusteid, kuna puuduvad eelarvelised vahendid.

12) Kohus ei ole haldusakti motiveerimise osas käsitlenud kaebajatele tekkivate negatiivsete

mõjude motiveerimise kohustust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et detailplaneeringu kehtes-

tamise otsuses on esitamata põhjendused asjaolude kohta, milles omavalitsus on otsustanud

mõne küsimuse teisiti. Antud juhul on selliseks varasemaks otsuseks olnud detailplaneeringu-

ga RMK peahooneks kavandatud maa-ala elamumaana käsitlemine ning hosteli võimalik

laiendus.

8. Kiili Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebustele vastu.

Vastustaja pole rikkunud detailplaneeringu menetlemisel PlanS sätestatud menetlusreegleid.

Kuna kohtul puudub õigus sisulise planeerimisdiskretsiooni teostamiseks, saab olla kaebuse

rahuldamise eelduseks ainult ilmselge menetlusnormi rikkumine. Kaebajad pole toonud välja

ühtegi olulist menetlusnormi rikkumist. Endiselt on täiesti sisustamata kaebajate viited pri-

vaatsusriivele. Puudub õigusakt, mis näeks ette erisuse põhiseaduses sätestatud omandiõiguse

instituudi rakendamiseks selliselt, et lubaks kaebajatel eeldada, et nende omandiõigus või selle

riive on oluliselt kaalukam kui naaberkinnisasja omaniku omandiõigus või selle riive.

Õigeks ei saa lugeda väidet selle kohta, et rikutud on PlanS § 10 lg 61 p 1 sätestatud nõuet.

Vastustaja on käesoleval juhul detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud, kuna leiab, et Kiili

valla arengule tuleb kasuks töökohtade loomine Kiili valda. Sellega seoses ei saa õigeks luge-

da kaebajate põhistamata väidet, et leping, millega Kiili vald delegeeris planeeringu algatami-

se kolmandale isikule, on sisuliselt formaalne või et planeeringu läbiviimisel RMK mõjutas

vastustajat. Kiili vald on korraldanud detailplaneeringu menetlust selle igas staadiumis. Nii-

samuti on kõigi planeerimismenetluse käigus teostatud toimingute osas andnud heakskiidu

maavanem.

9. Riigimetsa Majandamise Keskus palub apellatsioonkaebused rahuldamata jätta.

1) Kiili valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt ei ole XXXXXXXX XX X juhtotstarve ela-

mumaa. Üldplaneeringu eelnõu kaardil on märgitud „A“, mis tähendab nii sama kaardi nurgas

oleva leppemärgi kui ka üldplaneeringu eelnõu seletuskirja kohaselt üldkasutatavate hoonete

maad. Seega ei ole vaidlustatud detailplaneering vastuolus üldplaneeringu eelnõuga.

2) Apellatsioonkaebuses heidetakse halduskohtule ette väikeelamumaa krundi koduna käsit-

lemata jätmist. Halduskohus käsitles otsuse punktis 6.1 kaebeõigust ja märkis, et kuigi kaeba-

jad moodustavad kaks eraldi leibkonda ja kinnistule lubatakse tõenäoliselt ehitada ühepere-

elamu, ei välista see kaebeõigust. Halduskohus märkis samas õigesti, et antud juhul puudub

vaidlus, et kaebajate kodu asuks Kangru alevikus XXXXXXXXX XX X kinnistul, seega ei

saa toimuda kodu puutumatuse riivet. Vaidlustatud planeering ei välista kodu rajamist kaeba-

jatele kuuluvale kinnistule ega selle hilisemat koduna kasutamist.

3) Isegi kui käsitleda XXXXXXXXX XX X kinnistut kaebajate koduna, siis ei riku vaidlus-

tatud planeering põhiseaduse §-st 33 tulenevat kodu puutumatuse põhimõtet. Põhiseaduse §-st

33 tuleneva kodu puutumatuse põhimõtte rikkumiseks ei loeta olukorda, kus elamumaa kin-

nistule on vaade naaberkinnistul paikneva ehitise akendest. Kaebajate käsitluse õigsuse korral

rikutakse põhiseaduse §-st 33 tulenevat kodu puutumatuse põhimõtet peaaegu kõigi tiheasu-

tusaladel paiknevate kodude suhtes. Vaade kaebajate kinnistule ei ole kaebajate privaatsuse

rikkumine.

4) Asjakohatu on väide, et kodu puutumatuse rikkumiseks on nii müra, ebameeldiv hais,

heitgaasid kui ka muud segamise ilmingud. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et kol-

manda isiku kinnistule planeeritav hoone tekitaks nimetatud mõjutusi.

3-11-2707

10(13)

5) Kaebajad eksitavad kohut viitega välisõhu kaitse seaduse §-le 127. Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister

määrusega. Vaidlustatud detailplaneeringuga ei kaasne oluline mürahäiring, mistõttu ei pida-

nud selle koostamisel nimetatud määrusest juhinduma. Kaebajate viide välisõhu kaitse seadu-

sele on uus väide, millele kaebajad ei tuginenud halduskohtus. Kui kaebajad väitsid kahjulike

mõjude tekkimist, siis oleks pidanud esitama ka vastavad tõendid.

6) Apellatsioonkaebuse punktis 12 heidetakse halduskohtule ette, et kohus jättis tähelepanu-

ta kõrghaljastuse rajamise kulud, mis olevat suurusjärgus 5000-6000 eurot. See on põhjenda-

matu etteheide, kuna kaebajad ei tuginenud sellele väitele halduskohtus.

7) Detailplaneeringu kohtulik kontroll on piiratud, halduskohus ei saa teha valikut erinevate

RMK peahoone asukoha variantide vahel. Halduskohus saab üksnes kontrollida seda, kas vas-

tustaja tegevuses ei ole kaalutlusvigu. Kaebajad olid vastu RMK peahoone planeerimisele üldse,

planeeringu menetlemise käigus ei nõustunud kaebajad mitte ühegi RMK peahoone asukohaga.

8) Halduskohus ei saanud juhinduda kaebajate paljasõnalistest tegelikkusele mittevastavatest

väidetest RMK peahoone sadade kasutajate kohta. Parkimiskohtade planeerimine kõigile töö-

tajatele on mõistlik ja ei tähenda sugugi, et tegelikult asub RMK peahoones tööle 193 inimest

(siinkohal on kolmandale isikule jätkuvalt arusaamatu, millise arvutuse tulemusena saavad

kaebajad niisuguse arvu).

9) Apellatsioonkaebuses on kaebajad seisukohal, et halduskohus on vääralt hinnanud RMK

peahoonet kui ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega vastavat ehitist. Kolmanda isiku arva-

tes on õige halduskohtu otsuses toodud järeldus, et RMK kui riigi tulundusasutuse kontori-

hoone aluse maa kasutusotstarbeks võib olla ühiskondlikult kasutatav maa, kuna tegemist ei

ole kasumi saamise ehk ärilisel eesmärgil kasutatava maa või ehitisega. Katastriüksuste siht-

otstarvete liikide ja nende määramise korra § 6 p 13 alapunkt 1 liigitab ühiskondlike ehitiste

maa alla ka riigi ametisasutuste büroo- ja administratiivhoonete maa. RMK majutushoone-

peakontor on kasumi saamise eesmärgita ehitis. Asjaolu, et RMK üheks eesmärgiks on tulu

saamine, ei muuda RMK majutushoonet-peakontorit kasumi saamise eesmärgiga ehitiseks.

Kaebajad ei suuda teha vahet omanikul, kelleks võib olla riik tulu teeniva asutuse – antud ju-

hul RMK kaudu, ja ehitisel, mida ei kasutata kasu saamise eesmärgil, ehkki selle omanik võib

olla asutatud kasu saamise eesmärgiga. Maa sihtotstarbe määramise seisukohalt on oluline

ehitise eesmärk, mitte selle ehitise omaniku eesmärk.

10) Planeeringus pole ette nähtud tehnovõrkude väljaehitamise aega, kuid see ei anna alust kae-

buse rahuldamiseks. Kolmas isik ei jää hätta infrastruktuuri väljaehitamisega. Vaidlustatud

detailplaneeringuga ettenähtud infrastruktuuri väljaehitamine või väljaehitamata jätmine ei

takista vähimalgi määral kaebajate kinnistu kasutamist, mistõttu ei puudata see nende õigusi.

11) Detailplaneeringu menetlemise käigus vastati kõigile kaebajate poolt esitatud vastuväide-

tele. Vaidlustatud 20.10.2011 otsuses nr 72 on viidatud muuhulgas Kiili Vallavalitsuse

02.09.2010 seisukohale ettepanekute ja vastuväidete kohta ning Harju maavanema 23.05.2011

kirjale nr 2.1- 13k/2188. Nimetatud dokumentidest selguvad kaebajate vastuväidetega arves-

tamata jätmise põhjendused. Vastustaja ei ole varasemalt teinud ühtegi otsust, mille suhtes võiks

kaebajatel olla usaldus või põhjendatud ootus, et varasem akt jääb kehtima.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistami-

seks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-11-2707

11(13)

11. Kaebajad leiavad, et büroohoone ehitamine neile kuuluva kinnistu kõrvalkrundile rikub

põhiseaduse §-s 33 käsitletud kodu puutumatuse põhimõtet. Kaebajad käsitlevad rikkumisena

eelkõige privaatsusriivet ning asjaolu, et kohalik omavalitsus ei ole planeerimismenetluses

teinud uuringuid, millest nähtuks müra vms mõjutuste piirnormide järgimine. Kaebajad heida-

vad halduskohtule ette, et halduskohus ei käsitlenud nende poolt soetatud elamukrunti koduna

põhiseaduse § 33 mõttes ning rõhutavad apellatsioonimenetluses, et L ja M. H, kes elavad

kaks kinnistut põhja pool vaidlusalust kinnistut, kasutavad neile kaasomandiõiguse alusel kuu-

luvat krunti laste mänguplatsina. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kodu puutuma-

tuse põhimõte pole käesoleval juhtumil kohaldatav, sest krundi kaasomanikel on loodud ko-

dud kas teise paikkonda (E. T-l ja G. A-l Tallinnas) või planeeringuga kaetud kinnistust kau-

gemal. Ka kaebajate poolt viidatud EIK lahenditest nähtub, et Euroopa inimõiguste konvent-

siooni artikkel 8 laieneb hoonestamata krundile eelkõige juhul, kui isikul puudub kodu mõis-

tele vastav elukoht mujal või kavatsus luua antud krundile püsiv elukoht on kinnitust leidnud

ka muude asjaoludega (vt nt Buckley v Ühendkuningriigid, p 54). Käesoleval juhul ei ole kae-

bajad kodu loomise kavatsust realiseerima asunud, väljastatud projekteerimistingimused on

kaotanud kehtivuse ning väikeelamu püstitamiseks pole samuti ehitusluba taotletud. Eeltoodu

ei tähenda, et kaebajate planeerimismenetluses esitatud argumendid oleks võinud tähelepanuta

jätta, sest kaebajate omandiõigust tuleb samuti kaitsta. Kõrvalkrundile ehituse planeerimine

võib vähendada kaebajate krundi väärtust või omada lubamatuid kõrvalmõjusid.

12. Kaebajad leiavad, et planeeritava hoone asukoha valikul on vastustaja põhjendamatult

lähtunud majanduslikest kaalutlustest ja on jätnud kaebajate viited privaatsuse riivele tähele-

panuta. Vastustaja rõhutab, et hoone ehituse kallinemine selle planeerimisel kaebajate kinnis-

tust kaugemale kaalub üles kaebajate huvi privaatsuse säilitamisele, sest tiheasustusalal polegi

võimalik saavutada seda, et naaber sinu hoovi ei näeks. Planeeringu kaustas on hoone asuko-

havalikut põhjendatud sellega, et hoone ehitamisel olemasoleva autovarjualuse asemele ja

olemasoleva hoone juurdeehitusena kasutatakse ära olemasoleva hoone pinnad ja osa välis-

võrkudest, hoone lahendus vastab menetletavale üldplaneeringule (lisanduva asustusega ala),

hoone paikneb 5 m kaugusel krundi põhjapiirist ning juurdeehituse telg on pööratud nii, et

hoone idapoolne (kaebajate krundi vastas asuv) ots eemaldub krundi piirist 8 m kaugusele,

hoone õu on avatud lõuna poole, säilitatakse kõrghaljastus, juurdesõidutee ja tuletõrje veema-

huti, naabrite privaatsuse häirimine on ebatõenäoline ka seetõttu, et kontori tööajal viibivad

naabrid eeldatavasti tööl, samuti on büroohoone puhke- ja nõupidamisruumid planeeritud hoo-

ne lõunakülge. Hoone kavandamist Kärneri tee 1 krundi keskossa ei peetud õigeks seetõttu, et

olemasoleva hoone lammutamine ja uue arhitektuurse lahenduse leidmine tähendab lisakulu,

väheneb krundi aktiivne kasutus (hoone tagune osa kasutusest väljas), ümber tuleb tõsta välis-

võrgud ja tuletõrje veemahuti, hävitada tuleb osa kõrghaljastusest, kasvama jäetavad kuused

varjutavad päikesevalgust hoone lõunaküljel, hoone vaadeldavus halveneb. Hoone kavanda-

mist teisele poole Kärneri teed ei peetud võimalikuks, sest see oleks vastuolus menetletava

üldplaneeringuga (seal asub roheala), olemasolev hoone jääb kasutuseta, projekt muutub kal-

limaks selle ja välisvõrkude üle toomise tõttu, hoone paigutus on tee suhtes ebasobiv, sest

tööruumide aknad jääksid lõuna poole, parkla tuleks rajada Kärneri tee 1 krundile, mis tähen-

daks autovarjualuse ja kõrghaljastuse likvideerimist, parkla rajamine elamute naabrusesse

tooks kaasa täiendava saaste- ja müraallika. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on kaalunud eri-

nevaid asukohti, arvestades naaberkinnistute omanike väiteid ja planeeritava ala arendaja hu-

ve, ning leidnud, et optimaalne asukoht hoone jaoks on olemasoleva hoone juurdeehitusena.

Planeeringu kaustas toodud kaalutlused on asjakohased ja kaalumine on toimunud ratsionaal-

selt. Hoone ehitamine teisele poole Kärneri teed poleks kooskõlas menetletava üldplaneerin-

guga ja põhjustaks elamuomanikele enam negatiivseid mõjutusi kui praegune lahendus, hoone

nihutamisel 10-15 meetrit teeks planeeringu elluviimise tunduvalt kallimaks kui naabrite pri-

vaatsuse suurendamiseks õigustatud. Majanduslikud kaalutlused hoone asukoha valikul ei ole

3-11-2707

12(13)

lubamatud ka sel juhul, kui hoone ehitamiseks kulutatakse avalikke vahendeid. Kaebajad ei

näita, miks peaks käesoleval juhul planeerima nende privaatsust tagava kõrghaljastuse täienis-

ti planeeringuga hõlmatud krundile ja avalike vahendite arvelt. See oleks kolmanda isiku hu-

vide ülemäärane riive. Arvestada saab ka seda, et RMK krundil säilib olemasolev kõrghaljas-

tus ning on ruumi selle lisamiseks, kaebajate krunt on veel hoonestamata, mistõttu võimalused

privaatsust suurendavaks lahenduseks on olemas. Vastustaja märgib õigesti, et tiheasustusalal

pole võimalik nõuda, et vaade naaberkrundile puuduks. Olukord ei ole teistsugune ka seetõttu,

et planeeritakse büroohoone ehitust, milles hakkab tööle 50-60 inimest. Hoone mõju naaber-

krundile ei sõltu sellest, palju inimesi seal töötab, vaid hoone kasutusotstarbest. Büroohoonest

ei lähtu reeglina rohkem kõrvalmõjusid kui hostelist, mille laiendamisega kaebajad väidetavalt

nõus olid. Kuna töö- ja vabaaeg üldjuhul büroo töötajatel ja elanikel kattub, vähendab ka see

võimalikku privaatsusriivet. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebajate seisukohaga, et RMK

huve on detailplaneeringu kehtestamisel ülekaalukalt esikohale seatud.

13. Õige on kaebajate seisukoht, et planeerimismenetluses peab avalik võim hindama võima-

likke kahjulikke mõjusid ning vajadusel viima läbi täiendavad uuringud. Samas on ilmne, et

kohalik omavalitsus saab hinnata üksnes neid kahjulikke mõjutusi, mille tekkimine planeeri-

tava tegevuse tagajärjel on talle äratuntav. Seega ei saa nõustuda kaebajate seisukohaga, et

kaebajad ei pea kohtumenetluses tõendama kahjulike mõjutuste esinemist ja vastupidise tõen-

damiskoormus on vastustajal, kes peab juba planeerimismenetluses vastavad uuringud läbi

viima ja kahjulikud mõjud välistama. Käesoleval juhul on kaebajad leidnud, et vastustaja pole

hinnanud büroohoonega seotud müra suurenemist. Planeeringu algatamisel 01.12.2009 on

vastustaja kaalunud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust seoses detailplaneerin-

guga ning tõdenud, et planeeritava tegevusega eeldatavalt kahjulikke tagajärgi, sealhulgas

müra, ei kaasne (vt planeeringu kaust). Vastustajale ei saa ette heita, et ta büroohoonest lähtu-

vat müra eraldi uurima ei asunud. Planeerimismenetlus nagu iga teine haldusmenetlus tuleb

läbi viia efektiivselt ja säästlikult ning teostada tuleb üksnes vajalikke uuringuid. Vastustaja

on planeeringus käsitlenud üksnes Tallinn-Tartu-Rapla maanteelt lähtuvat müra büroohoonele

ja leidnud, et büroohoone ehitamisel tuleb kasutada helikindlust suurendavaid materjale. Bü-

roo töötajate autodega tööle saabumisest ja töölt lahkumisest tekkivat müra pole planeeringu

materjalides käsitletud. Vastustajale ei saa seda ette heita, sest planeeringumenetluses ei vii-

danud miski võimalusele, et Kärneri teelt kostev liiklusmüra võiks ületada normtaseme. Pla-

neeritava hoone helikindlust on tõstetud, seega ei saa hoone ise mürareostust põhjustada, Kär-

neri tee parklast tuleva müra varjab naabrite eest planeeritav hoone ja maanteele sõiduks on

ette nähtud kiirendusrajad, mis välistab selle, et autod enne maanteele pööramist Kärneri täna-

val ootama peaksid. Tuleb märkida, et kaebajad pole planeeringumenetluses nõudnud müra

uuringute läbiviimist. Planeeringumenetluses esitasid vastuväiteid üksnes L ja M. H, teised

kaebajad planeeringumenetluses ei osalenud. L ja M. H viitasid üksnes sellele, et büroohoone

planeerimine suurendab müra piirkonnas, pidades ilmselt silmas büroohoonest lähtuvat müra.

Seega ei pidanud vastustaja käesoleval juhul ette nägema mürauuringute vajalikkust ning nen-

de tegemata jätmine ei mõjuta planeeringu õiguspärasust. Kohus on õigesti leidnud, et kaeba-

jate väited mürataseme ületamisest on jäänud paljasõnaliseks, sest kohaldamisele kuulub

HKMS § 59 lg 1 sätestatud üldine tõendamiskoormus - iga menetlusosaline peab tõendama

nende asjaolude esinemise, millel tuginevad tema väited.

14. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebajate väitega, et maa sihtotstarbe muutmine on vastu-

olus menetletavas üldplaneeringus näidatud piirkonna juhtfunktsiooniga. Elamumaa juht-

funktsioon ei välista antud krundile büroohoone ehitamist, sest üldplaneeringu kohaselt ei või

kõrvalsihtotstarve ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Planeeritav ala seda kind-

lasti ei ületa.

3-11-2707

13(13)

15. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei võinud detailplaneeringu koostamist PlanS § 10 lg

61 p-st 1 tulenevalt üle anda RMK-le. Detailplaneeringu koostamine anti RMK-le üle

08.12.2009 lepinguga, kuid 06.01.2011 lepinguga tehtud viga parandati ning detailplaneeringu

finantseerimine anti üle RMK-le ja koostamine OÜ-le Maaplaneeringud, kes tegelikult oli

RMK tellimusel detailplaneeringu koostamisel ka varem osalenud. Ringkonnakohus ei näe

võimalust kaebuse rahuldamiseks seetõttu, et vastustaja tellis detailplaneeringu RMK varase-

malt tehingupartnerilt OÜ-lt Maaplaneeringud. PlanS § 10 lg 61 p 1 piirang on seatud selleks,

et välistada planeeringust huvitatud isiku ülemäärane mõju planeeringulahendusele. Nagu

eelpool põhjendatud, ei saa planeerimismenetluse kohtuliku kontrolli tulemusena asuda seisu-

kohale, et planeeringu kehtestamisel on vastustaja jätnud kaalutlusõiguse kasutamata või ol-

nud liigselt RMK poole kallutatud.

16. Detailplaneeringu kehtestamise otsus pole õigusvastane seetõttu, et selles pole märgitud

tähtaega avaliku infrastruktuuri, sh kergliiklustee väljaehitamiseks. Detailplaneeringuga nä-

hakse PlanS § 9 kohaselt muuhulgas ette krundi ehitusõigus, tänavate maa-alad ja liikluskor-

raldus. Viidatud normist ei tulene, et detailplaneeringu kehtestamise otsusega saaks panna

isikule kohustuse ehitada detailplaneeringuga kavandatu valmis teatud tähtajaks.

17. Kaebajad on leidnud, et vastustaja pidanuks detailplaneeringu kehtestamise otsuses eraldi

põhjendama seda, miks varem kehtinud hosteli laiendamist ette näinud detailplaneeringu ase-

mel praegune lahendus tuleb kehtestada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajatel õigus

nõuda, et neile mittekuuluval kinnistul kehtinud detailplaneeringut ei muudetaks, seepärast ei

saa sellekohaste põhjenduste esitamata jätmine kuidagi kaebajate õigusi rikkuda. Põhjendu-

sed, miks kaebajate poolt planeerimismenetluses esitatud vastuväiteid ei arvestatud, on pla-

neeringukaustast nähtuvad ning lisatud kirjavahetuse kohaselt tehtud teatavaks ka kaebajatele.

18. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 näeb ette,

et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad taotlesid halduskohtus õi-

gusabikuludena 216,04 euro väljamõistmist igale kaebajale. Kulude kandmine on tõendatud.

Kolmas isik taotles õigusabikuludena 2310 euro väljamõistmist. Halduskohus jättis kaebaja ja

kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.

Apellatsioonimenetluses taotlesid kaebajad õigusabikulude väljamõistmist seoses kohtuistun-

gil osalemisega summas 156,75 eurot iga kaebaja kasuks. Kulude kandmine on tõendatud,

kuid HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad need kaebajate endi kanda. Ülejäänud menetlusosalised

pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning nende võimalikud menetluskulud jäävad

HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lilianne Aasma

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise