2-12-27909/45 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-27909

Tsiviilasi

OÜ IV Invest Development hagi Narva linna vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr 095/2012/1503

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. oktoobri 2012.a määrus hagi läbivaatamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ IV Invest Development määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ IV Invest Development

(RK: 11129843), lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko

Vastustaja (kostja): Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu),

lepinguline esindaja: Silver Peepmaa

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. oktoobri 2012.a määrus,

millega kohus jättis OÜ IV Invest Development hagi

Narva linna vastu läbi vaatamata. Saata tsiviilasi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada OÜ IV Invest Development määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruskaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. OÜ IV Invest Development esitas kohtule hagiavalduse Narva linna vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks. Hageja märkis, et TMS § 221 lg 1¹ tulenevalt saab võlgnik

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist

tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 3 kohaselt saab sellist hagi esitada

täitemenetluse lõpuni.

Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Kristel Maalman kostja avalduse ja Jõhvi notar

Tatjana Boitsova 26. septembril 2005 tõestatud lepingu nr 7858 alusel hageja vara suhtes

täitemenetlust. Nõude sisu on leppetrahv vastavalt Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja

Majandusameti 17. veebruari 2012 otsusele. Täitedokumendiks on 26. septembril 2005

sõlmitud hoonestusõiguse seadmise leping, mille p 10.3 näeb ette hoonestaja kohustuse

alluda kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks.

Hageja selgituste kohaselt sõlmiti poolte vahel 26. septembril 2005 hoonestusõiguse seadmise

leping, reaalkoormatise seadmise leping, ostueesõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping.

Nimetatud lepingute kohaselt seati Narva linnale kuuluvale hoonestamata kinnistule, aadressil

Rahu 42 Narva (kinnistusregistri osa nr 797) hoonestusõigus hageja kasuks. Hoonestusõiguse

seadmise lepingu p-i 5.2 kohaselt kohustus hageja esitama detailplaneeringu projekti kuue

kuu jooksul arvates hoonestusõiguse sisse kandmisest kinnistusraamatusse. Narva

Linnavolikogu 9. detsembri 2005 otsusega nr 170 algatati Rahu tn 42 maa-ala detailplaneering

ning kinnitati planeerimise lähteülesanne nr DP 35-2005. Lähteülesande kehtivus oli kaks

aastat linnavolikogu otsuse jõustumisest, seega kaotas lähteülesanne kehtivuse hiljemalt

19. detsembril 2007. Lähteülesande kehtivuse lõppemisel kaotas kehtivuse ka otsus

detailplaneeringu algatamise kohta.

Narva Linnavalitsuse nõusolekul võõrandas hageja 4. septembril 2007 hoonestusõiguse

muutmise lepingu, lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepinguga hoonestusõiguse

OÜ-le Narva Catering. Viimane võttis üle ka hageja kohustuse esitada detailplaneering ning

hageja vabanes sellest kohustusest. Narva Linnavalitsuse nõusolekul võõrandas OÜ Narva

Catering

18. aprillil

2008

hoonestusõiguse

müügilepingu

ja

asjaõiguslepinguga

hoonestusõiguse tagasi hagejale. Narva Linnavalitsuse 2. aprilli 2008 korralduse nr 393-k

p 3.2 kehtestas Narva Linnavalitsus tingimuse, et hageja kohustub esitama detailplaneeringu

projekti kahe aasta jooksul arvates hoonestusõiguse sisse kandmisest kinnistusraamatusse.

Hageja kasuks seatud hoonestusõigus kanti kinnistusraamatusse 25. aprillil 2008. Selleks

ajaks oli juba lõppenud otsuse nr 170 kehtivusaeg. Hagejale teadaolevalt ei ole Narva

Linnavolikogu planeerimise lähteülesande kehtivusaega pikendanud ega uut lähteülesannet

kinnitanud. Samuti ei ole kostja teinud hagejale ettepanekut uue halduslepingu sõlmimiseks

detailplaneeringu koostamise tellimiseks vastavalt planeerimisseaduse § 10 lg 6 ja HMS § 35

lg 3.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Narva Linnavolikogu otsus, millega otsustati algatada

Rahu tn 42 maa-ala detailplaneering, kaotas kehtivuse 19. detsembril 2007. HMS § 60 lg 1

kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS

§ 60 lg 1 ja 2 kohaselt kehtiva haldusakti puudumisel Rahu tn 42 maa-ala detailplaneeringu

algatamise kohta ning hageja ja kostja vahel halduslepingu sõlmimata jätmisel vastavalt

planeerimisseaduse § 10 lg 6, ei saa kostja nõuda hagejalt detailplaneeringu projekti esitamist

vastavalt 18. aprilli 2008 hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepingu p-le 4.2.

1. märtsil 2012 toimetati hagejale kätte Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti

17. veebruari 2012 otsus, millega nõudis kostja hagejalt leppetrahvi summas 3 543,63 eurot

tasumist detailplaneeringu projekti esitamata jätmise eest. Kuna leppetrahv on aktsessoorne, st

kehtivus sõltuvuses selle aluseks olevast põhikohustusest, ei saa kostja nõuda hagejalt ka

leppetrahvi tasumist. Isegi kui nõustuda, et hageja on detailplaneeringu projekti esitamise

kohustust rikkunud, siis VÕS § 159 lg 2 järgi kaotas kostja õiguse nõuda hoonestusõiguse

seadmise lepingu p-s 5.3 sätestatud leppetrahvi, jättes vastava nõude hagejale esitamata

mõistliku aja jooksul pärast 25. aprilli 2010.

18. aprilli 2008 hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel OÜ Narva

Catering ja hageja vahel ei võtnud hageja üle kohesele sundtäitmisele allutamise kokkuleppest

tulenevat kohustust. Seega ei kehti 26. septembri 2005 hoonestusõiguse seadmise leping kui

täitedokument TMS § 18 lg 1 hageja suhtes ja kostja avalduse ja 26. septembri 2005

hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel hageja vara suhtes alustatud täitemenetlus on

lubamatu.

2. Kostja ei pidanud hagi õigeks ja vaidles sellele sisuliselt vastu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 8. oktoobri 2012 määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2

p-i 2 alusel.

Otsuse põhjendustes märkis kohus, et hageja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt

on tänaseks päevaks täitemenetluse alustamise aluseks olnud nõue rahuldatud. Kostja esindaja

kinnitas, et raha on makstud. Kohus kontrollis täitemenetluse registrit ja avastas, et seal

puuduvad andmed täitemenetluse nr 095/2012/1503 kohta, seega saab kohus järeldada, et

menetlus täiteasjas nr 095/2012/1503 on lõpetatud.

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-60-11 kohaselt on sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab

materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis

dokumenteeritud nõuet. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud

kujundushagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud

muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. See puudutab ka nõude rahuldamist

kohtumenetluse kestel. Kohus leidis, et kuna nõue on rahuldatud ja täitemenetlus on

lõpetatud, ei ole enam hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb jätta

hagi läbi vaatamata. Hagejal oleks olnud võimalus täitemenetluse lõpetamise vältimiseks

nõuda täitemenetluse peatamist või ajatamist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ IV Invest Development esitas Viru Maakohtu 8. oktoobri 2012 määruse peale

määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) tegi maakohus ebaõige järelduse, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki

saavutada. Esitatud hagi oli lähedane tuvastushagile. Hagiga taotletav eesmärk on tuvastada,

et hagejal ei ole leppetrahvi tasumise kohustust kostja Narva linna ees, mille tagajärjel on

hageja vara suhtes algatatud sundtäitmine lubamatu. Hagejal ei ole võimalik teisiti

täitedokumendile vastu vaielda, seega on hagejal tuvastamise vastu õigustatud huvi;

2) on käesolevas vaidluses täidetud TMS § 221 lg-tes 1-3 loetletud hagi esitamise eeldused;

3) ei tee asjaolu, et vaidlusalusest täitedokumendist tulenev nõue on täitemenetluses

sundkorras rahuldatud, võimatuks hageja subjektiivsete õiguste kaitsmist. Hagi sisulise

läbivaatamise ja võimaliku rahuldamise korral oleks hagejal õigus nõuda kostjalt

ebaseadusliku täitemenetlusega tekitatud kahju ja sundtäitmises saadu hüvitamist

Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 p 5 või VÕS § 1028 lg 1 järgi;

4) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-d 2 ja 3. Määruse põhjenduste kohaselt kontrollis

kohus täitemenetluse registrit ja avastas, et seal puuduvad andmed täitemenetluse nr

095/2012/1503 kohta. Hageja sai täitemenetluse nr 095/2012/1503 lõpetamisest teada alles

vaidlusalusest määrusest. Riigikohtu seisukoha järgi tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, kui kohtul on

kahtlus, et hageja esitatud nõue ei oleks rahuldamise puhul täidetav, peab ta sellele TsMS §

392 lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust

oma nõuet täpsustada. Selleks on hagejal enamasti hagi muutmata võimalus ka TsMS § 376 lg

4 p-s 2 sätestatud tingimustel (p 14);

5) on ebaõige kohtu seisukoht, et hagiga taotletava eesmärgi saavutamiseks oli hageja

kohustatud taotlema hagi tagamist.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu.

Vastustaja vastuväidete kohaselt

1) võib eeldada, et kaebuse esitaja soovis määruskaebuse p-s 2.3 tegelikult viidata Riigikohtu

lahendile nr. 3-2-1-134-07. Kaebuse esitaja on Riigikohtu poolt tuvastatut tõlgendanud

meelevaldselt. Hagejapoolne Riigikohtu lahendi laiendatud tõlgendus ei kattu tegelike

asjaoludega pooltevahelises käesolevas vaidluses. Nimelt puudub kaebuse esitaja poolt

esitatud hagis tuvastuslik taotlus ja täitemenetlus on lõppenud seoses nõude rahuldamisega;

2) oleks kaebuse esitajal Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-134-07 pinnal olnud võimalus esitada

hagi täiendus juhul, kui täitemenetlus oleks menetluse ajaks peatatud. Kuna kaebuse esitamine

hagi tagamise abinõude kohaldamist ei taotlenud, siis tulenevalt TMS sätetest hagi esitamine

iseenesest täitemenetluse kulgu ei peata;

3) oli täitemenetlus lahendi tegemise ajaks lõppenud, seega leidis maakohus õigesti, et hagiga

taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada;

4) oli kaebuse esitajale juba kohtumenetluse ajal teada, et täitemenetlus lõpetatakse seoses

nõude rahuldamisega. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja on õigusteadmistega isik ning juba

kohtumenetluses toimunud kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja esindaja vastustaja esindaja

väidet, et nõue on rahuldatud;

5) ei hakka vastustaja oma sisulisi vastuväiteid kordama ja jääb varasemalt esitatu juurde.

Isegi juhul kui kaebuse esitaja oleks esitanud tuvastushagi, puuduvad alused kaebuse esitaja

nõuete rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Tsiviilasi tuleb saata samale

maakohtule menetluse jätkamiseks. OÜ IV Invest Development määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

Kollegium leiab, et maakohus jättis ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata OÜ

IV Invest Development poolt Narva linna vastu TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjendusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

7. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik TMS § 221 lg 1 kohaselt esitada

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seejuures ei mõjuta hagi

rahuldamine iseenesest täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi eesmärk on seega

täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte seevastu täitedokumendi enda või selle

jõustumise kõrvaldamine (vrd ka Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11). Samas

iseloomustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemist ka materiaalõigusliku

vaidluse olemasolu võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis

dokumenteeritud nõuet.

Käesoleva asja materjalidest esitas hageja (võlgnik) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi peamiselt põhjendusel, et hageja arvates ei kuulu kostjale (Narva linnale) tegelikkuses

nõuet, mis on dokumenteeritud täitedokumendiks olevas notariaalses kokkuleppes ja mille

alusel

alustati

täitemenetlust

täiteasjas

nr

095/2012/1503.

Seega

oli

tegemist

materiaalõigusliku vaidlusega täitedokumendis väljendatud nõude üle (vt Riigikohtu

seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11).

8. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 (p 11-12) seisukohale, et täitemenetluses

täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib TsMS § 368 lg 2 järgi

sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas

täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega

tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui menetlusosalised

vaidlevad täitedokumendi täitmise või toime üle.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on maakohus tegutsenud üllatuslikult,

jättes hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata menetlusstaadiumis, kus asjas oli juba

toimunud kohtuistung ning asi oli sisuliselt lõpuni arutatud. Niisugune lahend ei vasta ka

menetlusökonoomia põhimõttele.

9. Kolleegium leiab, et hageja poolt hagi esitamisega taotletav ei seondu vältimatult sellega,

kas vaidlusaluse nõude täitmiseks on jätkuvalt käimas täitemenetlus. Hageja eesmärgiks oli

õigusselguse saavutamine küsimuses, kas tal on 26.09.2005.a notariaalse lepingu alusel

rahaline kohustus kostja (Narva linna) ees.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt tuleb kohtul endal asja lahendamisel otsustada, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada. Kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt tulnuks maakohtul seega

pooltele selgitada, et ka TMS § 221 lg 1 järgi esitatud hagi menetlemisel on pooltel õigus

esitada tuvastushagi täitedokumendist tulenevate õiguste või kohustuste tuvastamiseks

TsMS § 368 lg 2 alusel. Kolleegium leiab, et sellega on rikutud TsMS § 348 lg-t 2, mis

kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ning TsMS § 351 lg-t 1,

mille järgi on kohtul kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii

faktilisest kui ka õiguslikust küljest.

10. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja menetluse jätkamisel tuleb maakohtul, lähtudes

menetlusökonoomia põhimõttest, anda praeguse tsiviilasja raames pooltele tähtaeg

TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks.

TsMS § 368 lg 2 alusel esitatava hagi rahuldamise korral tekib hagejal võimalus nõuda

kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel tagasi täitemenetluses tasutud rahasumma, kui kohus

tuvastab, et kostjale ei kuulunud hagi esitamise seisuga enam leppetrahvi nõuet hageja vastu.

11. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtul.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/