2-12-50275/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2013 Põlva Tsiviilasja number 2-12-50275 Tsiviilasi E. E. AS hagi A. R. võlgnevuse 513,57 euro ja põhinõudelt täiendava viivise (protsendina) väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad 1. Hageja: E. E. AS (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja – E. S. : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:) 2. Kostja: A. R. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost:)

Tsiviilasja hind 635,85 eurot Kirjalik eelmenetlus 7. mai 2013 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada 1.1.Välja mõista A. R. . E. AS-i kasuks 513 (viissada kolmteist) eurot 57 senti võla ja viivise katteks. 1.2. Välja mõista A. R. . E. AS-i kasuks viivis 0,1% päevas põhinõudelt - 335,01 eurot - alates 19.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 335,01 eurot. 2. Jätta menetluskulud A. R. . Välja mõista A. R. . E.

AS-i kasuks 100 (sada) eurot menetluskulude katteks. 3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2-12-50275

2 (4) möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS E. E. (hageja) ja A. R. ) 14.01.2010 võrguja elektrilepingu nr 33003064/3. Võrguja elektrilepingu alusel kohustus hageja edastama kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust ning kostja kohustus tasuma saadud elektrienergia ja osutatud võrguteenuste eest esitatud arvete alusel arvetel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Lisaks kohustus kostja maksma hagejale ka muid võrgulepingust tulenevaid tasusid. Arvete nõuetekohaselt tähtpäevaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,1% iga maksmisega viivitatud päeva eest.

Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 513,57 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg – 335,01 eurot ja viivis seisuga 19.03.2013. a – 178,56 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendava viivise 0,1% päevas väljamõistmist põhinõudelt - 335,01 eurot - alates hagi esitamisest 19.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni ja mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 45 euro ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 55 euro väljamõistmist.

Kostja vastuväited

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 15.04.2013 (tl 46), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 43).

Kohtu põhjendused

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

2-12-50275

3 (4) isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 15.04.2013 (tl 46).

TsMS § 312 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi võib saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana.

TsMS § 313 lg 1 sätestab, et dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 6. maiks 2013) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 23-39) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 335,01 eurot – VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis - 178,56 eurot – VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on nõudnud ka kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,1% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest 19.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni ja mitte rohkem kui põhinõude summas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis 0,1%

2-12-50275

4 (4) päevas põhinõudelt - 335,01 eurot - alates 19.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 335,01 eurot.

Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 635,85 (335,01 + 178,56 + 122,28) eurot

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 18), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 55 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (maksekorraldus tl 20).

Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 55 eurot (maksekorraldus tl 21). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 100 eurot riigilõivu.

TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning hageja on hagi esitamisel tasunud hagihinnalt riigilõivu soodusmääras, on võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu menetluses tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 100 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik