2-13-13262/92-13-13262/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2013-05-07

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2013. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-13262 Tsiviilasi KÜ xxxxxxx hagiavaldus G. K. vastu halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine hagist loobumisel Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ xxxxxxx (rk xxxxxxxx; ...

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2013. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-13262 Tsiviilasi KÜ xxxxxxx hagiavaldus G. K. vastu halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine hagist loobumisel Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ xxxxxxx (rk xxxxxxxx; asuk xxxxxxxxxxxxxxxxxx; juhatuse liege S. C. ; tel xxxxxxx) Kostja: G. K. (ik xxxxxxxxxxx; eluk xxxxxxxxxxx- xxxxxxxx) Menetlusvorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta vastu KÜ xxxxxxx avaldus hagist loobumiseks. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-13262 menetlus hagist loobumise tõttu. 3. Tagastada xxxxxxx KÜ poolt 22.03.2013. a tasutud riigilõivu summast (100 eurot, selgitus G. K. riigilõiv hagihinnast, viitenumber 2900072796) 37,50 (kolmkümmend seitse ja 50 senti) eurot xxxxxxx KÜ a/a-le xxxxxxxxxxxxxx SEB pangas.

Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta kostja kanda. 2. Rahuldada KÜ xxxxxxx menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt. 3. Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-13-13262 KÜ-le xxxxxxx hüvitatava menetluskulude suurus kogusummas 127,50 (ükssada kakskümmend seitse ja 50 senti) eurot, mis koosneb riigilõivust summas 37,50 eurot ja õigusabikuludest summas 90 eurot. 4. Välja mõista G. K. KÜ xxxxxxx kasuks menetluskulud 127,50 eurot.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

22.03.2013. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale KÜ xxxxxxx hagiavaldus G. K. vastu võlgnevuse nõudes /tl 1-18/. 25.03.2013. a võttis kohus eelnimetatud hagi menetlusse /tl 20-22/. 12.04.2013. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja tasus hagi esemeks oleva võlgnevuse. Samas taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist ning menetluskulude suuruse kindlaksmääramist /tl 25-30/. 16.04.2013. a andis kohus kostjale tähtaja avaldusele vastamiseks /tl 31-32/. Kostja ei vaidlusta nimetatud kulusid, kuid palub kohtul neid vähendada seoses raske majandusliku olukorraga /tl 34-38/.

KOHTU PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 1 alusel kohus lõpetab menetluse määrusega. Seega tuleb tsiviilasjas nr 2-13-13262 menetlus lõpetada, kuna hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Riigilõivu tagastamine TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Käesoleval juhul oli hagihinnaks 497,42 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tuleb hagihinnalt kuni 500 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot, kuid Avaliku E-Toimiku (edaspidi AET) kaudu esitatud hagi korral 75 eurot. Hageja ei ole hagi esitanud AET kaudu. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse AET kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lõige 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega kuulub tagastamisele xxxxxxx KÜ poolt tasutud riigilõivu summast (22.03.2013. a tasutud 100 eurot) 37,50 eurot (75 / 2) xxxxxxx KÜ a/a-le xxxxxxxxxxxxxx SEB pank.

Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja taotleb menetluskuludena kostjalt välja mõista pool tasutud riigilõivust (100/2=50 eurot) ning õigusabikulu summa 90 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on avaldusele kaasa lisanud OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx arve summas 90 eurot + km 18 eurot /tl 28/ ning väljavõtte ülekandest /tl 30/. Arvelt nähtub, et esindajal kulus 1 tund ja 30 min tõendite

analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja kohtumisele xxxxxxx KÜ esindajaga (hagi tutvustamine ja allkirjastamine). Teenuse arvestuslik tunnihind oli 60 eurot. Kohus leiab, et vastav õigusabiteenus oli vajalik, kulud mõistlikud ning põhjendatud. Samas ei nõustu kohus hagejaga selles, et mõista kostjalt välja tasutud 100 euro suurusest riigilõivust 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu saab kostjalt välja mõista vaid 37,50 eurot (vt punkti 2 – riigilõivu tagastamine). Kostja on avaldanud, et ei vaidlusta nimetatud kulusid, kuid palub neid vähendada seoses raske majandusliku olukorraga. Kostja sissetulekuks on pension 317 eurot. Võlgnevus korteriühistu ees on tekkinud seoses vajadusega aidata tütre peret (tütar töötu). Igakuiselt tasub korteriühistule, tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks võttis laenu pangast ning selle igakuine tagasimakse on 65 eurot. Lisaks kulub suur osa sissetulekust diabeedi jt. krooniliste haiguste ravimisele. Kohus selgitab kostjale, et vastavalt täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Ilisson kohtunik