2-13-15092/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Täiendav otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-15092

Tsiviilasi

AS TK hagi AS MI vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

476,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS TK(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Uljana Feldman (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: AS MI(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post

XXX, XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AS MI AS TK kasuks perioodil 01.06.2011 kuni 30.06.2011 teenuste

ebaseaduslikust tarbimisest põhjustatud kahju hüvitis summas 390,77 eurot, millele

lisandub hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 55,11 eurot, kokku

445,88 eurot.

3. Välja mõista AS MI AS TK kasuks viivis protsendina põhinõudest (390,77 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2013 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta AS MI kanda.

2. Välja mõista AS MI AS TK kasuks menetluskulud 285,91 eurot, s.o hagi esitamisel

tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud 210,91 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, välja arvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti

kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 41 ja 632 lg 1).

Hageja nõue

AS TK esitas 04.04.2013 hagi AS MI vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulus kostjale perioodil 20.06.2007 – 30.11.2011 hoone aadressil

XXX. Kostja tarbis hageja osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus

vastavalt soojusenergia tariifile. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest igakuiselt arveid

võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega. Kostja kasutas hageja teenuseid soojusmüügilepinguta

ja võrguettevõtja loata ebaseaduslikult. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei teinud kostja

midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Sellest tulenevalt rikkus kostja teenuse kasutamise ajal

kehtinud üldtingimusi.

Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 390,77 eurot ning hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 55,11 eurot. Viivise on hageja arvestanud

perioodi 02.07.2011 kuni 03.04.2013 eest, s.o 641 päeva eest. Viivise määraks on seadusjärgne

intressimäär, s.o 0,022% päevas. Vastavalt TsMS §-le 367 nõuab hageja kostjalt viivise

tasumist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, arvestatuna põhinõudelt

390,77 eurot 0,022% päevas.

Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi

esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu 210,91 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et hageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ja

kostja vahel puudub igasugune lepinguline suhe ning hageja ei ole kohtule esitanud dokumente,

mis tõendaksid kostja maksekohustuse tekkimist.

Kohtuotsuse põhjendused

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli ajavahemikul 20.06.2007 – 30.11.2011 hoone

asukohaga XXX omanikuks (t lk 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel puudus

kehtiv soojusmüügileping.

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kaugkütteseaduse § 16 lg 1 p 3 kohaselt soojuse ebaseaduslik kasutamine on tarbimine ilma

kehtiva kirjaliku ostu-müügilepinguta. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel

polnud sõlmitud soojusmüügilepingut. Kostjale adresseeritud 21.06.2011, 07.07.2011 ja

15.11.2011 meeldetuletustest (t lk 14 – 17) nähtub, et hageja sulges ja plommis 31.03.2010

soojavarustuse soojussõlmes aadressil Vilde tee 71 rendilepingu alusel hoonet kasutanud OÜ

VF võlgnevuse tõttu. Sulgemisel oli arvesti näit 67,739 MWh. Kontrollimisel mais 2011 selgus,

et soojusenergiat on Vilde 71 hoones soojusmüügilepinguta ja võrguettevõtja loata

ebaseaduslikult tarbitud 6,081MWh. Kaugkütteseaduse § 16 lg 2 kohaselt ebaseaduslikult

kasutatud soojuse eest võib võrguettevõtja nõuda tasu ebaseaduslikult kasutatud soojuse koguse

kuni kolmekordse maksumuse ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Arvest nr S1106014644 (t lk 19) nähtub, et kostjale on esitatud arve soojusenergia tarbimise

eest aadressil XXX summas 390,77 eurot ning arve on esitatud soojusarvesti näidust 67,739

MWh kuni näiduni 73,82 MWh. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kõnealune arve on tasumata.

Kostja vastuväide selle kohta, et tal puudub maksekohustus, kuna poolte vahel puuduvad

igasugused lepingulised suhted, on asjakohatu. Hageja nõude aluseks ei ole lepingust tuleneva

kohustuse täitmata jätmine, vaid soojuse ebaseaduslik tarbimine ilma ostu-müügilepinguta.

Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et aadressil XXX hoones on tarbitud soojust kuni

soojusarvesti näiduni 73,82 MWh. Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue 390,77 eurot

põhjendatud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Arvest nr S1106014644 (t lk 19) nähtub, et kõnealuse arve tasumise tähtaeg oli 01.07.2011.

Hageja on arvestanud viivist perioodi 02.07.2011 kuni 03.04.2013 eest. Viivise määraks on

hageja arvestanud 0,022% päevas, s.o seadusjärgse intressimäära. Kohus leiab, et hageja

viivise nõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 55,11 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni viivis 0,022% päevas põhinõudelt.

Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS

138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 175 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel

tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 210,91 eurot. Kostja ei

ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskuludelt TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud viivis välja mõistmata.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik