Legislator Case Law & Legislation
2-10-22501/50 AI generated

2-10-22501/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-10-22501/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ringkonnakohtu kohtunik Viivi Tomsoni eriarvamus tsiviilasjas nr 2-10-22501

Legislator headnote

AI generated

2-10-22501/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Ringkonnakohtu kohtunik Viivi Tomsoni eriarvamus tsiviilasjas nr 2-10-22501

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ringkonnakohtu kohtunik Viivi Tomsoni eriarvamus tsiviilasjas nr 2-10-22501

1. Ma ei nõustu ringkonnakohtu otsusega. Leian, et Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2012 otsus tuleks vaidlustatud osas tühistada ja OÜ ANP hagi Sergei Koptevi vastu 3 117,45 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Alternatiivselt oleks võimalik maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust. 2. Nähtuvalt asja materjalidest esitas OÜ ANP hagi S. Koptevi vastu kahju hüvitamiseks summas 4 933,12 eurot ning nimetatud summas sisaldus muuhulgas ka kahjuhüvitis keevitusaparaadi MIG eest 3 117,45 eurot. Oma nõudes tugines OÜ ANP asjaolule, et talle kuuluv keevitusaparaat MIG on S. Koptevi valduses ilma õigusliku aluseta ning kuna OÜ ANP ei tea, kas keevitusaparaat on säilinud, siis nõuab selle jääkväärtuse hüvitamist. Õigusliku alusena tugines hageja hagis VÕS §-le 1043 ja 1045 lg 1 p-le 5. Kostja on tsiviilasja menetluse vältel kestvalt väitnud, et keevitusaparaat tema valduses ning seetõttu on välistatud hageja kahju hüvitamise nõue VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 järgi. Samuti esitas kostja vastuväite, et tal on õigus asja vallata, kuna sai keevitusaparaadi töötasuna. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-08 p-s 12 asunud seisukohale, et „/…/ asja omanikul on õigus nõuda asja välja ebaseadusliku valdaja valdusest AÕS § 80 alusel. Kahju hüvitamist asja taassoetamise väärtuse (VÕS § 132 lg 1) või väärtuse (VÕS § 132 lg 2) ulatuses võib asja omanik nõuda asja ebaseaduslikult valdajalt üldjuhul siis, kui asi on hävinenud ja ebaseaduslik valdaja vastutab selle eest AÕS § 84 järgi. Juhul kui ebaseaduslikus valduses olev asi on alles ja kahjustamata, siis ei ole asja omanikul üldjuhul asja väärtuse hüvitamise nõuet asja ebaseadusliku valdaja vastu. Kolleegium jääb 11. märtsil 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 tehtud otsuse p-s 21 väljendatud seisukoha juurde, et olukorras, kus hagejal on võimalik AÕS § 80 alusel kostjalt välja nõuda talle kuuluvad asjad, saab ta nõuda asjade väljaandmise kohustuse asemel kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kostja ebaseaduslikus valduses olevate asjade allesoleku korral tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole erandina vajalik VÕS § 115 lg 3 järgi - eelkõige juhul, kui hageja on kaotanud kostja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju. Hageja ei ole väitnud, et tema asjad on hävinenud ja et kostja vastutab selle eest. Ta väidab, et kostja keeldub talle asju välja andmast. Seetõttu peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastama, kas on alust kohaldada VÕS § 115 lg-d 2 ja 3.“ 3. Ka antud juhul ei ole hageja väitnud, et keevitusaparaat oleks hävinud. Hagiavalduses esitatud väite kohaselt ta ei tea, kas keevitusaparaat on säilinud. Hageja kui keevitusaparaadi omanik ei ole enne kahju hüvitamise nõude esitamist andnud kostjale VÕS § 114 järgi täiendavat tähtaega keevitusaparaadi väljaandmiseks, samuti ei ole ta tõendanud, et tähtaja määramine ei ole erandina vajalik VÕS § 115 lg 3 järgi. Seega on hageja esitanud ennatlikult hagi kahju hüvitamiseks. Kuna keevitusaparaat on alles, siis oleks pidanud hageja esitama hagi kostja vastu AÕS § 80 alusel.

4. Lisaks eeltoodule ei ole asja läbivaatamisel kindlaks tehtud, millise õigussuhte alusel on keevitusaparaat kostja valduses. OÜ ANP juhatuse liikme Andrei Petrovski selgitused selle kohta, millise õigussuhte alusel oli keevitusaparaat S. Koptev valduses, on vastuolulised. A. Petrovski poolt kriminaalasjas nr 09760000233 kannatanuna antud ütluste kohaselt (tl 61) nägi ta jaanuaris 2009, kuidas S. Koptev pani keevitusaparaadi oma sõiduauto järelkärule, ning kuna S. Koptev oli seda ka varem kasutanud, siis tal ei olnud S. Koptevile pretensioone. Maakohtu istungil 22. augustil 2012 antud ütluste kohaselt (tl 119) A. Petrovski küll nägi keevitusaparaadi äraviimist, kuid ta ei ole andnud luba keevitusaparaati ära viia, oli luba kasutada seda OÜ ANP territooriumil. Samas on A. Petrovski andnud ütlusi ka selle kohta, et S. Koptevil oli luba ja võimalus OÜ ANP seadmeid ajutiselt kasutada ning ta sai aru, et keevitusaparaadi kasutamine S. Koptevi poolt oli ajutine. Lähtudes A. Petrovski ja tunnistaja S. S. (tl 119-120) ütlustest ning kostja seletusest, saaks pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerida keevitusaparaadi tasuta kasutamise lepinguna (VÕS § 389). Sel juhul peaks hageja oma nõude esitama lepingust tuleneva nõudena ja tõendama seda, millal ta lepingu üles ütles ja nõudis eseme tagastamist (VÕS § 393 lg 3). Juhul, kui hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe, siis VÕS § 1044 lg 2 kohaselt on välistatud hageja nõue kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson