3-12-1713/64 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1713

Haldusasi

Auruminvest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 18.07.2012 maksuotsuse nr

12.2-3/4119-37 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Auruminvest OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Alo Pormeister

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Miiko Vainer

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.11.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Auruminvest OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Auruminvest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

28.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-1713 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.06.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-12-1713

2(9)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PMTK 18.07.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/4119-37 vähendati Auruminvest OÜ poolt

maksustamisperioodil august 2011 käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu

summas 120 671,99 eurot, jäeti 2011 augusti tagastusnõue summas 11 219,26 eurot

rahuldamata ning määrati tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 109 452,73 eurot.

Maksuhaldur leidis, et Pavladia OÜ kokku üheksa arvet kullavalandite müügi kohta

Auruminvest OÜ-le, mis on viimase 2011 augusti sisendkäibemaksu deklareerimise aluseks,

on fiktiivsed ning tehinguid äriühingute vahel tegelikult ei toimunud.

Auruminvest OÜ-l olid võimalused, vahendid ja tingimused kulla soetamiseks Lätis asuvalt

emaettevõttelt LLC Aurum Invest ja selle töötlemiseks, mis Pavladia OÜ-l puudusid.

Auruminvest OÜ ja Pavladia OÜ esindusõiguslikud isikud on omavahel seotud (Auruminvest

OÜ prokurist J. X on Pavladia OÜ juhatuse liikme X Xi äi); ka on J. X Anricorp AS juhatuse

liige ning äriühingul on sõlmitud 04.01.2011 leping Auruminvest OÜ-ga viimase juhtide ja

töötajate konsulteerimiseks äriühingu juhtimise ja tegevuse organiseerimise küsimustes,

finantspoliitika, töölepingute koostamise ning maksude küsimuses. Seetõttu olid mõlemad

isikud teadlikud asjaolust, et Pavladia OÜ ei soetanud kulda Juma OÜ-lt ja Lempiros OÜ-lt

ega saanud seda müüa ka Auruminvest OÜ-le.

J. X, S. Xi ning Auruminvest OÜ volitatud esindaja X Xi selgitused äriühingute vahelise

kontakti tekkimise kohta on vastukäivad.

Pavladia OÜ ei esitanud ettevõtluse kontrolli käigus maksuhaldurile ühtegi raamatupidamise

algdokumenti, mis kinnitaks reaalse ettevõtlusega tegelemist Eestis, mistõttu kustutati

Pavladia OÜ käibemaksukohustuslaste nimekirjast. Ka ei ole äriühing alates registreerimisest

25.06.2010 esitanud ühtegi majandusaasta aruannet, mistõttu on äriühingule tehtud

kustutamishoiatus. Pavladia OÜ hankijad Lempiros OÜ ja Juma OÜ omavad varifirma

tunnuseid, mille juhatuse liikmed ei ole kättesaadavad, kumbki äriühing ei oma reaalset

juriidilist aadressi ega tegevuskohta ning maksuhaldurile teatatud e-posti aadressid ei toimi.

Ajast, mil Lempiros OÜ juhatuse liikmeks sai X X ja Juma OÜ juhatuse liikmeks X X, ei

nähtu pangakontodel mingeid liikumisi, sh kulutusi tavapäraste majandustegevuse kulude

eest. Kumbki äriühing ei ole riigieelarvesse makse tasunud.

Auruminvest OÜ poolt Pavladia OÜ arvele laekunud raha on koheselt üle kantud Lloyd

Investments OÜ arvele, kust see on omakorda sularahas välja võetud. Ka Lloyd Investments

OÜ juhatuse liikmeks on S. X ning sularaha üleandmine Jumas OÜ esindajatele ei ole

dokumentaalselt tõendatud. S. X ei ole esitanud tõendeid kulla soetamise kohta Lempiros OÜ-

lt ja Juma OÜ-lt. OÜ-le Lempiros sularaha väljamakse dokumendid on vormistatud ühe

kuupäevaga, mis on vastuolus S. Xi 01.11.2011 seletustega, et tehingud ja arvlemised

toimusid erinevatel kuupäevadel. Eeltoodut arvestades on reaalne võimalus, et Lloyd

Investments OÜ arvelt välja võetud sularaha liikus S. Xi ja J. X kaudu tagasi Auruminvest

OÜ käsutusse.

2. Auruminvest OÜ esitas 15.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 18.07.2012

maksuotsuse 12.2-3/4119-37 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

Vaidlusalune maksuotsus on põhjendamata ja sellest ei nähtu maksuotsuse selge faktiline

alus. Arusaamatuks jäi, millistel põhjendustel on loetud osad tehingud Pavladia OÜ-ga juunis,

juulis ja septembris 2011 seaduslikeks ja augustis 2011 fiktiivseteks. Kaebaja ei ole kunagi

3-12-1713

3(9)

ostnud ja toonud kulda Lätist SIA-lt Aurum Invest. SIA-lt Aurum Invest Lätist ostis kaebaja

hõbedat, mida ta ei ole mitte kunagi Pavladia OÜ-lt ostnud. Maksuotsus on selles osas

põhjendamatu ning kuna vastustaja ei ole tuvastanud, mida Lätist SIA-lt Aurum Invest

tegelikult osteti, on vastustaja rikkunud uurimisprintsiipi.

Kaebajale on tundmatud Pavladia OÜ hankijad Lempiros OÜ ja Juma OÜ, samuti Lloyd

Investments OÜ ning kaebaja ei oma nendega mistahes seost. Puuduvad tõendid, millest

nähtuks, et kaebaja teadis, et Pavladia OÜ ei ole tegelik müüja.

Vaidlust ei saa olla selles, et kaup on olemas, sest kaebaja poolt Pavladia OÜ-lt ostetud kulla

müüs kaebaja edasi kolmandatele isikutele. Kaubast tehti alati ka foto, et vältida väidet, et

kaupa ei ole olemas. Vaidlust ei ole ka selles, et Pavladia OÜ on esitanud kaebajale

maksuotsuses toodud arved ja kaebaja on need deklareerinud ja tasunud pangaülekandega. Iga

kord, mil kaebaja on Metrosert AS-s teinud analüüsi enda nimele, on kaup ka edasi müüdud

kolmandatele isikutele, mille üle vaidlust ei ole.

Vastustaja tõlgendused ostjate (sh Demokapital OÜ esindaja Mihail Strogi ja Baltfer Co OÜ

ostujuhi X Xt) ütlustest on meelevaldsed. Mõlemad isikud on märkinud, et nad ei nõua alati,

et hankija peab kindlasti oma nimel Metroserti analüüsi protokolli tooma, mis tähendab, et

vahel nad seda siiski nõuavad. Vastustaja teadmised väärismetallide ostu-müügitehingute

tegemisest ning sellega seotud riskidest on puudulikud. Kuna kuld, mida ostetakse, maksab

mitmeid tuhandeid eurosid, teeb kaebaja Metrosert AS-s kulla analüüse enda nimele oma

majanduslike huvide tagamiseks ja riskide vältimiseks. Müüja isik, kelle käest kaebaja kulda

ostab, on ärisaladus ning kaebaja soovib enda tarnijaid hoida kolmandate isikute eest

saladuses, et neid otse mitte kokku viia ja välistada nendevahelisi otsetehinguid. Kaebaja

ostjad aga ostavad kaupa koos sertifikaadiga, mistõttu sertifikaadi peab kaubaga kaasa andma.

Dokumentide esitamine ja kolmandate isikute raamatupidamine ei ole kaebaja kontrolli ja

juhtimise all. Pavladia OÜ ning tema müüjate tegevus ei mõjuta kaebaja tegevust. Lisaks

sellele toimus 23.11.2011 S. Xi kodus ja kontoris väga ulatuslik läbiotsimine, mille käigus

võeti ära kogu Pavladia OÜ jt S. Xiga seotud äriühingute dokumentatsioon, mida tõendab

vastav läbiotsimisprotokoll kriminaalasjas nr 11730000182. Seega oli olemas mõjuv põhjus,

miks ei saanud dokumente kontrollimiseks esitada.

Kaebaja kasutab raamatupidamise korraldamiseks Anricorp OÜ teenuseid. Kuna Auruminvest

OÜ juhataja X X ei viibi pidevalt Eestis ega valda eesti keelt, siis ametiasutustega suhtlemise

eesmärgil andis kaebaja prokuura J. Xle. Asjaolu, et J. X on S. Xi äi, oli kaebajale teadmata,

kuid samas ei oma see asjaolu käesoleva asja lahendamisel tähtsust. J. X ei ole kunagi

tegelenud ega tegele kaebaja nimel kauba ostu ega müügiga ja ei tea, millal ja kuidas

kontaktid tekivad, samuti ei valmista ta tehinguid ette, millega on vastustaja kontrollaktis ja

maksuotsuses sisuliselt nõustunud. J. Xl puuduvad teadmised ja kogemused väärismetalli

müümises ning ta ei ole ega saa kuidagi olla seotud kaebaja ja Pavladia OÜ vaheliste

tehingutega. J. Xl ei ole kunagi olnud õigust teha väärismetalli ostu-müügitehinguid ja ta ei

ole neid ka teinud. Vastustaja on ebaõigesti ja meelevaldselt tõlgendanud kaebaja ja Anricorp

OÜ vahelist 04.01.2011 sõlmitud raamatupidamise ja konsultatsiooniteenuse lepingut.

Tegemist on üksnes nõustamis/konsultatsioonilepinguga, mitte juhtimislepinguga. J. X ei ole

juhtinud ega juhi kaebaja äritegevust. Vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust, kuna ei ole

Auruminvest OÜ juhatuse liikmelt V. Xilt nimetatud asjaolude kohta seletusi võtnud.

Maksuotsuses on eksitud oluliste faktiliste asjaoludega. Vastustaja on ebaõigesti tuvastanud,

kuidas sai kaebaja S. Xi ja Pavladia OÜ kontakti. Pavladia OÜ kontaktandmed ei ole saadud

J. X käest. S. X pöördus J. X poole 08.11.2010 e-kirjaga, milles soovis teada, kas J. Xl on

kliente, kes tegelevad väärismetallidega, sest S. X soovis HH&SS OÜ kaudu väärismetalle

müüa. J. X vastas S. Xile 08.11.2010 e-kirjaga, andes talle kaebaja kontakti. S. X pöördus

3-12-1713

4(9)

HH&SS esindajana 08.11.2010 e-kirjaga kaebaja poole ilma J. X vahenduseta ettepanekuga

teha koostööd väärismetallide müümisega seoses, millele kaebaja vastas samuti 08.11.2010

ning algas koostöö. Kaebaja tegi tehinguid S. Xi poolt juhitud HH&SS OÜ-ga. Poolte vahel

oli sõlmitud müügileping ning see on kaebaja poolt allkirjastatud X Xi isikus ja HH&SS OÜ

poolt S. Xi isikus. Need tehingud on vastustaja tunnistanud seaduslikuks ning

sisendkäibemaks on kaebajale tagastatud.

Olukorras, kus kaebaja on täitnud ostjana hoolsuskohustuse ja ta poleks mõistlikult käitudes

ikkagi pidanud aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on kaebajale käibemaksu

määramine väär sellest hoolimata, kui tehingu teiseks pooleks osutub variisik, kes ei saa olla

tegelik müüja.

Iga kulla müügitehingu korral sõlmiti kirjalik müügileping ning kaebaja esitas vastustajale

selle kohta maksumenetluse käigus tõendid. Vastustaja on kontrollitoimikust eemaldanud

haldusasjas vajalikke ja asjakohaseid tõendeid, mis on lubamatu. Kaebaja andis vastustajale

üle 02.08.2011 OÜ-ga Pavladia sõlmitud „lepingu 02.08/1-2011“. Kuna teised vastustajale

üleantud lepingud olid 02.08.2011 lepinguga võrreldes standardse sõnastusega, siis tegi

vastustaja revident ühest lepingust koopia ja teised andis tagasi. Kaebajal ei olnud ega ole

põhjust eeldada, et Pavladia OÜ ei ole õige müüja. Juhul, kui vastustaja leiab, et Pavladia OÜ

ei saa olla õige müüja, siis ei ole ta õige müüja ka AS-le Tavid, KA. Rasmussenile ja Unico

Gold OÜ-le.

3. Maksu- ja Tolliamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuses

toodud seisukohtade juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 28.11.2012 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

Kaebaja väide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur lugenud kaebaja tehinguid Pavladia OÜ-ga

juunis, juulis ja septembris 2011 fiktiivseteks, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna

see ei saa mõjutada kohtu hinnangut poolte vahel augustis toimunud tehingutele, mille

fiktiivsuse on maksuhaldur maksuotsusega tuvastanud.

Õige on kaebaja väide, et maksuotsuses ei selgitata, millistele tõenditele tuginedes leidis

maksuhaldur, nagu soetanuks kaebaja enne Pavladia OÜ väidetavate teenuste kasutamist

kulda Lätist LLC-lt Aurum Invest. Nii kinnitas tunnistaja O. X kohtus, et Auruminvest OÜ

soetas emaettevõttelt Lätist 2010 lõpus ja 2011 alguses hõbedat. Samas ei oma küsimus

sellest, kas kaebaja soetas LLC-lt Aurum Invest kulda või hõbedat, antud juhul ka tähtsust.

Tähtsust omab see, et LLC-l Aurum Invest oli nii kulla töötlemise kui ka müümise valmidus

ning vahendid selleks olemas. Nii kinnitas ka O. X kohtus LLC Aurum Invest kohta järgmist:

„See ettevõte tegeleb kulla ümbertöötamise, müügi ja kogu sellega seotud äritegevuse

spektriga. Samamoodi see ettevõte tegeleb kullatahvlite valmistamisega, kullaproovi

märgisega 999.9 eksklusiivselt Baltikumis, ta nii müüb kui ka toodab kullatahvleid“. Vaidlust

ei ole ka selles, et kaebaja kajastas 2010 novembris ning 2011 märtsis, aprillis ja mais LLC-lt

Aurum Invest ühendusesisest soetust. Seega oli kaebajal põhimõtteliselt võimalik soetada

kulda ka endaga seotud ettevõttelt, kellega ta oli varem tehinguid teinud. Kontrolli käigus

tuvastas maksuhaldur, et Pavladia OÜ-l vastupidiselt LLC-le Aurum Invest, kulla

töötlemiseks vajalikud vahendid ja oskused puudusid. Maksuhalduri nimetatud järeldust ei ole

kaebaja käesoleva haldusasja menetluses vaidlustanud ega ümber lükanud.

Maksuotsuse p-s 1.4 asus maksuhaldur seisukohale, et kaebaja tehingud Pavladia OÜ-ga ei

ole tõendamist leidnud. Sellest on kaebaja teinud väära järelduse, nagu oleks maksuhaldur

välistanud kaebajal kulla olemasolu üldse. Kaebaja on jätnud tähelepanuta maksuotsuse p 2.3,

milles maksuhaldur selgitab, et ta ei väida, et Auruminvest OÜ ei ole kulda soetanud, kuid

3-12-1713

5(9)

leiab, et kaebaja ei ole kulda soetanud Pavladia OÜ-lt ning kuld on soetatud tundmatult

kolmandalt isikult.

Kaebaja väited selle kohta, et talle on tundmatud Pavladia OÜ hankijad Lempiros OÜ, Juma

OÜ ja Lloyd Investments OÜ ning tal puudub nende äriühingutega igasugune seos, ei lükka

ümber vastustaja poolt tuvastatut, mille kohaselt omavad hankijad Lempiros OÜ ja Juma OÜ

varifirma tunnuseid, kuna nimetatud äriühingute juhatuse liikmed ei ole kättesaadavad,

kumbki äriühing ei oma reaalset juriidilist aadressi ega tegevuskohta ning maksuhaldurile

teatatud e-posti aadressid ei toimi. Viidatud äriühingute pangakontodelt liikumisi ei nähtu

ning puuduvad kulutused tavapärases majandustegevuses tekkivate kulude eest. OÜ Juma AS

Swedbank arvelduskonto väljavõttest perioodi 01.06.2011-13.09.2011 kohta nähtub, et OÜ-l

Juma nimetatud ajavahemikus toimingud kontol puudusid. Lempiros OÜ AS SEB Pank

arvelduskonto väljavõttest perioodi 01.08.2011-22.11.2011 kohta nähtub, et ka nimetatud

äriühing panga vahendusel mingeid toiminguid ei teinud. Äriregistrist nähtub, et kui OÜ

Lempiros esitas viimase majandusaasta aruande 2008 kohta ning kustutati äriregistrist

äriseadustiku § 60 lg 3 alusel 19.09.2012, siis OÜ Juma ei ole majandusaasta aruandeid üldse

esitanud. OÜ-l Lempiros põhitegevusala alates 2006 puudub; OÜ-l Juma on põhitegevusalaks

jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes. Auruminvest OÜ kontrollitoimikust nähtuvalt

on kõik maksuhalduri katsed kummagi äriühingu juhatuse liikmetega kas juriidilisel aadressil

või e-posti teel kontakteeruda, luhtunud. Eeltoodud asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse

selles, et Pavladia OÜ ei saanud soetada kaebajale edasimüügiks kulda OÜ-lt Juma ning OÜ-

lt Lempiros, mistõttu ei saa lugeda usaldusväärseteks ka Pavladia OÜ seadusliku esindaja S.

Xi maksuhaldurile 01.11.2011 antud ütlusi kulla soetamise kohta nimetatud äriühingutelt.

Pooled ei vaidle maksuotsuses tuvastatud asjaolu üle, mille kohaselt tõi Pavladia OÜ

kullavalandi Metrosert AS kiirtööna analüüsiks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kullavaland

anti Metrosert AS-le üle, viimane teostas analüüsi ja andis selle Pavladia OÜ-le üle, Pavladia

OÜ andis kullavalandi üle Auruminvest OÜ-le ning viimane esitas kullavalandi taas

Metrosert AS-le analüüsi teostamiseks ühel ja samal päeval. Maksuotsuses jõudis

maksuhaldur Auruminvest OÜ ostjate Demokapital OÜ volitatud esindaja Mihail Strogi ning

Baltfer Co OÜ ostujuhi ütlustele tuginedes järeldusele, et Auruminvest OÜ ostjad ei nõua

viimase nimel kulla analüüsiproove ning toimingud kulla sertifitseerimise osas on tehtud

selleks, et jätta maksuhaldurile muljet tehinguist Pavladia OÜ-ga. Vastustaja on eelviidatud

tunnistajate ütluste põhjal jõudnud õigele järeldusele selles, et Auruminvest OÜ-l puudus

kullavalandi edasimüüki silmas pidades vajadus kullavalandile teistkordse analüüsi

tellimiseks. Ka oli kaebajal olemas Pavladia OÜ nimel tellitud analüüs, mistõttu tuleb tõsiselt

kahelda sellise toimingu mõttekuses. Kaebaja väited analüüsi teostamise kohta vaid selleks, et

varjata ostjate eest kulla tarnija isikut, ei ole tõsiseltvõetavad. See tekitab tõsise kahtluse, et

kaebaja sooviks on olnud nimetatud toiminguga tõendada tehingute toimumist Pavladia OÜ-

ga.

Kohtumenetluses on ilmnenud, et kaebaja esitas maksuhaldurile kontrollimenetluses

17.11.2011 näidisena Auruminvest OÜ ja Pavladia OÜ vahel 02.08.2011 sõlmitud lepingu nr

02.08/1-2011 ning poolte vahel on sõlmitud Pavladia OÜ arvete esitamise kuupäevadel

kullavalandi ostu-müügi lepingud, mille tekst kattub maksuhaldurile esitatud lepingu tekstiga.

Kuigi maksuhaldur ei ole eeltoodud lepinguid maksuotsuses analüüsinud, ei mõjuta nimetatud

asjaolu maksuotsuse järelduste õigsust. Kirjalikud dokumendid on vaid osa asjaolude

tuvastamisel tähtsust omavatest tõenditest, kusjuures kirjalike dokumentide – lepingute ja

arvete kaalukust tõendusmaterjalina vähendab asjaolu, et kohtul ega maksuhalduril ei ole

võimalik kontrollida nende sisulist õigsust ega koostamise aega, mistõttu selliste kirjalike

dokumentide puhul esineb alati võimalus, et need on koostatud näivuse loomiseks

pooltevahelistest tehingutest, mis tegelikkuses aset ei leidnud. Kaebaja esitas halduskohtule

3-12-1713

6(9)

ka värvikoopiad Pavladia OÜ ning Auruminvest OÜ kullavalandite üleandmisel tehtud

fotodest, mis tõendavad kaebaja arvates seda, et Pavladia OÜ arvetel näidatud poolte

vahelised tehingud toimusid. Viidatud fotodelt ilmneb küll see, et teatud juhtudel on S. Xit

pildistatud koos kullakangide, AS Metrosert analüüsi protokollide ja/või ajalehega

„Postimees“, kuid fotod ei tõenda seda, et tegemist on Pavladia OÜ-le kuuluva kullaga; teatud

pildistamise objekte ei ole võimalik seostada ka AS Metrosert analüüsi protokollide ega

Pavladia OÜ samast kuupäevast pärineva arve või üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Ühtlasi ei

ole ajalehega „Postimees“ ega AS Metrosert analüüsi protokollidega võimalik tõendada

fotode tegemise aega. Seega ei lükka kohtule kohtumenetluses esitatud tõendid ümber

maksuhalduri maksuotsuses tehtud järeldusi tehingute mittetoimumise kohta.

Kaalukaks maksuhalduri poolt analüüsitud tõendiks tehingute mittetoimumise kohta tuleb

lugeda Auruminvest OÜ-lt Pavladia OÜ pangaarvele laekunud rahade liikumist. Nimelt

tuvastas maksuhaldur, et vastav raha kantakse koheselt üle Lloyd Investments OÜ arvele

(juhatuse liikmeks on taas S. X), kust see sularahas välja võetakse. Usaldusväärseteks ei saa

pidada Lloyd Investments OÜ kassa väljamineku ordereid, millest nähtuvalt väljastas viimane

OÜ-le Lempiros suurtes kogustes sularaha, kuna puudub usaldusväärne selgitus sedavõrd

suurtes summades sularahaga arveldamise vajaduse kohta. Kontrollimenetluse toimikust

puuduvad tõendid raha väljamaksmise kohta Juma OÜ-le.

Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavad tõendid ei lükka ümber maksuhalduri

poolt kontrollimenetluses kogutud tõendite põhjal tuvastatud asjaolusid ning nende alusel

tehtud järeldusi. Kaebaja väited S. Xi kontoris toimunud läbiotsimisest ning kaebaja

võimatusest oma kaasaaitamiskohustust kolmandate isikute (Pavladia OÜ) osas täita, ei ole

asjakohased. Maksuhalduri poolt kontrollimenetluses kogutud tõendid on poolte vahelise

tehingu mittetoimumise osas seisukoha võtmiseks piisavad. Asjaolu, et kaebaja väidetav

tehingupartner tõendite kogumisele kaasa aidanud ei ole, on kaebaja isiklik risk, mida kaebaja

saanuks maandada veel enne väidetavate tehingute tegemist tehingupartnerilt asjakohaseid

tõendeid nõudes. See, et kaebaja jaoks olulisi tõendeid ei ole maksumenetluses koguda

võimalik, ei saa mõjutada poolte tõendamiskoormuse põhimõtteid.

Maksuhalduril tekkis käesolevas haldusasjas faktiliste asjaolude pinnalt põhjendatud kahtlus

kaebaja osalemises maksupettuses. Sellisel juhul ei laiene kaebaja suhtes heausksuse

eeldamise põhimõte. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus

maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Kahtlust maksupettuses

osalemises ei ole kaebajal seetõttu võimalik ümber lükata väidetega hoolsuskohustuse

täitmise kohta ega ka väitega, nagu ta poleks pidanud mõistlikult käitudes aru saama, et

Pavladia OÜ näol ei ole tegemist tegeliku müüjaga. Kaebaja pahausksust on maksuhaldur

maksuotsuses põhjendanud J. X ja S. Xi seotusega. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et

isikute seotuse tõttu ei saa mõistlikult järeldada, et Auruminvest OÜ poleks pidanud aru

saama, et Pavladia OÜ näol ei ole tegemist tegeliku müüjaga.

Äriregistri andmetest nähtub, et praktiliselt alates Auruminvest OÜ asutamisest 04.10.2010,

on J. X olnud äriühingu prokurist (alates 06.10.2010). J. X puhul prokuura piirangut

äriregistrist ei nähtunud. 11.10.2012 kohtuistungil andis Auruminvest OÜ ning SIA

Auruminvest Läti direktor O. X tunnistajana ütlused, mille kohaselt otsustas V. X asutada

2010 Eestis Auruminvest OÜ ning teda esindas äriühingu asutamise vormistamisel J. X.

Tunnistaja selgitas: „J. X pakkus, et ta oleks ajutiselt prokurist või peate ise tihti Eestisse

sõitma, kontoriruumi üürima ja formaalseid küsimusi lahendama. Siis, kui juba vaatasime,

kuidas ta ajutise ajavahemiku jooksul ajutise prokuristina tegutses, avaldasime soovi, et ta

tegeleks jätkuvalt meie raamatupidamisega ja oleks meie prokurist Eestis allkirja õigusega ja

tegeleks allkirja nõudvate formaalsete küsimustega. J. Xle andsime tekste eesti keelde

tõlkimiseks ja ta oli kursis meie äripakkumistega meie potentsiaalsetele klientidele. Ma elasin

3-12-1713

7(9)

Tallinnas mingi aeg ja kuna linn on väike, on keegi alati kellegi sõber või tuttav. Sama asi

juhtus ka praegu. J. X küsis meilt nõusolekut, et anda meie kontakt tuttavale inimesele, kes oli

huvitatud väärismetallide valdkonnas kauplemisest. Selleks isikuks osutus S. X. Hiljem tuli

välja, et ta oli J. X sugulane.“ Ühtlasi kinnitas tunnistaja, et 2011 augustis V. Xit Eestis ei

olnud, tehingud vormistas tunnistaja, kuid seda, kes teostas pangaoperatsioonid ja

rahaülekanded, tunnistaja öelda ei osanud.

Äriregistri andmetel on J. X alates 12.03.2010 AS Anricorp juhatuse liige. 2011

majandusaasta

aruande

tegevusaruande

kohaselt

oli

äriühingu

põhitegevuseks

raamatupidamisteenuste ja erinevate äri- ja juhtimiskonsultatsioonide osutamine klientidele

Eestis ja teistes riikides. Vahetult pärast Auruminvest OÜ prokuristina äriregistrisse kandmist,

12.10.2010

sõlmisid

Auruminvest

OÜ

ja

AS

Anricorp

ärinõustamis-

ja

raamatupidamisteenuste osutamise lepingu, mida uuendasid 04.01.2011. Nii Anricorp AS kui

ka Auruminvest OÜ juriidiliseks äriregistrisse kantud aadressiks on Tartu mnt 18, Tallinn.

Auruminvest OÜ prokurist J. X teadis anda selgitusi nii selle kohta, millist kaupa

Auruminvest OÜ Pavladia OÜ-lt soetas, kuidas toimus tavapäraselt Pavladia OÜ-lt soetatud

kauba üleandmine ning kuidas toimus kauba eest tasumine. Samas ei teadnud J. X seda,

kuidas toimus Pavladia OÜ leidmine ning selgitas, et seda oskab seletada juhatuse liige.

Samuti Pavladia OÜ juhatuse liige S. X ei osanud 01.11.2011 maksuhaldurile antud suuliste

selgituste protokollist nähtuvalt selgitada, kuidas kontakt Auruminvest OÜ-ga tekkis.

Õige on maksuhalduri järeldus Auruminvest OÜ pahausksuse kohta. Ei ole põhjust kahelda

tunnistaja O. Xi kohtus antud ütlustes, mille kohaselt vahendas Auruminvest OÜ kontakti

Pavladia OÜ-le J. X. Nimetatud tunnistaja ütlustega on selges vastuolus nii J. X kui ka S. Xi

maksuhaldurile kontrollimenetluse käigus antud selgitused. Kohus ei pea eluliselt usutavaks,

et oktoobris 2011 maksuhaldurile antud seletustes ei suutnud J. X meenutada, et just tema oli

see isik, kes Auruminvest OÜ kontakti Pavladia OÜ-le vahendas ehk andis sisuliselt pooltele

ajendi äritegevuseks. Pigem kinnitab J. X ja S. Xi selgituste vastuolulisus seda, et isikud

soovisid vältida muljet J. X seotusest väimehele kuuluva Pavladia OÜ-ga. Kuigi ükski

küsitletud isikutest ei kinnitanud J. X faktilist osalemist Auruminvest OÜ ja Pavladia OÜ

vaheliste tehingute läbiviimises ning lepingute koostamises ja allkirjastamises, ei jäta ka J. X

poolt antud selgitused kahtlust selles, et isik oli teadlik Auruminvest OÜ ja Pavladia OÜ

vahelisest

äritegevusest,

selle

raames

esitatud

arvetest,

lepingutest

ning

kauba

üleandmisprotseduuridest. Seega pidi Auruminvest OÜ-le läbi J. X kui AS Anricorp

esindajana äri- ja juhtimiskonsultatsioone osutava isiku kui ka läbi J. X kui äriühingu

ametliku prokuristi olema teada, et Pavladia OÜ-l puudus faktiliselt kuld, mida Auruminvest

OÜ-le edasi müüa ning poolte vahelised tehingud olid fiktiivsed.

Vaidlust ei ole selles, et raamatupidamist ning aruandlust teostas ja vastavaid dokumente

allkirjastas Auruminvest OÜ nimel J. X. Olles ühtlasi Auruminvest OÜ ja Pavladia OÜ

vahelise ärikontakti algataja ning Pavladia OÜ-d juhtiva isiku äi, ei saanud J. Xle olla

teadmata äriühingute vahelise äritegevuse tegelik eesmärk. Isegi kui J. X äriühingute vahelisi

kullavalandite ostu-müügi lepinguid isiklikult ei allkirjastanud ning kauba üleandmise juures

ei olnud, pidi ta Auruminvest OÜ raamatupidamist korraldava isikuna, prokuristina ning

Auruminvest

OÜ

ärinõustajana

olema

kursis

Auruminvest

OÜ

raamatupidamisdokumentatsiooniga, so lepingute ja arvetega. Seega ei saanud talle teadmata

olla ka asjaolu, et tehinguid Auruminvest ja Pavladia OÜ vahel faktiliselt ei toimunud. J. X

kui prokuristi teadmise võib lugeda ka Auruminvest OÜ teadmiseks. Seega on maksuhalduri

järeldus Auruminvest OÜ pahausksuse kohta õige.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-12-1713

8(9)

5. Auruminvest OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus

otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata ning mõista vastustajalt välja menetluskulud.

Kaebaja jääb kõigi halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Kokkuvõtvalt toob kaebaja

apellatsioonkaebuses esile järgmised põhjendused:

Asjaolu, et Pavladia OÜ-l ei olnud kulla ümbertöötlemiseks vajalikke vahendeid ja oskusi ei

muuda teda ebaõigeks müüjaks. Pavladia OÜ võis ükskõik kus kohas endal olevat kulda

töödelda (sulatada). Kaebaja tuvastas enne Pavladia OÜ-ga tehingute tegemist selle juhatuse

liikme, äriühingu registreeringu äriregistris, samuti Pavladia OÜ käibemaksukohustuslaseks

oleku, tegevuskoha jms asjaolud, mistõttu täitis ostja hoolsuskohustust. Kaebaja ja Pavladia

OÜ vahel sõlmitud kulla müügitehingud on reaalselt toimunud, mida tõendavad asjas esitatud

tõendid, sealhulgas kontrolltoimiku lisades 40-47 olevad Pavladia OÜ poolt müüdud kulla

arved, kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, analüüside protokollid, samuti kaebaja poolt

kohtule 26.10.2012 esitatud müügilepingud ja tunnistaja O. Xi ütlused. Kaebaja ei oma

kontrolli Pavladia OÜ juhtimise, majandustegevuse ja raamatupidamise ega tema

pangakontode üle, samuti ei vastuta kaebaja Pavladia OÜ poolt maksude maksmise eest.

Kaebaja ei vastuta ka Pavladia OÜ-le temalt ostetud kulla eest pangakontole makstud raha

edasise saatuse eest. Pavladia OÜ on õige müüja ja kaebajal puudub alus selles kahelda

samamoodi nagu puudus alus kahelda ka teistel ostjatel (nt AS Tavid, K.A Rasmussen ja

Unico Gold OÜ), kes suures koguses nii samal vaidlusalusel perioodil kui ka enne seda kulda

Pavladia OÜ-lt ostsid. Vastustaja peab samal vaidlusalusel perioodil Pavladia OÜ poolt tehtud

kullatehingud AS-le Tavid, K.A Rasmussen ja Unico Gold OÜ-le seaduslikeks, kuid ei pea

Pavladia OÜ-d õigeks müüjaks kaebaja suhtes. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega.

Faktiliselt heidab vastustaja ja ka halduskohus kaebajale ette hoopis kolmandate isikute, s.o

Pavladia OÜ, OÜ Juma, OÜ Lempiros ja Lloyd Investments OÜ tegevust, millega kaebaja ei

oma seost ja nende tegevuse eest kaebaja ei vastuta.

Vaidlustatud otsusest nähtub, et ka halduskohus ei ole teadlik väärismetalli ostmise-

müümisega seotud äritegevuse spetsiifikast ja majandusriskidest ning on seetõttu ebaõigesti

pidanud mittevajalikuks kulla sertifitseerimist kaebaja nimele. Kaebaja on esitanud

põhjendused halduskohtule, mida muu hulgas on kinnitanud tunnistaja O. X, et millistel

kaalutlustel ja põhjendustel on vajalik kulla sertifitseerimine Metrosert AS poolt. Halduskohus

ei ole samuti mõistnud ärisaladuse hoidmise olulisust ja võimalikku kahju tarnijate andmete

kui ka ärisaladuse avaldamisega seoses. Samuti ei ole vähetähtis kontrollida müüdava kauba

kvaliteeti ja vältida sellega seonduvaid riske.

Halduskohus ei ole järginud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, millega on oluliselt rikkunud

kohtumenetluse norme, mistõttu on teinud ebaõige lahendi. Halduskohus on lähtunud

ühekülgselt vastustaja poolt esitatud väidetest ja jätnud muu hulgas tähelepanuta ja

analüüsimata kaebaja poolt välja toodud asjaolud ja õigusliku käsitluse.

6. Maksu- ja Tolliamet palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Ebavõrdne kohtlemine eeldab samasugust olukorda ja tingimusi. Praegusel juhul ei ole

võrreldav Pavladia OÜ teiste tehingupartnerite ja kaebaja olukord, kus kaebajale on koostatud

maksuotsus, mis põhineb konkreetsetel spetsiifilistel asjaoludel ja Pavladia OÜ teistele

tehingupartneritele sellistel asjaoludel maksuotsuse koostamist või kontrollimist kaebaja välja

ei toonud.

Kui kaebaja väidab, et on põhjalikult kontrollinud Pavladia OÜ esindaja isikusamasust ja

muud nõutavat seoses teise käibemaksukohustuslasest tehingupoolega, samal ajal omades

ärialaseid suhteid teise S. Xiga seotud äriühingu HH&SS OÜ-ga, oli kaebajale teada S. Xiga

3-12-1713

9(9)

seotud äritegevuse paljukordne sattumine maksuhalduri ja rahapesu andmebüroo huviorbiiti

õigusrikkumiste tõttu. Selline informatsioon on kättesaadav nii avalike meediaväljaannete kui

ka seda kinnitavate kohtulahendite kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning, tuginedes HKMS § 201

lg-le 4, ei korda vastavaid põhjendusi. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi seisukohti,

mis nõuaksid ringkonnakohtu poolt täiendavat analüüsimist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus ei ole

järginud kohtuotsuse põhjendamiskohustust (apellatsioonkaebuse p 2.32). Asjaolu, et kaebaja

ei nõustu halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei näita, et halduskohus pole otsust

põhjendanud. Kohtuotsuse põhjendus vastab HKMS § 165 lg-s 1 esitatud nõuetele.

Vastupidiselt apellatsioonkaebuses märgitule, ei põhine halduskohtu otsus oletustel.

Halduskohus on kõiki asjakohaseid tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et kaebaja

ja Pavladia OÜ vahel reaalseid tehinguid ei toimunud. Apellatsioonkaebusest ei selgu,

millised tõendid on halduskohus jätnud arvestamata. Halduskohus ei pidanud andma

hinnangut kaebaja väidetele seoses hoolsuskohustuse täitmisega, sest maksupettuse

toimepanemisel ei oma väidetav hoolsuskohustuse järgimine tähtsust.

Kaebaja ebavõrdset kohtlemist ei järeldu sellest, et maksuhaldur ei ole maksumenetlust läbi

viinud teiste Pavladia OÜ-ga tehinguid teinud äriühingute suhtes. Eeltoodu ei anna kaebajale

õigust nõuda, et ka tema suhtes maksumenetlust ei toimuks ning maksuotsust ei tehtaks.

9. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja menetluskulud

jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets