2-12-23332/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mail 2013.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-23332

Tsiviilasi

IT hagi J OÜ vastu töölepingu ülesütlemisest vähem

etteteavitatud aja eest hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

1 334 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja IT(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindaja advokaat Katrin Sarap (MAQS Law

Firm Advokaadibüroo, asukoht Rotermanni 8, 10111

Tallinn, e-post menetlus@ee.maqs.com)

Kostja J OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja

esindaja

vandeadvokaat

Alan

Biin

(Advokaadibüroo

HETA

Biin

ja

Pihlakas,

A.H.

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post alan@biin.ee)

Kohtuistungi toimumiseaeg

RESOLUTSIOON

16. aprill 2013

1. Rahuldada IT hagi J OÜ vastu töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitatud aja

eest hüvitise nõudes.

2. Välja mõista J OÜ IT kasuks TLS § 100 lg 5 järgi hüvitis summas 1 334 (üks tuhat

kolmsada kolmkümmend neli) eurot.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud jätta J OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluse käik

IT esitas 25.04.2012 töövaidluskomisjonile avalduse J OÜ vastu töölepingu ülesütlemisest

vähem etteteavitatud aja eest hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon jättis 18.05.2012 otsusega

töövaidlusasjas 4.4-2/953 avalduse rahuldamata. IT ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega

ning pöördus 14.06.2012 ITVS § 24 lg 1 alusel hagiavaldusega sama töövaidluse

lahendamiseks Harju Maakohtusse.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja kostja vahel sõlmiti 20.02.2006 tööleping nr 11, mille kohaselt töötas hageja kostja

juures etikettide trükkija ametikohal. Hageja oli töövõimetu alates 2011 aasta septembrist kuni

27.02.2012 ning seetõttu ei saanud töökohustusi täita. 23.02.2012 (neljapäev) laekus hageja

arveldusarvele kostja poolt makstud lõpparve summas 278,35 eurot (neto). 27.02.2012

(esmaspäev) viis hageja kostjale töövõimetuslehe, mille kohaselt pidi hageja tööle asuma

järgmisel päeval ehk 28.02.2012. 27.02.2012 tagastas kostja hagejale tööraamatu. 29.02.2012

sai hageja tähitud posti teel teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Teate kohaselt ütles

kostja hageja töölepingu üles TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel – töötaja ei ole pikka aega tulnud

toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata.

Töölepingu ülesütlemisel kostja ei järginud TLS § 97 lõikes 2 punktis 3 sätestatud

etteteavitamistähtaega (60 kalendripäeva). Arvestades hageja pikaajalist töövõimetust ning

kostja vajadust leida hageja asemele uus töötaja, kelle koolitamine võtab aega, ei olnud kostja

arvates mõistlik etteteavitamistähtaega järgida. Kostja ei tasunud hagejale TLS § 100 lõikest 5

tulenevat hüvitust etteteavitamistähtaja järgimata jätmise eest.

Hageja on seisukohal, et kostjal oli kohustus töölepingu ülesütlemisel järgida TLS § 97 lõikes 2

punktis 3 sätestatud etteteavitamistähtaega. Hageja on teadlik, et TLS § 88 lõikes 1 nimetatud

alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja

või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja möönab, et kostjal oli võimalik otsustada, kas ta

järgib töölepingu ülesütlemisel etteteavitamistähtaega või mitte. Samas on hageja seisukohal, et

olukorras, kus etteteavitamistähtaega kostja ei järgi, oleks viimane pidanud hagejale vähem

etteteavitatud aja TLS § 100 lõikes 5 sätestatud korras hüvitama. Seda kostja ei teinud.

Töölepingu

ülesütlemisest

etteteavitamise

eesmärgiks

on

anda

töötajale

aeg

ümberkohanemiseks ning uue töö otsimiseks. Juhul, kui tööandja mistahes põhjusel loobub

etteteavitamistähtaja järgimisest, tuleb tööandjal järgida TLS § 100 lõikest 5 tulenevat hüvitise

maksmise kohustust. Seega antud juhul oleks kostja pidanud hagejale tasuma rahalise hüvituse

60 kalendripäeva eest. Kostja põhjus etteteavitamistähtaega mitte järgida seoses hageja

pikaajalise töövõimetuse ja uue töötaja koolituse osas ei ole piisavaks põhjuseks jätta hagejale

hüvitis maksmata. Vastupidiselt kostja arvamusele on hageja arvates veelgi enam põhjendatud

etteteavitamistähtaja järgimine või sellest loobumisel hüvitise maksmine, kuna hageja oli pikka

aega töövõimetu. Töövõimetus on seisund, mille tekitamises ei ole töötaja üldjuhul süüdi ning

mis tekib ootamatult. Olukorras, kus hageja oli töövõimetu ca 5,5 kuud, on seda enam

põhjendatud hüvitise maksmine, et hagejal oleks pärast pikka töövõimetuse perioodi võimalus

naasta tööturule ning kohaneda ootamatult tekkinud elukorraldusliku muudatusega.

Hageja arvates ei ole kostja väide uue töötaja koolitamise osas tõsiselt võetav põhjus

etteteavitamistähtaja järgimata jätmiseks. Hageja oleks saanud uue töötaja etteteavitamise

perioodi jooksul välja õpetada.

Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus jätta hagejale töölepingu erakorralisest

ülesütlemisest etteteavitamata jätmise aja eest TLS § 100 lõikest 5 tulenev hüvitis maksmata.

TLS § 15 lõike 2 punkti 10 kohaselt teatab töötaja tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest

töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. 02.02.2012 viis hageja kostjale

jaanuarikuu töövõimetuslehe ning teatas kostja juhatuse liikmele JL’le, et tema töövõimetus

lõpeb veebruarikuu lõpus ning ta asub töökohustusi täitma. Seega oli kostja teadlik hageja

eelduslikust tööle naasmisest ning seetõttu oleks kostja pidanud järgima töölepingu ülesütlemise

tähtaega.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lõikest 5 tulenev hüvitis 60

kalendripäeva eest (40 tööpäeva eest) summas 1 334 eurot (ühe tööpäeva tasu 33,35 eurot) ja

mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.

Kostja vastuväited

Kostja vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Poolte vahel

sõlmiti 20.06.2006. a tööleping nr 11. Kostja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu üles

22.02.2012. a. Töösuhe hagejaga lõpetati TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töötajast tuleneval põhjusel

kuna töötaja ei suutnud oma tööülesandeid täita terviseseisundi tõttu pikema aja jooksul s.t

alates 02. septembrist 2011. a kuni ülesütlemise päevani kokku üle 5,5 kuu jooksul. TLS § 97

lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Kuivõrd tööandja võib töölepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ei pea ta tasuma

hüvitist nimetatud etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest, mida käesoleval ajal hageja

nõuab.

Hageja tugineb oma nõude alusena asjaolule justkui olevat hageja teatanud kostjale oma

töövõimetuse peatsest lõpust ja soovist naasta tööle. 27. veebruaril 2007. a kui hagejale

tagastati tema tööraamat ei teatanud hageja soovist naasta tööle. Hageja võttis tööraamatu vastu

ning lahkus tööandja juurest. Peale nimetatud kuupäeva ja peale töövõimetuslehe lõppemist ei

ole hageja tööle tulnud ega teatanud oma soovist uuesti tööle asuda. Väär on hageja väide

justkui oleks ta 02.02.2012. a kostja seaduslikule esindajale üle andnud jaanuarikuu

töövõimetuslehe ning teatanud oma soovist naasta tööle veebruari lõpus. Kostja seaduslik

esindaja ei ole hagejaga kohtunud 02.02.2012. a. ega ole hagejalt kuulnud tema soovi naasta

tööle veebruari lõpus. Kostja seaduslik esindaja ei ole hagejaga kohtunud alates 2011.a

augustist kui hageja läks puhkusele.

TLS § 15 lg 2 p 10 järgi on töötaja kohustatud teavitama tööandjat esimesel võimalusel oma

ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Käesoleval juhul ei

teavitanud töötaja s.t hageja kordagi tööandjat s.t kostjat oma töövõimetuse eeldatavast

pikkusest või tööle naasmise ajast. Töövõimetuslehed edastas hageja kostjale viisil, et kostja

seaduslikul esindajal puudus võimalus hagejaga isiklikult kohtuda. Kostja osutab oma

majandus- ja kutsetegevuses trükiteenuseid. Hageja täitis oma tööülesandeid trükimasinal,

mida oskab lisaks hagejale kasutada Eestis veel ainult 1 inimene (teine kostja töötaja). Kostja

on oma igapäevase majandustegevuse organiseerimisel lähtunud eeldusest, et nimetatud

trükimasinaga töötab pidevalt 2 töötajat. Sellisel viisil saab kostja tööülesandeid erinevate

töötajate vahel jagada, et tellimused saaks täidetud ja tootmisprotsess kulgeks sujuvalt ilma

tõrgeteta. Hageja pikaaegne töövõimetus tekitas olukorra kus kostja pidi töö ja tootmistegevuse

ümber korraldama, et korvata ühe spetsialisti puudumist. Asendustöötajat ajutiselt ära oleva

töötaja asendamiseks tööturult saada ei ole, sest tegemist on unikaalse trükimasinaga Eestis

ning väljaõpe sellel töötamiseks saab toimuda ainult kostja juures ning see võtab aega ja toob

kaasa kulutusi. Olukorras kus tööandjal puudub informatsioon, millal töötaja tagasi tööle tuleb,

ei ole otstarbekas alustada uue töötaja väljaõpet, sest tööandjal puudub kindlus selle tasuvuses.

Samuti ei ole mõistlik välja koolitada uut töötajat kui peale koolituse alustamist järgmisel

päeval võib uksest sisse astuda samale töökohale tööle naasev hageja ning koolitatavale isikule

ei ole tööd selles asutuses enam pakkuda.

Hageja pikaaegne eemalviibimine töölt tõi kaasa olukorra kus kostja töökorraldus oli olulisel

määral häiritud. Kostja ei saanud kõiki tellimusi täita, sest puudus vajalik tööjõud, samuti tõi

tellimuste tagasilükkamine kaasa olukorra kus kliendid hakkasid pöörduma konkurentide

poole, sest need suutsid tellimused täita kiiremini ja nõutaval viisil. Informatsiooni hageja tööle

naasmise aja kohta kostja ei saanud. Ei ole mõistlik eeldada, et tööandja, kes pakub tööd ka

teistele isikutele, peab oma tootmistegevuse seiskama ja riskima ettevõtte halva käekäiguga ühe

töötaja pikaajalise haiguse tõttu. Ettevõtja kes vastutab mitme isiku tööhõive eest ei saa oma

tegevust planeerida ainult ühe töötaja huvidest lähtuvalt. Ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks

oli vajalik lõpetada koheselt töösuhe hagejaga ning alustada uue töötaja väljaõpet, et taastuks

ettevõtte normaalne tegevusrütm.

Seega oli töölepingu ülesütlemine ilma etteteatamistähtaega järgimata õigustatud ja

põhjendatud ning kostjal puudus kohustus tasuda hagejale hüvitist.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seadusliku esindaja poolt vande all antud ütlused ja

hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 4.4-2/953

olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

1) Hageja ja kostja vahel on 20.02.2006 sõlmitud tööleping nr 11, mille kohaselt hageja töötas

kostja juures etikettide trükkija ametikohal.

2) Hageja oli töövõimetu alates 2. septembris 2011.a kuni 27.02.2012.

3) 23.02.2012 laekus hageja arveldusarvele kostja poolt makstud lõpparve summas 278.35

eurot (neto).

4) 29.02.2012 sai hageja posti teel teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta.

5) Kostja 22.02.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kohaselt ütles kostja hageja

töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 1 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega

terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi

tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei

võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. TLS § 88 lg 3 kohaselt tööandja võib

töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui

ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. TLS § 97 lg 2 sätestab erakorralise ülesütlemise

puhuks töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajad. TLS § 97 lg 3 p 3 sätestab, et

erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töösuhe tööandja juures

on kestnud viis kuni kümme tööaastat- vähemalt 60 päeva.

Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, kuid

leiab, et kostja oleks pidanud hagejale töölepingu ülesütlemisest ette teatama TLS § 97 lg 2 p 3

sätestatud 60 kalendripäeva. Hageja leiab, et olukorras, kus etteteavitamistähtaega kostja ei

järgi, oleks viimane pidanud hagejale vähem etteteatatud aja TLS § 100 lõikes 5 sätestatud

korras hüvitama. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine ilma etteteatamistähtaega järgimata

oli õigustatud ja põhjendatud ning kostjal puudub kohustus tasuda hagejale hüvitist. Vaidlus

poolt vahel taandub küsimusele kas tööandja on töölepingu lõpetamisel kaalunud mõlema

poole huvisid lepingu ülesütlemisest etteteavitamata jätmisel.

Kohus leiab, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine ilma etteteatamistähtaega järgimata ei ole

põhjendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on töötanud kostja juures alates 20.06.2006, s.o

üle 6 aasta. Seega pidi käesoleval juhul kostja teatama ette erakorralisest töölepingu

lõpetamisest TLS § 97 lg 3 p 3 alusel vähemalt 60 päeva. Kostja töölepingu lõpetamisest

hagejale ette teatanud ei ole, vaid on 22.03.2012 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduse

kohaselt töölepingu üles öelnud alates 23.03.2012. Töölepingu ülesütlemisavalduse on hageja

kätte saanud tähitud postiga 29.02.2012. TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu

üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades

ei

või

mõistlikult

nõuda

lepingu

jätkamist

kokkulepitud

tähtaja

või

etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja on seisukohal, et arvestades hageja pikaajalist

töövõimetust ja kostja vajadust leida hageja asemele uus töötaja, kelle koolitamine võtab aega,

ei olnud kostja arvates mõistlik etteteatamistähtaega järgida. Kostja väidete kohaselt ettevõtte

jätkusuutlikkuse tagamiseks oli vajalik lõpetada koheselt töösuhe hagejaga ning alustada uue

töötaja väljaõpet. Kohus leiab, et kostja põhjus töölepingu ülesütlemistähtaega mitte järgida

seoses hageja pikaajalise töövõimetusega ja uue töötaja koolituse osas ei ole mõjuvaks

põhjuseks hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteavitamata jätmiseks. TLS §

88 lg 1 alusel tööandja poolt töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgimata jätmiseks

tuleb tööandja huvide kõrval kaaluda ka töötaja huve. Töövõimetus on seisund, mille

tekitamises ei ole töötaja üldjuhul süüdi. TLS § 88 lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu

töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele

on eelnenud tööandja hoiatus. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja hagejat töölepingu

ülesütlemisest seoses töövõimetusega hoiatanud ei ole. Seega ei pruukinud hageja enne kostja

poolt töölepingu ülesütlemist olla teadlik sellest, et kostja võib temaga seoses pikaajalise

töövõimetusega töölepingu erakorraliselt üles öelda. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemisest

etteteavitamise eesmärgiks on anda töötajale aega ümberkohanemiseks ning uue töö

leidmiseks. Olukorras, kus töötaja on olnud pikaajaliselt töövõimetu ja tööandja ei ole töötajat

hoiatanud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest, on põhjendatud töölepingu erakorraliselt

ülesütlemisest etteteatamine, selleks et töötajal oleks pärast pikka töövõimetuse perioodi

võimalik naasta tööturule ja kohaneda ootamatult tekkinud elukorralduse muudatusega.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väide uue töötaja koolitamise osas ei ole mõjuv

põhjus etteteatamisetähtaja järgimata jätmiseks. Kostja seadusliku esindaja JLi pool

kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt sel ajal kui tööleping hagejaga kehtis ta uut

töötajat ei võtnud, kostja pani ajalehte kuulutuse uue inimese leidmiseks pärast hageja

töölepingu lõppemist. JL ei mäletanud, millal uus töötaja tööle tuli, aga arvatavasti tuli hageja

asemel uus töötaja tööle kevadel (tlk 58). Eeltoodust nähtuvalt ei olnud kostja 22.02.2012

hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal uut töötajat tööle võtnud ega koolitama

asunud ning kostja võttis uue töötaja tööle alles kevadel. Millal konkreetselt kostja uue töötaja

tööle võttis kostja seaduslik esindaja ei osanud öelnud. Hageja töövõimetusleht lõppes

27.02.2012 ja 28.02.2012 oleks hageja saanud tööle asuda. Seega oleks hageja saanud

etteteavitamise perioodi ajal uue töötaja välja õpetada.

Kostja väidete kohaselt hageja ei teavitanud kostjat oma töövõimetuse eeldatavast pikkusest

või tööle naasmisest. Kostja seadusliku esindaja JLi poolt kohtuistungil vande all antud ütluste

kohaselt sai ta hageja töövõimetusest teada kui tuli esimene töövõimetusleht, see oli umbes kuu

aega hiljem kui hageja jäi kadunuks. Kostja ise ei võtnud hagejaga ühendust, kostja ei suhelnud

hagejaga enne kui andis hagejale kätte tööraamatu (tlk 58). Kohus leiab, et asjaolu, et tööandja

ei tea töötaja töövõimetuse eeldatavast pikkusest ning tööle naasmise ajast, ei ole aluseks

tööandja poolt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel etteteatamisaja järgimata jätmiseks. Juhul

kui kostja oleks tundnud tegelikult huvi hageja tööle naasmise vastu, siis oleks kostja ka ise

saanud hagejaga ühendust võtta. Seda kostja aga vajalikuks ei pidanud. Isegi juhul kui ei ole

töötajal teada, millal tema töövõimetus lõppeb ja ta saab tööle naasta, on töötaja huvides teada

mis ajani tema tööleping kehtib. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kaalunud kostja huvid

töölepingu lõpetamiseks etteteatamistähtaega järgimata üles hageja huvisid töölepingu

jätkamiseks etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul kostja poolt hagejaga töölepingu

ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata ei olnud põhjendatud ja kostja oleks pidanud

hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama 60 päeva. TLS § 100 lg 5

sätestab, et kui tööandja teatab ülesütlemisest vähem ette, kui on seaduses sätestatud, on

töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida oleks tal õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Hageja palub TLS § 100 lg 5 alusel kostjalt välja mõista hüvitise vähem etteteatatud aja eest,

60 kalendripäeva eest, summas 1 334 eurot (ühe tööpäeva tasu 33,35 eurot). Kostja ei ole

vaidlustanud hageja ühe tööpäeva tasu suurust. Kuna kostja pidi hagejale ette teatama

töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 60 päeva, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

hüvitis 60 vähem etteteatatud päeva eest summas 1334 eurot (bruto).

Kõik kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste väite ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik