2-12-42635/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13. mail 2013

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-42635

Kohtuasi

PLAS-i hagi OÜ GB vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise

nõuetes

Hagihind

81 996,74 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

PLAS

(registrikood

XXX,

asukoht

XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva

Kostja:

OÜ

GB(registrikood

XXX,

asukoht

XXX),

lepinguline esindaja Heldur Raig

Kohtuistungi toimumise aeg

03. aprill 2013

Resolutsioon

1. PLAS-i hagi OÜ GB vastu võlgnevuse ja kahju

hüvitamise nõuetes rahuldada osaliselt

2. Välja mõista GBOÜ-lt AS PL kasuks sissenõutavaks

muutunud

üürivõlg

1346,12

(üks

tuhat

kolmsada

nelikümmend kuus eurot ja 12 senti), 28.02.2013 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 1507,68 (üks tuhat viissada

seitse eurot ja 80 senti) ja viivis arvestatuna põhinõudelt

1346,12 eurot alates 29.02.2013 kuni kohustuse kohase

täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,2 % päevas

3. Välja mõista GBOÜ-lt AS PL kasuks kahjuhüvitis ja kuni

28.02.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 13 844,96

(kolmteist tuhat kaheksasada nelikümmend neli eurot ja 96

senti) ja viivis arvestatuna põhinõudelt 12 201 eurot alates

29.02.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses

määras

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ja 20%

ulatuses kostja kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse ja nõude täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 16. aprillil 2008.a üürilepingu, mille

kohaselt kostja üüris hagejalt Tallinnas XXX asuvat laohoonet. 5.jaanuaril 2011 sõlmitud lisaga

pikendasid pooled üürilepingu tähtaega kuni 31. detsembrini 2015.

2. veebruaril 2011 sai hageja teada, et kostja valduses olevas laos on kostja töötaja tõstukiga

puruks sõitnud laohoone keskmise raudbetoonist posti (karkassiposti), mis on hoone

kandekonstruktsiooniks. Post murdus põranda lähedalt pooleks, nihkus kõrvale ja vajus alla.

Koos postiga vajusid alla ka postile kahelt poolt toetuvad laetalad ja paneellagi. Hageja

ehitusjuht KP teatas juhatusele, et hoone on avariiohtlikus olukorras ning soovitas töölistel

ruumist lahkuda. 3. veebruaril 2011 tegi hageja kostjale ettekirjutuse seoses üüripinna

kahjustamisega ning palus parandada kahjustada saanud hoone põhikonstruktsioon ning hoones

mitte viibida, kuna see on ohtlik.

Kostja tunnistas üüritud asja kahjustamist ja parandamise nõuet. Posti parandamiseks tellis kostja

OÜ-lt K betoontugevduste valamise murdunud karkassipostile ja veel kahele karkassipostile.

Murdunud post jäi kostja parandustööde järgselt silmnähtavalt viltuseks. Nimetatud töid kostja

vastuolus üürilepingu punktis 6.3.11 sätestatuga hagejaga ei kooskõlastanud. Kuna oli ilmne, et

kostja tellitud parandustööd ei ole piisavad avariiohtliku olukorra likvideerimiseks, tellis hageja

ehitusekspertiisi E OÜ-lt, milles leiti, et kuigi õnnetusjuhtumi järgselt valati postide

tugevdamiseks nende alumiste otste ümber betoonsärgid, on hoone endiselt avariiohtlikus seisus.

Ekspertiisi tasu oli 384 eurot.

28. märtsil 2011 esitas kostja hagejale ettepaneku üürilepingu peatamiseks seoses kolimisega

teise linna. Hageja võttis teate vastu, kuid üürilepingu peatamisega ei nõustunud. Samuti pole

hageja nõustunud üürilepingu lõpetamisega. 19. aprillil 2011 pöördus hageja veelkordselt kostja

poole ning palus 1. maiks 2011 likvideerida laohoone avariiohtlik seisukord. Kostja sellele

kirjale ei reageerinud ega teostanud parandustöid.

Kostja eemaldas üüritud pinnalt üürileandja pandiõigusega koormatud asjad, mistõttu kaotas

hageja võimaluse pandiõiguse teostamiseks.

Alates 2. maist 2011 ei ole kostja üüripinda kasutanud, laohoone seisab käesoleva ajani tühjana.

8. juunil 2011 esitas hageja kostjale korduva nõude avariiohtliku posti parandamiseks ja andis

kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kestusega 30.06.2011. Ühtlasi teavitas hageja kostjat

sellest, et üürileping on jätkuvalt kehtiv. Täiendava tähtaja jooksul kostja posti ei parandanud.

Augustis 2011 tegi E OÜ laohoone karkassiposti ja tala tugevdamise lahenduse, mis läks hageja

maksma 1100 eurot. Vastavalt hageja tellimusele teostas JMOÜ betoonposti valamise

ettevalmistustööd maksumusega 1661 eurot, vastavalt E OÜ tugevduslahendusele teostas T

OÜ hageja tellimusel posti parandamisega seotud tööd maksumusega 9000 eurot. Tööd on vastu

võetud teostatud tööde aktiga 8 märtsil 2012. E OÜ on 14 märtsil 2012 teostanud laohoone

tugevduslahenduse kontrollimise, mille maksumuseks oli 120 eurot. 23.03.2012 esitas hageja

kostjale nõude kahju hüvitamiseks, kostja nõuet ei tunnistanud ja kahju ei hüvitanud.

Hageja lõpetas 22.02.2013 dateeritud teatega poolte vahel sõlmitud üürilepingu alates

28.02.2013 ning täpsustas hagis esitatud nõudeid selliselt, et palus mõista välja kostjalt põhivõla

40 653,20 eurot, 28.02.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 27 498,58 eurot, viivise

arvestatuna põhinõudelt alates 28.02.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni lepingujärgse

viivisemääraga 0,2 % päevas ning kahjuhüvitise ja kuni 28.02.2013 sissenõutavaks muutunud

viivise 13 844,96 eurot ja viivise arvestatuna põhinõudelt alates 28.02.2013 kuni kohustuse

kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt esitas kostja

poolte vahel 16.aprillil 2008.a sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks avalduse 28.märtsil 2011.a.,

hageja nõustus kostja esitatud ülesütlemise avaldusega lõpetada leping alates 28.maist 2011.a.

Üürileping poolte vahel lõpetati ennetähtaegselt hageja poolt 29.aprillil 2011.a, kui hageja

juhatuse liige TT nõudis kostjalt kohest laohoone üleandmist ja võttis kostjalt ära laohoone

XXX, Tallinn võtmed. Üürileandja õigus üürileping ennetähtaegselt ilma etteteatamistähtajata

lõpetada tuleneb 02.mail 2008.a. sõlmitud üürilepingu punktist 10.5. Seoses üürilepingu

üürileandjapoolse erakorralise lõpetamisega jäi hagejale kostja poolt tasutud tagatisdeposiit 1000

euro suuruses summas ja laohoone elektrivarustuseks paigaldatud kaabel väärtusega 2000 eurot.

Kuna üürileping lõppes 29.aprillil 2011.a, siis on hageja nõue saamata jäänud üüritulu osas

alusetu.

04.mail 2011.a. viis kostja laohoonest ära oma veel sinnajäänud vara. Laohoone uksed avas

kostjale XXX territooriumil tegutsev hageja valvemeeskonna juht ja vara äraviimise juures

viibis samuti hageja seaduslik esindaja TT.

Hageja väide, et alates 02. maist 2011.a. on laohoone XXX, Tallinn seisnud tühjana ja seda ei

ole keegi kasutanud, ei vasta tõele. Kostja on esitanud järelepärimised, mille tulemusena AIOÜ

on teatanud, et nad on ajavahemikul juuni 2011.a. kuni oktoober 2011.a. kasutanud XXX,

Tallinn laohoonet kokkuleppel hagejaga papi, paberi ladustamiseks ja tehnika remondiks.

