2-12-35232/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-35232

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-35232 Tsiviilasi

SOÜ hagi EKOÜ vastu 16445,30 euro, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

23 397 eurot ja 62 senti Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: SOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) - hageja esindaja: vandeadvokaat Ain Kalme (e-post: ain.kalme@lextal.ee) - kostja: EKOÜ (registrikood XX; asukoht XXX) - kostja esindajad: vandeadvokaat Jürgen Valter (epost: jurgen.valter@valter.ee) ja Margus Rebane (epost: margus@vulpinus.ee) Asja läbivaatamise aeg

3. mai 2013; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada SOÜ (hageja) ja EKOÜ (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Kostja kohustub käesoleva menetluse kompromissiga lõpetamise eest tasuma hagejale rahasumma 10 500 (kümme tuhat viissada) eurot makstes selle osamaksetena hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is järgmistel tähtpäevadel ja summades:

1.2 XXX

1.3 Maksetähtaegade ületamisel kohustub kostja tasuma hagejale iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,03 protsenti päevas õigeaegselt tasumata summalt makse sissenõutavaks muutumisest kuni vastava makse tasumiseni.

1.4 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.5 Pooled kinnitavad, et neil puuduvad käesolevas kompromissis nimetamata varalised või mittevaralised nõuded või õiguseid üksteise suhtes.

1.6 Hageja kinnitab, et tal puuduvad ka mistahes varalised või mittevaralised õigused või nõuded LK’i (ik XXX) ja/või KK (ik XXX) ja/või KU’e (ik XXX) ja/või OÜ R (reg nr XXX) vastu ning juhul, kui mingeid varalisi või mittevaralisi nõudeid või õiguseid eelnimetatud isikute vastu eksisteerib, siis hageja loobub nendest. Käesolev kompromissi punkt 5 jõustub kompromissi punktis 1 nimetatud rahaliste kohustuste kostja poolt täies ulatuses täitmise päevast alates.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-12-35232 menetlus.

3. Tühistada 22. augustiks 2013 kella 10.00 määratud istungiaeg.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist SOÜ-le (registrikood XXX) pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o

375 eurot, arvelduskontole XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus vaidlustatav. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks:

2-12-35232

tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK Hageja esitas 05.09.2012 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ülalnimetatud rahalises nõudes. 02.05.2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata ning pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele 1 tööpäevani kompromissi kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Hageja taotleb ka poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-12-35232 riigilõivu summas 750 eurot ning palub kohtul tagastada 1/2 tasutud riigilõivust s.o eurot hageja arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis leppinud kokku, et tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seetõttu jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS- is viitenumbriga 2900072123 hagiavalduse esitamisel 04.09.2012 riigilõivu 750 eurot (maksekorraldus nr 105). Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 375 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Seega kuulub tagastamisele riigilõiv summas

375 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Harju Maakohus on käesolevas tsiviilasjas määranud istungi ajaks 22.08.2013 kell 10.00. Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud kompromissi, siis puudub vajadus istungi pidamiseks. TsMS § 352 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Eeltoodust tulenevalt tuleb istungiaeg tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik