3-12-495/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2013, Tartu

Haldusasja number

3-12-495

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.04.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 24.04.2012. a määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 1000 eurot.

Kaebaja nõudis 22.07.2010 hommikuse loenduse ajal, et valvur A. Bronzov kutsuks arsti

või kiirabi, kuid valvur ei teinud seda. Samuti ei võimaldanud valvur kogu vahetuse ajal

talle ajalehti ning ükski kord ei saanud ta niiti ja nõela. Läbiotsimisel kambrist

jalutuskäigule väljudes lõi valvur A. Bronzov kaebajat süstemaatiliselt genitaalide pihta,

põhjustades tugevat valu. Kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Lisaks

palub kaebaja enda riigilõivust vabastamist.

2. Tartu Halduskohtu 24.04.2012. a määrusega tagastati kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

halduskohtusse kaebuse esitamisel ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kinnipeetaval

või vahistatul on õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole

tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses

sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vanglale esitatud järelepäringuga

on tõendatud, et Tartu Vanglas on 10.05.2011 ja 18.05.2011 registreeritud kaebaja

kahjunõuded seoses A. Bronzovi käitumisega 22.07.2010. Tartu Vangla andis 13.07.2011.

a kirjaga nr 3-30/131-1 ja 20.07.2011. a kirjaga nr 3-30/131-2 tähtaja kahjunõuetes

esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja ei vastanud kirjadele ja puudusi ei

kõrvaldanud. Tartu Vangla jättis 05.08.2011. a otsusega nr 3-30/131-2 ja 23.08.2011. a

otsusega nr 3-30/141-2 kaebaja kahjunõuded läbi vaatamata. Kaebaja kahjunõuetest ei

selgu, millised on konkreetsed kahju põhjustanud vanglaametnik A. Bronzovi toimingud,

mis on kaebaja arvates õigusvastased ning milline kahjulik tagajärg on talle saabunud.

Lisaks ei ole kaebaja Tartu Vangla puuduste kõrvaldamise 13.07.2011. a ega 20.07.2011. a

kirjadele üldse reageerinud, vaatamata sellele, et Tartu Vangla on andnud täpsed juhised,

mida kaebajal oma kahjunõudes täpsustada tuleks. Seetõttu ei saa väita, et kaebaja on kinni

pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna Tartu

Vangla on kaebaja kahjunõuded jätnud läbi vaatamata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu,

ei ole kaebajal tulenevalt VangS § 11 lg-st 81 õigust pöörduda sama kahju hüvitamise

taotlusega halduskohtu poole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 24.04.2012. a määrus

tühistada.

Kaebaja kohustab vanglat tõlkima puuduste kõrvaldamise määrus vene keelde ja siis ta

kõrvaldab puudused. Euroopa Nõukogu põhikirja § 15 p-s 38.3 on selgelt öeldud, et

vähemusrahvuste keelelisi vajadusi rahuldatakse kvalifitseeritud tõlkide teenuste

kasutamise läbi ja trükitud materjalide võimaldamisega mitmes keeles, mida kasutatakse ka

vanglas. Karistusseadustiku (KarS) § 212 järgi on füüsilise vägivalla kasutamine teise isiku

suhtes karistatav. Lisaks on karistatav Kars § 122 järgi piinamine. KarS § 120 järgi

karistatakse tervisekahju tekitamise eest. KarS § 324 kohaselt on karistatav kinnipeetava

ebaseaduslik kohtlemine, inimväärikuse alandamine, diskrimineerimine või kinnipeetava

õiguste ebaseaduslik piiranime, mis on toime pandud kinnipidamisasutuste ametniku poolt

tema ametiseisundit ära kasutades. Kohus ei näinud kuritegusid ja motiveerib kaebuse

tagastamist sellega, et kohustuslik kohtueelne menetlus pole läbitud. Eesti Vabariigi

Põhiseaduse § 12-15 kohaselt on kohus kuritegu nähes kohustatud ise koguma tõendeid.

Lisaks palub kaebaja enda riigilõivust vabastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24.04.2012. a määrus tuleb jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 sätestab, et haldusmenetluse keeleks on eesti keel.

Kuna kaebaja pöördus vastustaja poole haldusmenetluse käigus, siis puudus vastustajal

kohustus oma puuduste kõrvaldamise kirju kaebajale vene keelde tõlkida. Selleks, et kaebajal

oleks võimalik aru saada nendest kirjadest, oli kaebajal võimalus kasutada nende tõlkimisel

inspektor-kontaktisikute abi. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud taotlust, et viimane tõlgiks

talle need kirjad vene keelde. Vastustaja on halduskohtule esitatud materjalidega tõendanud,

et näiteks 13.07.2011. a puuduste kõrvaldamise kiri nr 3-30/131-1 on kaebajale kätte antud ja

tõlgitud inspektor-kontaktisiku S. Naha poolt. Seega oli kaebaja ringkonnakohtu arvates väga

hästi teadlik sellest, et ta oli kohustatud kõrvaldama tema kahju hüvitamise taotlustes

esinevad puudused määratud tähtajaks ja kuna ta neid ei kõrvaldanud, siis on vastustaja

õigesti kahju hüvitamise taotlused jätnud läbi vaatamata. Kuna kaebajal oli seoses sellega

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei olnud halduskohtul seda võimalik

menetleda ja kaebus kuulus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Mis puutub määruskaebuses esitatud väiteid, et vangla ametnikud on kaebaja suhtes

väidetavalt toime pannud erinevaid KarS-i paragarahvides ettenähtud kuritegusid, siis ei

kuulu halduskohtu kompetentsi kuritegude uurimine ja selleks tõendite kogumine. Kui

kaebaja leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, siis on ta kohustatud pöörduma

vastavasisulise avaldusega kas uurimisasutuse või prokuratuuri poole.

Maili Lokk

Tiit Lõhmus

Agu Timmi