Ajavahemikul juuni 2011.a kuni oktoober 2011.a on P OÜ vedanud laohoonest XXX, Tallinn

erinevaid tooteid ja materjale, mida A OÜ on laohoones oma seadmetega pakendanud ja oma

tehnikaga sealt P OÜ autodele laadinud. OÜ P on teatanud, et kasutab XXX ladu kuni

käesoleva ajani erikokkuleppe alusel alates 22.märtsist 2012.a.

Hageja on kostjale 16.aprilli 2008.a üürilepinguga üürile andnud laohoone, mida ehitisregistri

andmetel ei eksisteeri, sest XXX asuval kinnistul selliste mõõtmetega hoonet ehitisregistri

andmetel ei ole. Kostja on seisukohal, et kuna sellist hoonet XXX kinnistul ehitisregistri

andmetel ei ole, siis see laohoone oli määratud lammutatavaks juba enne 2008.a. (üürilepingu

sõlmimise aeg) avariiohtliku seisukorra tõttu. Kostja on seisukohal, et hageja on oli andnud talle

üürilepingu alusel kasutusse ehitise, millele ei ole kasutusluba antud avariiohtliku seisukorra

tõttu.

Kostja teatas hagejale laohoones toimunud avariist ja asus selle tagajärgi likvideerima hageja

teadmisel ja nõusolekul tellides murdunud posti ja veel kahe posti tugevdamistöö K OÜ-lt, kes

andis peale tööde valmimist tööle 2 aastase garantii. Kostja tellis ka ET OÜ-lt XXX

kandekonstruktsioonide ekspertiisi, millest nähtub, et laohoone on endiselt ohtlik kasutamiseks

eelkõige oma kandekonstruktsioonide ehitamise vigadest tingitud seisukorra tõttu.

Kostja leiab, et postide tugevdamisega likvideeris ta tekkinud kahjustuse, hoone edasine

ohtlikkus tuleneb eelkõige selle kandekonstruktsioonide mittevastavusest ehitise tugevuse ja

vastupidavuse nõuetele. Sellise ristlõikega (35x35cm ja 27x27cm) kandeposte antud hoone puhul

ehituslikult kasutada ei ole lubatud.

Kuna kostja on karkassiposti kahjustuse parandanud, siis ta leiab, et hagejal ei ole alust nõuda

kostjalt pärast üürilepingu lõppemist laohoone remonditööde eest hüvitist.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust, et nad sõlmisid 16. aprillil 2008.a üürilepingu, mille kohaselt kostja üüris

hagejalt Tallinnas XXX asuvat laohoonet suurusega 800 m2, et üürilepingut pikendati 5.

jaanuaril 2011 sõlmitud lisaga kuni 31. detsembrini 2015.a ning et kostja töötaja sõitis tõstukiga

puruks laohoones oleva karkassposti, mis oli hoone kandekonstruktsiooniks ja millest hageja sai

teada 02.veebruaril 2011.a.

Pooltel on vaidlus üürilepingu lõppemise aja, üürivõlgnevuse suuruse ja karkassposti

kahjustamisest tuleneva kahjuhüvitise nõude üle.

VÕS § 271 lg 1 kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale asja kasutamise eest tasu (üüri).

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse

kohaselt täidetuks, kui see on täidetud muuhulgas õigel ajal. VÕS § 108 lg 1 kohaselt juhul kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle kohustuse täitmist.

Hageja väitel kehtis pooltevaheline üürileping kuni 28.märtsini 2013.a ja lõppes vastavalt

22.veebruaril 2012 kostjale adresseeritud teatele nr 2/02 hagejapoolse lepingu ülesütlemisega

seoses üürivõlgnevusega lepingu punktide 10.4.1 ja 10.5 alusel.

Kostja 28.märtsi 2011.a kirjast nähtuvalt esitas ta avalduse pooltevahelise üürilepingu

lõpetamiseks alates 28. märtsist 2011.a seoses kolimisega teise linna. Kuigi kirjas on märgitud, et

kostja soovib üürilepingu peatada, siis puudub vaidlus, et pooled mõistsid kirja lepingu

lõpetamise mitte peatamise avaldusena.

VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise

üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt

lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta

lepingu täitmist jätkab.

Poolte vahel 16.aprillil 2008 sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu punkti 10.3 kohaselt oli pooltel

õigus leping lõpetada teatades sellest teisele poolele ette kolm kuud, väljaarvatud lepingu punktis

10.4 kokkulepitud alustel. Lepingu punkti 10.4.1 kohaselt võis lepingu üles öelda, kui üürnikul

esines üüri või kommunaalteenuste võlgnevus üle ühe kuu üürisumma vähemalt 30 päeva.

Lepingu 05.jaanuari 2011.a muudatuse kokkuleppest nähtuvalt ei ole pooled hoolimata

üürilepingu tähtajaliseks muutmisega lepingu punktis 10 sätestatud lepingu lõpetamise ja

erakorralise ülesütlemise sätteid, sh punkte 10.3 ja 10.4 muutnud.

Järelikult oli kostjal lepingu punktist 10.3 tulenevalt õigus tähtajaline leping kolmekuulise

etteteatamise tähtajaga üles öelda. Seejuures ei vajanud lepingu pooled üürilepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks punkti 10.3 alusel mõjuvat põhjust ega teise poole nõusolekut.

Kostja kirja kättesaamist tõendab hageja esindaja allkiri kirjal ja tema poolt kuupäeva

parandamine 28.maiks 2011.a. Kostja peab seda hagejapoolseks nõusolekuks lõpetada üürileping

28.maist 2011, millega hageja ei ole aga nõustunud.

Hageja nõustumist lõpetada leping alates 28.maist 2011.a ei ole kostja muude tõenditega

tõendanud ning üksnes hageja tehtud märkusest kostja kirjal, ei saa kohus seda ka kindlalt

järeldada, mistõttu tuleb leping lugeda lõppenuks kostja avalduse esitamisest kolme kuu

möödumisel so 28.juunist 2011.a.

Kohus leiab, et kostja teade lepingu ülesütlemiseks ei ole vastuolus VÕS §-ga 325, kuna see on

esitatud kirjalikult ning avalduses on märgitud lepingu ennetähtaegse lõpetamise alus ja tähtaeg.

Kostja märgitud põhjust – kolimist teise linna, saab kohus lugeda mõjuvaks lepingu lõpetamise

aluseks VÕS § 313 lg 1 mõttes. Kosta registrikaardi kannetega on tõendatud, et alates

21.10.2010 on kostja asukohaks Tallinna asemel Maardu.

Et pooled peavad üürilepingut lõppenuks hiljemalt 28.juunist 2011.a tõendavad kogumis ka

alljärgnevad kohtule esitatud tõendid ja vaidlustamata asjaolud:

nii ei ole pooltel vaidlust selle üle, et pärast 2011.a märtsikuud hageja kostjale enam üüriarveid

ei väljastanud, samas oli lepingu punkti 5.1 kohaselt üüri tasumise aluseks üürileandja poolt

üürnikule väljastatud arve.

Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja viis oma vara üüritud pinnalt ära hiljemalt 4. mail 2011,

mille tõttu kaotas hageja võimaluse pandiõiguse teostamiseks, et laohoone võtmed olid hagejale

29.aprillil 2011 üle antud ja hagejal oli laohoone valdus.

Hageja raamatupidamise väljatrükist nähtuvalt on hageja jätkanud kostjale üüri arvestamist kuni

2011.a juunikuuni. Viimase üürimakse tasus kostja hagejale 30.03.2011. Peale seda on kostja

tasunud kahel korral, 13.04.2011 ja 11.05.2011, kõrvalkulude eest. Hageja teostas tasaarvestuse

tagatisdeposiidiga 1533,88 eurot 21.03.2012. Lepingu punktist 5.4 tulenevalt sai hageja teha

tasaarvestuse tagatisdeposiidiga pärast üürilepingu lõppemist.

AIOÜ on teatega on tõendatud, et nad on ajavahemikul juuni 2011.a kuni oktoober 2011.a

kasutanud XXX, Tallinn laohoonet kokkuleppel hagejaga papi, paberi ladustamiseks ja tehnika

remondiks.

P OÜ vastusega kostja järelepärimisele on tõendatud, et ajavahemikul juuni 2011.a kuni

oktoober 2011.a on nad vedanud laohoonest XXX, Tallinn erinevaid tooteid ja materjale, mida

A OÜ on laohoones oma seadmetega pakendanud ja oma tehnikaga sealt P OÜ autodele

laadinud.

OÜ P teatega on tõendatud, et ta kasutab XXX ladu kuni käesoleva ajani erikokkuleppe alusel

alates 22.03.2012.a.

Kohus on seisukohal, et 29.aprilli 2011 hageja kirja kostjale, millest nähtub, et ta kasutab

väljaüüritud varale tekitatud kahju kompenseerimiseks pandiõigust ning arestib üürniku vara,

millega seoses võttis hageja kostjalt ära laohoone võtmed, ei saa pidada hagejapoolseks

üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise teateks, kuna teade ei sisalda hageja tahet lõpetada

üürileping ennetähtaegselt ja VÕS § 307 võimaldab üürileandjal teostada pandiõigust.

Asjaolu, et üüripinna üleandmise kohta lepingu punktis 11 sätestatud akti ei ole koostatud, ei

oma üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise vaidluse seisukohalt tähendust. Eelnimetatu omaks

tähendust, kui oleks esitatud VÕS § 335 alusel kahjuhüvitise nõue.

Kuivõrd kohus on asunud eelpoolnimetatud tõenditele tuginedes seisukohale, et pooltevaheline

üürileping lõppes 28.juunil 2011.a siis ei oma hageja 22.veebruaril 2012 kostjale adresseeritud

teade nr 2/02 üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta seoses üürivõlgnevusega 28.märtsist

2013.a tähendust.

Üürilepingu punkti 5.1 kohaselt pidi üürnik maksma üürileandja poolt väljastatud arve alusel

jooksva kuu üürisumma 15.kuupäevaks üürileandja näidatud arvele.

05.jaanuari 2011 kokkuleppe punktist 3 nähtuvalt pidi kostja maksma hagejale alates

01.jaanuarist ühe euro ruutmeetri kohta so 800 eurot kuus, koos käibemaksuga 960 eurot ühes

kuus.

Et kostja tasus üüri viimati märtsikuu eest 30.märtsil 2011.a, siis on tal üürilepingust tulenev üüri

võlgnevus aprilli, mai ja juunikuu eest, kokku 2880 eurot, millest tuleb maha arvestada

tagatisdeposiit 1533,88 eurot. Seega kuulub hagi üürivõlgnevuse osas rahuldamisele osaliselt

summas 1346,12 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib viivist nõuda arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkti 5.8 kohaselt on

viivisemääraks 0,2% päevas võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest.

Hageja esitas viivise nõude arvestatuna alates märtsikuu 15.-ndast kuupäevast kuni 28.02.2013.

Kuna kostja tasus viimase üürimaksena märtsikuu arve 30.märtsil 2011, siis on viivis märtsikuu

eest kuni üürilepingu lõppemiseni 28.juunil 2011.a 104 päeva eest 199,68 eurot, aprillikuu viivis

alates 15.aprillist kuni 28.juunini 2011.a 74 päeva eest 142,08 eurot, maikuu viivis 43 päeva eest

82,56 eurot ja juunikuu viivis 13 päeva eest 24,96 eurot, kokku 449,28 eurot.

Kuna hagejal oli õigus üürilepingu lõppemisel teha lepingu punkti 5.4 järgi tasaarvestus

tagatisdeposiiti kantud summaga, siis tuleb pärast üürilepingu lõppemist arvutada viivis 0,2%

päevas üürivõla jäägilt 1346,12 eurot alates 29.06.2011 kuni 28.02.2013 so 611 päeva eest kokku

1058,40 eurot. Seega kuulub sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamisele osaliselt

kokku summas 1507,68 eurot.

Juhindudes TsMS §-st 367 tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 29.02.2011

protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 276 (2) sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest

üürileandmisel lähtuti.

Üürilepingu punkti 6.3.10 kohaselt peab kostja üürnikuna hüvitama hoonele tekitatud kahju.

VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust

rikkunud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei

kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik hüvitama

kahjud üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja palus kostjal korduvalt likvideerida laohoone

avariiohtlik seisukord, mille tekitas kostja töötaja sõites tõstukiga puruks lage toestanud

karkassposti, mille tagajärjel vajusid koos postiga alla ka postile kahelt poolt toetuvad laetalad ja

paneellagi.

Vaidlust ei ole, et posti parandamiseks tellis kostja OÜ-lt K betoontugevduste valamise

murdunud karkassipostile ja veel kahele karkassipostile.

Hageja tellitud ehitusekspertiisiga E OÜ-lt on tõendatud, et kuigi õnnetusjuhtumi järgselt valati

postide tugevdamiseks nende alumiste otste ümber betoonsärgid, on hoone endiselt

avariiohtlikus seisus, kuna murdunud post on viltu, posti ümber valatud betoonsärk ei taga postilt

tuleva koormuse rakendumist taldmiku tsentrisse, hoone keskosas on posti ümbruses toimunud

laepaneelide otste nihkumine tala peal, paneelide toepikkus on vähenenud ning ei pruugi olla

enam nõuetekohane jne.

ET OÜ ekspertiisiga on tõendatud, et kaldu oleval kohaselt tekib viltusele postile

paindemoment, mis ei ole sellele postile lubatud ning posti tuleb tugevdada.

OÜ K kirjaga 2. maist 2011 on tõendatud, et laohoone on endiselt varisemisohtlik.

Seega on ehitusekspertiiside ja parandustöid teostanud OÜ K kirjaga tõendatud, et kostja tellitud

parandustööd ei olnud kahjustuste kõrvaldamiseks piisavad.

Hageja kandis ekspertiisi tellimise tõttu kulu 384 eurot, mis on tõendatud E OÜ 08.04.2011

arvega 211131. E OÜ laohoone karkassiposti ja tala tugevdamise lahenduse tellimisega

augustist 2011 kandis hageja kulu 1100 eurot.

JMOÜ arvega on tõendatud, et hageja kandis kulu betoonposti valamise ettevalmistustöödele

1661 eurot ja T OÜ arvega posti parandamisega seotud töödele maksumusega 9000 eurot.

Tööde vastuvõtmist tõendab teostatud tööde akt 8 märtsil 2012. E OÜ aktiga on tõendatud, et

14. märtsil 2012 teostasid E eksperdid laohoone tugevduslahenduse kontrollimise, mille

maksumuseks oli kontrollakti ja arve kohaselt 120 eurot.

Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja kahju seoses üüritud asja parandamisele tehtud

kulutustega on 12 201 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja on nimetatud summale lisanud viivise arvutatuna VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

alates 01.07.2011 kuni 28.02.2011, kokku on hageja kahju hüvitamise ja viivise nõue seisuga

28.02.2013.a 13 844,96 eurot.

Kostja vastuväited ja ehitusregistri andmed selle kohta, et ehitisregistris ei eksisteeri XXX

asuval kinnistul selliste mõõtmetega hoonet nagu hageja kostjale üürile andis, ei tõenda, et

laohoone oli juba enne üürile andmist avariiohtlikus seisukorras. Poolte vahel sõlmitud lepingust

ega selle lisadest laohoone avariiohtlikku olukorda lepingu sõlmimise ajal ei nähtu. Seega ei

anna eelnimetatud vastuväited alust kahju hüvitise nõude rahuldamata jätmiseks.

Juhindudes TsMS §-st 367 tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 2.

lauses ettenähtud ulatuses alates 29.02.2011 protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu 20 % ulatuses, siis tuleb selles osas jätta menetluskulud

kostja kanda ja hageja enda kanda tuleb jätta menetluskulud 80 % ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele

lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus

menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda

esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline

menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses

esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks

kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik