2-13-4315/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-4315 Tsiviilasi M K hagi V K vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja O K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Marina Suhnjova (Rada Õigusbüroo OÜ; e-post rada.keskus@gmail.com) Kostja V K (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Asja läbivaatamine Kohtuistungil 19.03.2013, istungil viibisid hageja seaduslik ja lepinguline esindaja ning kostja. Edasine menetlemine kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista V K (isikukood XXX) M K (isikukood XXX) kasuks välja elatis summas 160 eurot kuus alates 28.04.2013 kuni M K täisealiseks saamiseni XXX.

3. Igakuine elatis kanda O K arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused ning menetluse käik Hagist nähtuvalt on M K hageja ja kostja ühine laps. Kostja ei ela lapsega koos alates 2010. aastast. Vanematevahelise kokkuleppe alusel kohustus V K maksma poja ülalpidamiseks 127,03 eurot kuus alates jaanuarist 2011. Alates 2012.a detsembrist kostja oma ülalpidamiskohustust enam vabatahtlikult ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras, s.o 160 eurot kuus alates 01.01.2013. 28.01.2013 esitas hageja taotluse hagi tagamiseks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks, muuhulgas menetluse ajal 160 euro suuruse elatise maksmiseks. 28.01.2013 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat tasuma M K ülalpidamiseks elatist 160 eurot kuus määruse tegemise päevast kuni menetluse lõpuni käesolevas tsiviilasjas. 19.03.2013 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et ei ole hagejaga kompromissile jõudnud ning, et ta saab maksta vaid 125 eurot. Raha kannab üle ja maksmata on ainult detsember 2012. Hageja seaduslik esindaja nõustus, et kostja tasub detsembri eest 125 eurot ning sellest aastast

160 eurot. Kostja lisas, et tal on veel üks ülalpeetav, kellele maksab 125 eurot. Hageja soovib saada elatist, mis on seaduses ette nähtud. Kostja sõnul on tema palk 330 eurot kuus ning tal pole nõutavat summat kusagilt võtta. Kohus kohustas kostjat esitama tõendid kulutuste kohta ning hagejat oma nõuet täpsustama. Asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses. 25.03.2013 esitas hageja kohtule kirjaliku seletuse, milles jääb hagis esitatud nõude juurde mõista V K välja M K ülalpidamiseks elatisraha 160 eurot kuus alates jaanuarist 2013.

Hageja analüüsis ka kostja arvelduskonto väljavõttel kajastuvaid tulusid-kulusid ning jõudis 15.04.2013 kohtule esitatud seisukohas järeldusele, et kostja majanduslik seisund võimaldab 160 eurost igakuist elatist oma lapsele maksta. Menetluse kestel on kostja tasunud elatisraha 375 eurot ning hageja hinnangul on kostja võlg 15.04.2012 seisuga 141 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hageja M K on O K ja V K ühine alaealine poeg.

Poolte vahel on vaidlus lapsele makstav elatise suuruses. Asja mentlemise käigus on selgunud, et kostja on tasunud vastavalt hageja seadusliku esindajaga sõlmitud kokkuleppele alates 01.01.2011 hageja ülalpidamiseks igakuiselt 127,03 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud arvelduskonto väljavõtetega. Detsembris 2012 kostja vabatahtlikult ülalpidamiskohustut ei täitnud ega teavitanud hageja seaduslikku esindajat kohustuse täitmata jätmise või täitmisega viivitamise põhjustest. Pärast hagi esitamist on kostja elatise maksmist kaootiliselt jätkanud, kuid teinud seda ebapiisavalt.

Elatise maksmine sellisel viisil asetab hageja olukorda, milles on raskendatud igakuiste lapsele tehtavate kulutuste planeerimine. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või kokkulepitust vähem, võib ta nõuda elatise kohustatud vanemalt väljamõistmist PKS §-des 99-101 sätestatu alusel. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on alates 01.01.2013 elatise alammäär 160 eurot kuus. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise.Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on 24.10.2012 lahendis 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamisest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohtu 17.05.2011 lahendis 3-2-1-33-11 väljendatud seisukohast nähtuvalt on elatise väljamõistmise eesmärk lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsialkindlustusameti Rakvere büroo juhataja 04.02.2013 otsusega KE0792 on M K ülalpidamiseks määratud elatisabi perioodi 28.01.2013-27.04.2013 eest summas 287,70 eurot ning selle perioodi eest läheb elatisabi saaja nõue üle riigile. Seetõttu mõistab kohus elatise 160 eurot kuus välja alates 28.04.2013 kuni M K täisealiseks saamiseni. TsMS § 162 lg 4 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda, kuna antud juhul ei olnud tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega, mis eeldanuks professionaalse õigusabi kasutamist ja elatise nõude kohtusse esitamine on hagejale riigilõivu vaba.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann kohtunik