3-12-1097/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1097 Haldusasi Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla 3. mai 2012. a käskkirja nr 6.-3/746-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eduard Pavljutšenko apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Eduard Pavljutšenko Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 10. juunini 2013.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Eduard Palvjutšenko soovib Viru Vangla

3. mai 2012. a käskkirja tühistamist, millega kaebajat karistati 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna viimane keeldus koristajana tööle asumast. Halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 92–93), Viru Vangla vastuses kaebusele (tl 64–65p) ning vastuses apellatsioonkaebusele on ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

Apellatsioonkaebuses (tl 106) on E. Pavljutšenko märkinud, et ühele koristaja palgale määrati

20 inimest, mis on põhjuseks, miks ta keeldus koristajana tööle asumast. Ringkonnakohtule ei ole kaebaja väite kinnitamiseks vastavaid tõendeid esitatud. Kinnipidamisasutuses on tavaline, et ühte tööülesannet määratakse täitma mitmed isikud, kuid see ei tähenda, et ühele töötasule määratakse mitu isikut. 24. jaanuari 2012. a käskkirjas nr 6.-2/84-T (tl 66), millega kaebaja määrati majandustööle, on näidatud konkreetne tunnitasu määr. Nimetatud käskkirjast ei nähtu, et kaebajat ei oleks tasustatud vastavalt toodud palgamäärale, kui ta oleks asunud tööle majandustöölisena. Käskkirjas toodud tunnitasu suurust ei saa samuti lugeda keeldumise põhjuseks.

Apellatsioonkaebuse põhjendustes on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et teda on karistatud korduvalt ühe ja sama teo eest, mistõttu on rikutud ne bis in idem põhimõtet. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja sellekohane väide väär, sest tegemist ei ole karistamisega ühe ja sama teo eest. Kaebajat oleks karistatud tööle mitteasumise eest ne bis in idem põhimõtet rikkudes, kui ülesandest keeldumise eest, mis on fikseeritav konkreetse kuupäevaga, oleks kaebajat karistatud korduvalt. Hetkel on tegemist olukorraga, kus kaebaja on keeldunud mitmel erineval ajahetkel samalaadse iseloomuga ülesande täitmise kohustusest, mis ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda eespool toodud põhimõtte rikkumist.

3. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene