2-10-28792/100 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-28792

Tsiviilasi

Natalja Niženskaja ja Aleksei Nordeni hagi AS Viru

Gerberei

vastu

varalise

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. jaanuari 2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Viru Gerberei määruskaebus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): AS Viru Gerberei (reg k:

10108721), lepinguline esindaja Deniss Matvejev

Vastustajad (hagejad):

1. Natalja Niženskaja (IK: XXX);

2. Aleksei Norden (IK: XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 15. jaanuari 2013.a määrus tühistada.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada AS-i Viru

Gerberei avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Mõista Natalja Niženskaja’lt AS-i Viru Gerberei

kasuks menetluskuluna välja 42,70 eurot (nelikümmend

kaks eurot ja seitsekümmend senti). Mõista Aleksei

Norden’ilt AS-i Viru Gerberei kasuks menetluskuluna

välja 175 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot ja 0

senti).

3. AS-i Viru Gerberei määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskude jaotus

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. Natalja Niženskaja (hageja 1) ja Aleksei Norden (hageja 2) esitasid kohtusse hagi AS Viru

Gerberei (kostja) vastu lepinguvälise varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõudest hagejad maakohtu istungil loobusid. Viru Maakohus

rahuldas 7. mai 2011 otsusega hagejate varalised nõuded ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. jaanuari 2012.a kohtuotsusega apellatsioonkaebuse

osaliselt ning muutis ka menetluskulude jaotust. Otsuse resolutsioonis märkis kohus, et

menetluskulud jäävad N. Niženskaja hagi osas 93,90% ulatuses AS Viru Gerberei kanda ja

6,10% ulatuses N. Niženskaja enda kanda. A. Nordeni menetluskulud jäid 75% ulatuses

AS-i Viru Gerberei kanda ja 25% ulatuses A. Nordeni enda kanda. Kohtuotsus jõustus

1. märtsil 2012.

AS Viru Gerberei esitas 30. märtsil 2012 avalduse menetluskulude kindlaks määramiseks.

Kostja avalduse kohaselt otsustati Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-28792,

et hageja 1 kannab 6,10% kostja menetluskuludest ja hageja 2 kannab 25% kostja

menetluskuludest. Kostja menetluskuluks õigusabikulud kokku 1225 eurot. Menetluskulude

nimekiri koos ajakulu selgitustega sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avalduses.

3. mail 2012 täpsustas kostja oma avaldust ja märkis, et 30. märtsi 2012 avalduses esinesid

kirjavead ning kostja menetluskuludeks on kokku 1120 eurot. Kostja palus kohtul kindlaks

määrata rahas menetluskuludena 348 eurot 32 senti ja välja mõista menetluskulud summas

68,32 eurot ehk 6,10% 1120 eurost kostjalt 1 ja 280 eurot ehk 25% 1120 eurost kostjalt 2.

Menetluskulude koosseis on järgmine:

1) Esmane konsultatsioon– 0,5 tundi x 70 eurot = 35 eurot;

2) Riigikohtu praktika analüüs ja hagile vastuse koostamine – 3 tundi x 70 eurot = 210 eurot;

3) Kohtuistungiteks valmistumine ja istungitel esindamine – 6 tundi x 70 eurot = 420 eurot;

4) Apellatsioonkaebuse koostamine - 3,5 tundi x 70 eurot = 245 eurot;

5) Kostja seisukoha koostamine ringkonnakohtus – 2 tundi x 70 eurot = 140 eurot;

6) Muude menetlusdokumentide koostamine – 1 tund x 70 eurot = 70 eurot.

2. Hagejad vaidles kostja avaldusele vastu ja leidsid, et see tuleks jätta rahuldamata.

Vastuväite kohaselt on lepingulise esindaja poolt märgitud kulud väga kahjulikud. Hagi hind

oli 1496 eurot (26 389 krooni), millest palusid hagejad rahuldada ainult 1175,91 eurot. Nendel

asjaoludel õiguskulude tasumine summas 1225 eurot on ebaaus. Kahtlane, et esindaja „tariif"

(tasu ühe tunni eest) oli 70 eurot/tunnis. See tariif on ilmselt ja alusetult ülepaisutatud.

3. mai 2012 avaldus on esitatud pärast 30-päevase tähtaja möödumist kohtuotsuse

jõustumisest, mistõttu tuleks see jätta läbi vaatamata. Kuna ei esitatud kulude nimekirja, siis

on kohus kohustatud need rahuldamata jätma.

Mingeid tõendeid selle kohta, et kostja oma esindajale tegelikult maksis, avaldaja ei esita.

Normi mõtteks ja eesmärgiks on kulude hüvitamine. On absurdne, et halduskohtumenetluses

võib tõendeid menetluskulude reaalse kandmise kohta esitada üksnes enne kohtukõnede

algust, kuid tsiviilkohtumenetluses võib piirduda nende samade kulude nimekirja ja arvete

koopiatega. Selline olukord on vastuolus õigluse ja poolte võrdõiguslikkuse üldpõhimõtetega

kohtumenetlustes ja reaalse kahju, reaalsete kulutuste hüvitamise põhimõtetega.

Otsus jõustus 1. märtsil 2012, arve nr 29-03-12-01 esitas UÜ Arbita Viis kostjale aga alles

29. märtsil 2012. Kuni kohtumenetluse lõpuni ei kandnud kostja üldse mingeid

õigusabikulusid. Volituse kohaselt on kostja esindajaks Deniss Matvejev, kuid õigusabi

osutajana on arves märgitud OÜ „Deniss Matvejev". Raha sai aga millegipärast UÜ Arbita

Viis. Seega on asjaoludest nähtuvalt võimalik, et UÜ Arbita Viis kostjale mingit õigusabi ei

osutanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 15. juuni 2013 määrusega AS-i Viru Gerberei avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et kostja menetluskuludest 6,10% on jäetud

N. Niženskaja kanda ja 25% A. Nordeni kanda. Kohus ei nõustunud hagejatega, et TsMS ei

võimalda

täpsustatud

("korrigeeritud")

avalduste

esitamist

menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast tähtaja

möödumist. Kohus märkis, et algne avaldus on kostja esindaja poolt esitatud tähtaegselt ning

TsMS § 174 lg 5 võimaldab anda tähtaja kulude täpsustamiseks.

Kohtuotsus jõustus 1. märtsil 2012, kuid arve nr. 29-03-12-01 on esitatud kõigi teenuste eest

29. märtsil 2012, st. peaaegu kuu aega peale kohtumenetluse lõppemist. Järelikult on kostja

väitel kulud seotud küll käesoleva menetlusega, kuid kulude kandmise kohustus tekkis

ajaliselt peale menetluse lõppemist. Hagejate esindaja on väitnud, et kohtumenetluse lõpuni ei

kandnud kostja mingeid õigusabikulusid. Kostja esindaja on esitanud maksekorralduse

nr. 1078, mille kohaselt on kostja 1120 € (arve nr 29-03-12-01) üle kandnud UÜ-le Arbita

Viis 4. aprillil 2012. Kohtule esitatud arvest nr 29-03-12-01 nähtub, et enne käesoleva arve

tasumist ei ole UÜ-l Arbita Viis kohustust algatada tellimuse täitmist. Kulude tõendatuks

lugemine on jäetud igakordselt kohtu hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud

dokumentide usaldusväärsust. Kohus leidis, et esitatud arve ei ole usaldusväärne, sest

tavapäraselt esitatakse arved menetluse ajal, peale (üksikute) menetlustoimingute tegemist või

vahetult peale kohtumenetluse lõppu igas kohtuastmes. Arve nr 29-03-12-01 sisaldab aga

menetlustoiminguid alates 5. novembrist 2010 kuni 30. detsembrini 2011, seega üle ühe aasta

ja läbi kahe kohtuastme. Kohtunikuabi leidis, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

vastaspoolelt peab vastavasisuline arve olema tasumiseks esitatud põhimenetluse ajal või

vahetult pärast selle lõppu (ootamata lahendi jõustumist, kuna edasikaebe menetluses

tekkivate õigusabikulude kohta esitatakse omakorda arve). Selline käsitlus võimaldab poolel

ka ette näha ja prognoosida menetluse kulukust ning vajadusel õigusabi osutamise vajadust

korrigeerida vastavalt oma võimalustele. Vastupidises olukorras oleks menetlusosalisel

võimalik menetluskulusid põhiasja menetluse ajal mitte kanda, kuid taotleda nende

väljamõistmist juhul, kui kohus menetluskulude jaotuses teist menetlusosalist selleks

kohustas. Oluline pole see, kas menetlusosaline on need ka tegelikult menetluse ajal/lõpul

tasunud, kuid siiski peab tasumise kohustus tekkima põhiasja menetluse ajal või vahetult

pärast selle lõppu.

Hagejate esindaja on viidanud ka kulude väljamõistmise erinevusele tsiviil- ja

halduskohtumenetluses, leides, et see rikub võrdsuse põhimõtet. Halduskohtumenetluse

sätteid ei saa kohaldada ega laiendada tsiviilkohtumenetlusele, mistõttu jättis kohtunikuabi

hagejate sellekohase viite analüüsimata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses

tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada kostja taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei rakendanud kohus õiget õigusakti leides, et esitatud arve ei ole usaldusväärne, sest

tavapäraselt esitatakse arved menetluse ajal, peale (üksikute) menetlustoimingute tegemist või

vahetult peale kohtumenetluse lõppu. „Tavapäraselt“ ei tähenda, et õigusabikulude arved

tuleb kohustuslikult esitada menetluse ajal. TsMS-st ei sätesta, millal tuleb kuludokument

tasumiseks esitada. Järelikult on see võimalik esitada ka pärast lõpplahendi jõustumist;

2) oleks võimalik analoogia alusel advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p-ga 3 kohaldada

tulemustasu. Seega pidi maakohus väljaselgitama, kas tegemist on tulemustasuga või mitte;

3) tõendas kostja maksekorralduse esitamisega, et lepingulise esindaja arve on usaldusväärne,

kui see oli makstud kostja poolt panga kaudu. See tähendab, et lepingulise esindaja kulu oli

olemas ja kohtule tuleb ainult hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust;

4) on

Riigikohus

korduvalt

rõhutanud,

et

menetluskulude

kindlaksmääramisel

ja

väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. See ei tähenda

aga, et lepinguline esindaja peab õigusabukulude arved oma kliendile esitama pärast iga

menetlustoimingu tegemist. Hagejad teadsid, et kostjat esindab õigusteadmisi omav

lepinguline esindaja. Mõlemad pooled sai ette näha, et menetluskulud, s.h. lepingulise

esindaja kulud on olemas ja need kannab isik, kelle kahjuks lõpplahend tehakse, ning

mõlemad pooled sai prognoosida, et teise poole lepingulise esindaja kulud ei ole suurem, kui

see on sätestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruses nr 137;

5) leiab maakohus õigesti, et seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude tasumist, kuid

vastavad maksedokumendid on esitatud kostja poolt ja maakohus pidi need hindama

vaidlustatud kohtumääruse tegemisel. Kohus see ei teinud. See tähendab, et kohus olulist

rikkus menetlusõiguse norme.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. N. Niženskaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja vastuväidete kohaselt

1) ei reguleeri seadus tõepoolest õigusabi eest arvete esitamise ja tasumise korda

tsiviilasjades. Kuid see ei tähenda, et antud küsimuses on õiguslik vaakum. Haldusmenetluse

sedustikus on otseselt keelatud isegi kohtukulude nimekirjade esitamine koos õigusabi eest

tasumise tõenditega pärast kohtuliku uurimise (eelmenetluse) lõppemist. Tsiviilmenetluslik

seadusandlus sisaldab samuti poolte heausksuse norme: kui menetluse käigus või vahetult

peale selle lõppu pool ei ole kandnud kulusid õigusabi eest tasumiseks, siis ta ilmselt ootas

kohtuotsuse tegemist. Järelikult, arve esitamine (ja isegi selle tasumine) pärast kohtuotsuse

tegemist annab tunnistust selle poole pahausksusest;

2) viitab määruskaebuse esitaja kohatult advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 3 kehtestatud normile

kui analoogiale. Advokaadi ja tema kliendi vahelised kokkulepped on protsessi kahe subjekti

eraasi. Kuid õigusabi tasu hüvitamise mõte seisneb selles, et see tasu ei muutuks

menetluspoole (ja/või advokaadi) alusetuks rikastumiseks protsessi kaotanud poole arvel.

6. A. Norden määruskaebusele ei vastanud

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et AS-i Viru Gerberei määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt. Viru Maakohtu 15. jaanuari 2013.a määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi

rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel ise asjas uue määruse, millega

rahuldab AS Viru Gerberei avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

mõistab Natalja Niženskaja’lt menetluskuluna AS Viru Gerberei kasuks välja 42,70 eurot ja

Aleksei Norden’ilt AS Viru Gerberei kasuks 175 eurot.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis alusetult täies ulatuses rahuldamata AS-i Viru

Gerberei avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks põhjendusel, et kuigi

menetluskulude kindlaksmääramise aluseks olev kohtuotsus jõustus 01.03.2012.a, on arve nr

29-03-12-01 esitatud kõigi teenuste eest alles 29.03.2012.a, s.o peaaegu kuu aega pärast

kohtumenetluse lõppemist.

Maakohus märkis oma vaidlustatud määruses iseenesest õigesti, et tsiviilkohtumenetluses

kehtivad põhimõtted ei näe ette, et menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel tuleks

kohtule esitada tõendid selle kohta, et menetlusosaline on avalduse esitamise või lahendamise

ajaks temale hüvitatavad õigusabikulud reaalselt kandnud. Kolleegium ei nõustu aga

maakohtu seisukohaga, nagu peaksid arved õigusabiteenuse osutamise kohta olema koostatud

menetluse kestel või vahetult pärast selle lõppu. Ainuüksi arve koostamise kuupäev ei näita,

kas ja missugustel tingimustel tekkis kliendil kohustus talle osutatud teenuste eest tasuda.

9. Õigusabiteenuse osutamisel ja selle eest tasumise tingimuste kokkuleppimisel kehtib

lepinguvabaduse põhimõte, mis võimaldab õigusabiteenuse osutajal ja menetlusosalisel,

kellele õigusabi osutatakse, oma suhteid kujundada vastavalt oma äranägemisele. Sõltuvalt

õigusabiteenuse osutaja ja teenuse saaja (menetlusosalise) vahelisest lepingulisest suhtest

võidakse seega kokku leppida ka selliselt, et teenuse eest tasumine toimub pärast seda, kui

menetlusosalisele on kohtulahendi alusel tema kasuks väljamõistetud menetluskulud

hüvitatud. Muuhulgas ei ole keelatud kokku leppida ka selliselt, et kohustus õigusabiteenuse

eest tasuda tekib teenuse saajal tingimuslikult, nt üksnes juhul, kui teenuse osutaja abiga

saavutatakse menetlusosalise jaoks soodne kohtulahend.

10. Õigusabi osutamist kajastavad dokumendid peavad olema vormistatud selliselt, et need

võimaldaksid TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata õigusabi osutamiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja vajalikkust. Käesoleval juhul ei ole enam vaidlust selles, et kostja (AS Viru

Gerberei) esitas dokumendid menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks maakohtule

tähtaegselt.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjat (AS-i Viru Gerberei) esindas menetluses alates hagile

vastamisest lepinguline esindaja Deniss Matvejev, siis said ja pidid hagejad arvestama

võimalusega, et kohtulahendiga võidakse hagejate kanda jätta osa kostja kantud

menetluskuludest, sh õigusabikuludest. Puudus alus eeldada, et lepingulise esindaja poolt

osutatavate teenuste eest ei tule kostjal tasu maksta.

11. Kostja

poolt

tema

lepingulise

esindaja

vahendusel

esitatud

õigusabikulude

kindlaksmääramise esialgne avaldus (30.03.2012.a, t II kd lk 14-15) ning selle hilisem, s.o

03.05.2012.a esitatud täpsustus (t II kd lk 42-45) kattuvad põhilises osas UÜ Arbita Viis

blanketil esitatud ja Deniss Matvejevi poolt allkirjastatud 29.03.2012.a kuupäeva kandval

arvel nr 29-03-12-01 näidatuga. Ringkonnakohtu arvates ei oma menetluskulude teiselt

poolelt väljamõistmise otsustamisel määravat tähtsust, kas lepinguline esindaja esineb

füüsilise isikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana või tegutseb äriühingu kaudu. Äriregistri

teabesüsteemist nähtuvalt on Deniss Matvejev usaldusühingu Arbita Viis esindama volitatud

usaldusosanik.

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja

vajalikud kulud. Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt osutas lepinguline esindaja

kostjale õigusabi kokku 16 tunni ulatuses: sh esmane konsultatsioon hagi kohta: 0,5 tundi,

Riigikohtu praktika analüüs ja hagile vastuse koostamine: 3 tundi, kohtuistungiteks

valmistumine ja kostja esindamine kohtuistungitel: 6 tundi, apellatsioonkaebuse koostamine:

3,5 tundi, ringkonnakohtu menetluses kostja kirjaliku seisukoha koostamine: 2 tundi ja muude

menetlusdokumentide koostamine: 1 tund.

13. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu on õigusabi

osutamisele kulunud aeg 16 tunni ulatuses üle paisutatud. Kolleegiumi hinnangul tuleb

põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kostjale õigusabi osutamist 10 tunni ulatuses. Tsiviilasja

saab hinnata keskmise keerukusastmega vaidluseks, kus ei tulnud teha keerukaid ega

aeganõudvaid menetlustoiminguid. Suur ei olnud tõendite maht, mida tuli asjas tähendust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks koguda ning uurida. Osaliselt, s.o hagejate mittevaralise

kahju hüvitamise nõude osas, lahenes vaidlus hagejate poolse hagist loobumisega. Asjas

toimus üks maakohtu istung (13.04.2011.a) kestusega 1 tund ja 21 minutit. Ringkonnakohus

lahendas kostja esitatud apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses ilma, et menetlusosalised

oleksid esitanud apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, taotlusi vms.

14. Õigusabiteenuse hinda 70 eurot tunnis saab pidada mõistlikuks ja tavapärastesse piiridesse

jäävaks. Õigusabiteenuse osutamise raames tehtud toimingute kohta esitatud andmed ja

tõendid on ringkonnakohtu hinnangul piisavad ning vastavad üldlevinud praktikale.

Eeltoodust lähtudes tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda 10 × 70 =

700 eurot. Kostja on kohtule esitatud avaldustes kinnitanud, et summale ei lisandu

käibemaksu.

15. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt tuleb hagejal Natalja Niženskajal kanda 6,10 % kostja

vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest, seega on tema poolt hüvitatava summa suuruseks

42,70 eurot. Hageja Aleksei Nordeni kanda jäid kostja menetluskulud 25% ulatuses, seega on

tema poolt kostjale hüvitatava summa suuruseks 175 eurot. Nimetatud summad kuuluvad

hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele.

16. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse

menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/