3-12-789/33 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-789 Haldusasi Aleksandr Zemtsovi (Zemtsov) kaebus Tartu Vangla vastu taimetoidu pakkumisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada talle taimetoitu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.08.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Zemtsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksandr Zemtsov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.08.2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse talle taimetoidu pakkumisest keeldumisel. Määruskaebuse esitaja väitel on ta taimetoitlane, kuna tema organism ei kannata lihatoitu ning selle söömine on vastuolus tema kasvatuse ja isiklike veendumustega.

2. Tartu Halduskohus lõpetas 02.08.2012. a määrusega haldusasjas menetluse, kuna vangla on hakanud määruskaebuse esitajale pakkuma taimetoitu ning tema õiguste väidetav rikkumine on seega kõrvaldatud. Halduskohus ei pidanud põhjendatuks jätkata ka tuvastamisnõude menetlemist, kuna see ei ole vajalik määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks. Kohtu hinnangul ei aitaks taimetoidu määramisele eelnenud perioodil taimetoidu pakkumisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamine vältida taimetoidu pakkumise lõpetamist vangla poolt tulevikus. Kui vangla peaks tulevikus mingil põhjusel keelduma määruskaebuse esitajale taimetoidu pakkumise jätkamisest, tuleks määruskaebuse esitajal pöörduda uuesti vaidega vangla poole ning mitterahuldava vastuse saamise korral halduskohtu poole.

3. 24.08.2012 esitas A. Zemtsov Tartu Halduskohtu 02.08.2012. a määrusele määruskaebuse.

2 Määruskaebuses palub määruskaebuse esitaja endiselt Tartu vangla tegevuse - taimetoidu mittevõimaldamise - õigusvastasuse tuvastamist, kuna antud tegevus on vastuolus ka põhiseadusega. Määruskaebusele on määruskaebuse esitaja lisanud taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu. Taotluse kohaselt ei oma ta vanglas võimalust töötada või õppida, et saada mingitki tulu. Samuti puudub tal tema sõnul vallas- ja kinnisvara.

4. Tartu Halduskohus ei vabastanud 28.08.2012. a määrusega määruskaebuse esitajat riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ning kohustas kaebajat tasuma riigilõivu summas 15 eurot hiljemalt 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruse kohaselt on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud valemi alusel tehtud arvutuskäigust ((sissetulekud-maksed)/4 viimast kuud*2) määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine sissetulek 36,98 eurot, millest on maha arvestatud kinnipidamised erinevatesse fondidesse ja tasud elektriteenuse eest. Halduskohus leiab, et kuna haldusasjas tasumisele kuuluv riigilõiv ei ületa määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist sissetulekut, ei ole vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 määruskaebuse esitajale võimalik menetlusabi anda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. 13.09.2012 esitas A. Zemtsov Tartu Halduskohtu 28.08.2012. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 02.08.2012. a määrusele. Määruskaebuse esitaja sõnul puuduvad tal sissetulekud, tal ei ole vanglas viibides võimalust töötada ning keegi ei saada talle raha ka väljastpoolt vanglat. Seega on ta enda sõnul maksevõimetu ega oma mingeid vahendeid riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta ei keeldu riigilõivu maksmisest, vaid tal ei ole selle tasumiseks raha. Samas soovib ta aga kaitsta oma väärikust ja seista enda õiguste eest. Määruskaebuse esitaja ei salga, et tal oli mingi aeg tagasi raha olemas, kuid määruskaebuse esitamise hetkel tal seda ei ole ega tule ka hiljem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.08.2012. a määrus muutmata.

7. Menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab: „Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile“.

3 8. Ringkonnakohus on kontrollinud eeltoodud valemi põhjal määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (24.04.2012 – 23.08.2012) sissetulekute ja väljaminekute põhjal HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmisest keeldumise aluse esinemist, ning leiab, et halduskohus on nimetatud sätet kohaldanud korrektselt. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud määruses toodud järeldusega menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, kuna antud juhul esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud alus määruskaebuse esitajale menetlusabi mitteandmiseks.

9. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et alates 01.01.2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni kohaselt ei oma enam tähtsust taotleja vabade rahaliste vahendite jääk menetlusabi taotluse esitamise seisuga ega see, kui palju on taotlejal rahalisi vahendeid pärast menetlusabi taotluse esitamist. Kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsioon lähtub põhimõttest, et kui taotleja on omanud piisavalt rahalisi vahendeid vähemalt taotluse esitamisele eelnenud nelja kuul, siis oleks ta nende vahendite arvelt pidanud arvestama ka soovitud menetlustoimingu tegemise eest riigilõivu maksmise kohustusega ning tema riigilõivust vabastamine sellises olukorras ei ole põhjendatud. Määruskaebuses kinnitab määruskaebuse esitaja, et ta omas tõepoolest enne taotluse esitamist raha ning see nähtub ka määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõttelt. Seega ei anna määruskaebuses esitatud väited alust määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohus on õigesti jätnud määruskaebuse esitaja vabastamata riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel.

Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits