2-10-43528/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. mai 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-43528

Tsiviilasi

Juri Rakitini hagi Tarvastu valla (vallavalitsuse kaudu)

vastu

diskrimineerimise

tuvastamiseks

ja

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4752,24 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. novembri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Rakitini apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

16. aprill 2013

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – Juri Rakitin (ik: XXX), esindaja

vandeadvokaat Raul Tosmann

Vastustaja (kostja) – Tarvastu vald (vallavalitsuse kaudu),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar ja seaduslik

esindaja Maive Feldmann

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. novembri 2012 otsus

muutmata,

arvestades

käesolevas

otsuses

esitatud

põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Vabastada Juri Rakitin riigilõivu 943 (üheksasada

nelikümmend kolm) eurot 25 senti riigituludesse tasumise

kohustusest.

Menetluskulude jaotus

Jätta

poolte

menetluskulud

(v.a

riigilõiv)

ringkonnakohtus Juri Rakitini kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Juri Rakitin esitas 09.09.2010 maakohtule Tarvastu valla vastu hagi, milles palus tuvastada

hageja isikliku õiguse rikkumine Tarvastu Gümnaasiumis, st diskrimineerimine rahvuse

alusel, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis kahju õigusvastase tekitamise

eest ja diskrimineerimisega tekitatud varaline kahju 49 400 krooni (3157,24 eurot).

Hagiavalduse kohaselt võeti hageja 01.09.2006 konkursi alusel tööle Tarvastu Gümnaasiumi

vene keele õpetaja täiskoormusega ametikohale ja ta töötas ilma probleemideta kolm aastat.

03.06.2009 kutsus gümnaasiumi direktor Mai Talu hageja oma kabinetti ning ütles, et tema

töökoormust vähendatakse, sest õpilaste arv on koolis vähenenud. Hageja nõustus koormuse

vähenemisega 12 õppe- ja kasvatustunnile nädalas, et mitte kaotada ainsat sissetulekut.

Hiljem sai hageja teada, et kooli psühholoogi (Ave Rohtla-Alp, kes on erialalt vene keele

õpetaja) ametikohal töökoormus vähenes ning kooli juhtkond lahendas probleemi nii, et

hagejalt võeti ära 10 tundi. 2009/2010 õppeaastal jaotati vene keele tunnid koolis kolme

õpetaja vahel, hagejale 12 tundi, Õie Nurgale 9 tundi ja A. Rohtla-Albile 7 tundi.

Ümberkorralduse tulemusena jäi Õ. Nurga vene keele tundidega seotud töökoormus samaks,

hagejal vähenes 22 tunnilt 12 tunnile ning A. Rohtla-Albil kasvas nullist 7 tunnile.

Ümberkorraldus puudutas kahte õpetajat – hagejat (rahvuselt venelane) ja A. Rohtla-Alpi

(rahvuselt eestlane). Hageja leidis, et ümberkorralduse käigus koheldi neid, võrdõiguslikke

isikuid, erinevalt. Kooli juhtkond käitus hagejaga ebaõiglaselt ning diskrimineeris teda

sellepärast, et ta on venelane, rikkudes võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 3 lg 2 ja

töölepingu seaduse (TLS) § 3. Ühelgi teisel õpetajal koormust ei vähendatud. 20.04.2010

pöördus hageja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole palvega anda

juhtumile hinnang. Volinik Margit Sarv andis 25.08.2010 arvamuse, et gümnaasium on

rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, otsustades tööd vene keele õpetamise osas ümber

korraldada nõnda, et hageja töökoormus vähenes, samas kui tema kolleegil see suurenes.

Pärast pöördumist võrdõiguslikkuse voliniku poole ähvardas gümnaasiumi direktor hagejat

17.06.2010, et kui hageja nii käitub, ei leia ta edaspidi tööd õpetajana. Direktor tegi hagejale

ettepaneku võtta avaldus volinikult tagasi. 30.06.2010 kirjaga tegi direktor ettepaneku

lõpetada tööleping poolte kokkuleppel 30.08.2010. Hageja leidis, et selle põhjuseks oli

voliniku poole pöördumine. Eeltoodu on VõrdKS § 3 lg 6 järgi samuti diskrimineeriv tegevus.

30.08.2010 nõudsid direktor ja õppealajuhataja (Kersti Vunder) hagejalt töölepingu

lõpetamist poolte kokkuleppel ning õppealajuhataja ähvardas, et hageja ei saa edasi töötada,

sest teda hakatakse rangelt kontrollima ja selle tulemusena ikkagi vallandatakse ning ta ei leia

enam tööd teistes koolides. Hageja töölepingu lõpetamisega ei nõustunud. Samal päeval sai ta

direktori käskkirja hoiatusega. Pärast hoiatuse saamist püüdis hageja igati juhtkonna nõudeid

täita. Ta esitas avalduse saata ta vene keele õpetajate koolitusele. Õppealajuhataja avaldusele

ei vastanud. 07.09.2010 külastas direktor koos Tarvastu valla haridus- ja kultuurinõunikuga

hageja tunde. 20.09.2010 sai hageja posti teel direktori 09.09.2010 hoiatuse seoses

töökohustuste rikkumisega. Hageja leidis, et kooli juhtkond ei andnud talle võimalust nende

nõudmiste täitmiseks. Hageja mõistis, et edasi töötada on võimatu ning ütles 17.09.2010

töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Tööleping lõpetati 19.09.2010.

Seoses diskrimineerimisega rikuti hageja isikuõigusi, kuna vähendati tema sissetulekut ja

edasisi majanduslikke võimalusi. Hageja sai perioodil 01.09.2009 kuni 20.09.2010 varalist

kahju 49 400 krooni (3157,24 eurot). Hageja netosissetulek kuus oli alates 31.08.2009. a

9300 krooni (594,38 eurot) ja alates 01.09.2009. a 5500 krooni (351,51 eurot). Sissetulek

vähenes 9300 – 5500 = 3800 krooni kuus; 3800 x 13 kuud = 49 400 krooni (3157,24 eurot).

Mittevaraline kahju seisneb eelkõige hageja hingelistes kannatustes ja isikuõiguste

rikkumises. Töö ümberkorraldamisel diskrimineeriti hagejat rahvuse tõttu ning rikuti võrdse

kohtlemise põhimõtet. Hageja elustandard langes oluliselt, kuna töötasu vähenes ca 59%.

Saades teada, et 2009 septembris määrati vene keele tunnid kooli psühholoogile, sai hageja

närvivapustuse ja oli sunnitud pöörduma psühhiaatriakliinikusse vastuvõtule. Pärast

pöördumist võrdõiguslikkuse voliniku poole ähvardas direktor hagejat 17.06.2010. Kooli

juhtkond

rikkus

hageja

edasise

elu

ära,

mustates

teda

haridusosakonnas

ja

haridusministeeriumis. Pidev stressisituatsioon tekitas hagejale tervisekahjustuse, depressiivse

reaktsiooni.

12.–16.09.2010

viibis

ta

töövõimetuslehel.

Haigestumisega

tekkisid

lisakulutused. Hageja ei suutnud keskenduda, tekkisid raskused otsuste langetamisel,

mõtlemine oli ähmane, uni häiritud, söögiisu alanenud, ta tundis end kasutuna, suhtus

tulevikku pessimistlikult ja trööstitult, tekkis mõte, et oleks parem, kui teda olemas ei oleks.

18.10.2011 esitas hageja kohtule arvamuse, kus väitis täiendavalt, et kooli juhtkond tegi igati

hageja töö koolis raskemaks, ei toetanud hagejat, vaid ainult kritiseeris, tuues välja kooli

juhtkonna tegevuse seoses õpilaste K. T., K. R. ja H. V. käitumise ning õpilase poolt hagejale

lumepalliga näkku viskamisega. Samuti märkis hageja, et koolis kehtisid juhtkonna poolt

erinevate õpetajate suhtes erinevad nõudmised.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagejat ei ole diskrimineeritud ei rahvuse ega muu

tunnuse alusel. Hagejal oli Tarvastu Gümnaasiumis tööle asudes ajaloo ja saksa keele õpetaja

kvalifikatsioon ning nende ainete õpetamise kogemus. Vene keelt oli ta varem õpetanud ühe

aasta Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Juba esimesel tööaastal tekkis hagejal probleeme nii

korra tagamisega klassis kui ka õpetamise metoodikaga. 2007 kevadel läbi viidud vene keele

tasemetöö 7. klassi õpilastele tulemus oli mitterahuldav. Probleemid jätkusid 2007/2008 ja

2008/2009 õppeaastal. Võttes arvesse, et õpilased ja lapsevanemad olid rahulolematud hageja

vene keele õpetamise tulemustega, et direktori, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoogi ega teiste

kolleegide abi ja nõuanded ei olnud hageja vene keele õpetamise taset tõstnud ega tundide

korda parandanud, otsustati teha ettepanek, et hagejale jääksid tunnid vanemates klassides,

kus distsipliiniprobleemid ei ole nii suured. Hageja nõustus 03.06.2009 töötama 2009 sügisest

koormusega 12 tundi õppe- ja kasvatustööd nädalas. Selle juures oli vaja leida õpetajad, kelle

kanda jääks tunnid põhikooliastmes. Gümnaasiumis on kaks vene keele õpetaja

kvalifikatsiooniga töötajat. Õpetaja Õ. Nurk õpetab lisaks vene keelele nooremas astmes

inglise keelt ning A. Rohtla-Alp töötas täistööajaga psühholoogina, kuid oli varem töötanud

vene keele õpetajana. A. Rohtla-Alp oli nõus kooli huvides loobuma osaliselt psühholoogi

tööst ja õpetama põhikooliastmes vene keelt. Tarvastu Vallavolikogu ei vähendanud

gümnaasiumi koosseisus psühholoogi ametikohta, mis on ette nähtud täiskohana. Varem

põhikooliastmes ilmnenud probleemid jätkusid 2009/2010 õppeaastal ka vanemates klassides.

Tundides polnud töömeeleolu ega õppimiseks vajalikku korda, õpilastel ja hagejal oli raske

üksteisest aru saada, õpilaste teadmised vene keelest olid kesised ning õpilaste ja vanemate

rahulolematus suur. 25.05.2010 paluti hagejal kirjutada seletuskiri. Varsti pärast seletuskirja

kirjutamist tõi hageja direktorile avalduse, milles palus lõpetada tema kui venelase

diskrimineerimine. 30.06.2010 saadeti hagejale direktori vastus, kus on toodud välja, et

hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse ja

kohanematuse tõttu, olles nii põhjustanud õpilaste ja lapsevanemate usalduse vähenemise

kooli suhtes. Kirjas märgiti ka, et Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul (18.06.2010

kiri) ei vasta hageja vene keele õpetaja kvalifikatsiooni nõuetele. Eeltoodust tulenevalt tegi

direktor ettepaneku tööleping poolte kokkuleppel lõpetada. Hageja ettepanekule ei vastanud.

30.08.2010 tutvustasid direktor ja õppealajuhataja hagejale vene keele sisekontrolli

2006–2010 tulemuste aruannet. Kuna suulised hoiatused ei olnud tulemusi andnud, siis tehti

hagejale pikaajalise tööga toimetulematuse tõttu 30.08.2010 käskkirjaga hoiatus. Kuna

rahulolematus hageja tööga oli olnud kevadel suur, siis külastasid direktor ja valla

haridusnõunik 07.09.2010 hageja tunde. Tuvastati, et 11. klassi tunnis ei vastanud õpetaja

korduvalt õpilaste küsimustele, ei saanud küsimusest aru, andis valevastuseid, 9.a klassi

tunnis olid õpetaja korraldused ebaselged, üks õpilane sai oma küsimusele täiesti

ebaadekvaatse vastuse, suulist tööd oli vähe. Kooli hoolekogu tegi 10.09.2010 direktorile

ettepaneku hagejaga töösuhe lõpetada. 09.09.2010 tegi direktor hagejale uue hoiatuse seoses

töökohustuste rikkumisega, mille hageja sai kätte 20.09.2010.

Eeltoodust tulenevalt ei vähendatud hageja töökoormust 2009/2010 õppeaastal põhjusel, et

hageja on venelane, vaid 2008/2009 õppeaasta lõpuks oli tekkinud olukord, kus töösuhet ei

saanud hageja tööülesannetega mittetoimetulemise tõttu endiselt jätkata. Ebavõrdsuse

kindlaks tegemisel ei moodusta hageja ja A. Rohtla-Alp võrreldavat gruppi. Kuna hagejaga

muudeti kokkuleppeliselt töölepingut, oli vaja õpetajat, kes õpetaks vene keelt

põhikooliastmes. Isegi kui meelevaldselt jõuda järeldusele, et hagejat ja A. Rohtla-Alpi

koheldi ebavõrdselt, siis oli selleks mõjuv põhjus, milleks oli hageja tööga mittetoimetulek.

Hagejat ei ole diskrimineeritud ka seoses pöördumisega võrdõiguslikkuse voliniku poole.

30.06.2010 kirjas võttis direktor kokku töösuhtest tulenevad probleemid.

Hagejal puudub võimalus kohaldada deliktivastutuse sätteid, sest hageja on samadel alustel

esitanud kostja vastu nõude töölepingulisest suhtest lähtuvalt ja hagejale on makstud hüvitist

TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna kostja ei ole hageja suhtes

toime pannud õigusvastast tegu ega talle kahju põhjustanud, puudub ka deliktilise vastustuse

üldkoosseis. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et õigusvastane tegu esineb, palus

kostja jätta varalise kahju nõue rahuldamata aegumise tõttu (nõue saada hüvitist 2009/2010

juhtumi eest on VõrdKS §-st 25 tulenevalt aegunud, kuna hageja pidi oma õiguste rikkumisest

teada saama 03.06.2009) või vähendada seda, võttes arvesse, et hageja on saanud hüvitist

20 154 krooni. Mittevaralise kahju suuruse osas palus kostja arvestada, et tööandja tegevuse

põhjuseks oli hageja tööga mittetoimetulek ja eesmärgiks tagada õpilastele hea vene keel õpe.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 9. novembri 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja hagi alusena esitanud muu hulgas kahju

hüvitamise nõude diskrimineerimisest tulenevalt, seega ei saa hagi alust samastada

töövaidluskomisjonis uuritud faktiliste asjaoludega, kus lahendati töövaidlust töösuhtest

tulenevalt. Aegumise kohaldamiseks puudub alus, sest asjas pole esitatud tõendeid, millest

saaks järeldada, et hageja sai väidetava kahju tekkimisest teada või pidi teada saama hagi

esitamisest üle aasta tagasi. Hageja avaldus töölepingu muutmiseks 03.06.2009 ei ole otseselt

seostatav hageja õiguste väidetava rikkumisega.

Kohus leidis, et hagejat ei ole Tarvastu Gümnaasiumis diskrimineeritud rahvuse tunnuse

alusel ja VõrdKS § 3 lg-s 1 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole hageja suhtes

rikutud. Hagejat ei ole rahvuse tunnuse ega muul alusel koheldud halvemini, kui koheldi või

võidi kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Kostja on tõendanud, et hageja suhtes ei

rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest hagejale osaks saanud kohtlemine oli põhjendatud.

Hageja ja A. Rohtla-Alp ei ole võrreldavad võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise

kindlakstegemiseks, sest isikud ei olnud asjaoludest tulenevalt võrreldavas olukorras nii

võrdlusgrupi mõttes kui ka hageja töö kvaliteediga puutumuses. Kohus nõustus kostja

seisukohaga, et vene keele tundide jagamise põhjus tulenes sellest, et hagejaga muudeti

kokkuleppeliselt töölepingut ning seetõttu oli vaja õpetajat, kes õpetaks vene keelt

põhikooliastmes. Kuna kooli psühholoogina töötaval A. Rohtla-Albil on vene keele õpetaja

kvalifikatsioon, ta oli seda varem õpetanud ja ta oli tugev aineõpetaja, siis palus tööandja tal

loobuda osaliselt psühholoogi koormusest, mille arvel õpetada vene keelt. A. Rohtla-Alp ise

ei avaldanud soovi vene keelt õpetama hakata, sest tema töö psühholoogina oli lihtsam kui

põhiastmes vene keelt õpetada, kuid arvestades kooli huve, ta nõustus. A. Rohtla-Alp kinnitas

tunnistajana märgitut. Kuivõrd hageja ja A. Rohtla-Alp ei ole võrreldavateks isikuteks, sest

hagejal ei olnud nõutavat vene keele õpetaja kvalifikatsiooni (I kd tl 181-182), siis ei saa

hageja kohtlemist võrdse kohtlemise seaduse mõttes diskrimineerivaks pidada.

Samas, kui eeldada, et hageja ja A. Rohtla-Alp on võrreldavad isikud, siis ei diskrimineeritud

hagejat rahvusest tulenevalt, sest hageja töös ilmnesid korduvad sisulised vajakajäämised, mis

tingisid hageja erineva kohtlemise. Tarvastu Vallavolikogu ei vähendanud gümnaasiumi

eelarves psühholoogi ametikohta, mis oli kooli ametikohtade koosseisus ette nähtud

täiskohana (I kd tl 166). Kuna koolil oli võimalik psühholoog tööle rakendada täistööajaga, ei

saa hageja väidetava diskrimineerimise põhjuseks olla vajadus kindlustada A. Rohtla-Alp

tööga. Töölepingu kokkuleppel muutmise tingis vajadus töö paremini korraldada,

võimaldamaks hagejal töösuhet jätkata ja tagada õppeprotsessi läbiviimine nõutaval tasemel.

Kostja etteheited hagejale seoses õppetöö läbiviimise kvaliteediga (korra tagamine klassis,

õpetamise metoodika, suhtlemisprobleemid) on põhjendatud. Hageja asus gümnaasiumis tööle

vene keele õpetajana 2006 sügisel. Hageja töös ilmnesid puudused. Hiljem selgus, et hageja

kvalifikatsioon ei vasta vene keele õpetamiseks vajalikule tasemele (I kd tl 181-182). Töös

ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks esitati hagejale soovitused (I kd tl 148-153). Tundide

vaatluste märkustest nähtuvad hageja korduvad suhtlemisprobleemid õpilastega, õpetamise

probleemid: „õpetaja ei pane tähele õpilaste märkust; mitmekordne sama küsimuse esitamine;

4 poissi teevad järeltööd, õpetaja ei vaata, kas kirjutavad; poisid ei tööta ja õpetaja ei tee

märkust; eelmine tund e-kooli kandmata“ (I kd tl 154-158). Lapsevanemad avaldasid

rahuolematust vene keele õpetamise tasemega (I kd tl 159-160). Kolme õpilase kirjaliku

seisukoha kohaselt ei oska nad vene keeles lugeda ega suhelda, sest hageja keeleoskus

õpetamiseks ei olnud piisav (I kd tl 161-162). Õppenõukogu hindas 7.a klassi vene keele

tasemetöö tulemused mitterahuldavaks (I kd tl 164). Tunnivaatluskaartidest nähtuvad

K. Vunderi märkused hageja minetustest vene keele õpetamisel (I kd 168-172). Õpilaste

hinnangu saamiseks toimunud küsitluse kohaselt on hinnangud hageja tööga seoses

keskmisest madalamad (I kd tl 176-178); õpilaste arvamustest hageja töö suhtes nähtuvad

kommunikatsioonitõrked (I kd tl 193-194). Gümnaasiumi hoolekogu kiri (I kd tl 195) käsitleb

vajakajäämisi hageja töös. Tunnistajate (M. T., K. Vunder, A. Rohtla-Alp, V. T., H. S., M.

K.) ütlustest ja eelpool osundatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt esines hageja töös

mitmeid vajakajäämisi. Ettevõetud tegevused hageja poolt vene keele õpetamise kvaliteedi

parandamiseks ei andnud piisavaid tulemusi.

Samuti ei koheldud hagejat teistest halvemini ja talle ei kaasnenud negatiivsed tagajärjed

seetõttu, et ta oli esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta. Direktorile saadeti voliniku

arvamus 21.09.2010 (I kd tl 190). Tõendid, et kooli töötajad suhtlesid hagejaga pärast

volinikult kirja saamist ja enne 30.08.2010 puuduvad. Direktori 30.06.2010 kirjas (I kd

tl 88-91) esitatud asjaolud ja ettepanekud ei ole käsitletavad hageja diskrimineerimisena

VõrdKS § 3 lg 6 mõttes. Asjaolu, et hageja tööalased probleemid jätkusid 2009/2010

õppeaastal, on tõendatud muu hulgas tunnistajate ütlustega. Seetõttu on usutav, et 30.06.2010

kirjaga lahendati töölepingust tulenevaid probleeme. Hageja korduv ähvardamine ning

sundimine direktori ja õppealajuhataja poolt ei ole tõendamist leidnud. Kuivõrd varasemad

etteheited ei olnud tulemusi andnud, siis tehti hagejale 30.08.2010 käskkirjaga hoiatus (I kd

tl 79). Osundatud tõendite ja asjaolude pinnalt puudub alus järeldada, et hoiatus on käsitletav

diskrimineerimisena VõrdKS § 3 lg 6 tähenduses. Hoiatusena pealkirjastatud seisukoha

esitamine hagejale (I kd tl 76) on käsitletav kirjalikus vormis etteheidete kirjeldusena.

Hageja poolt asjaoludena esitatud õpilaste poolt hageja suhtes laimu levitamine, ähvardamine,

lumepalliga viskamine ning samuti kostja sisesuhtest tuleneva kommunikatsiooniga seotud

kirjavahetus (I kd tl 191, 192, 197) ei ole antud tsiviilasja tõendamisesemega otseses

puutumuses. Ka hageja kirjad K. Vunderile (I kd tl 77-78, 85) ja T. R. (I kd tl 84) ei tõenda

tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude olemasolu või puudumist. Tunnus- ja tänukirjade

ning tunnistuste (I kd tl 111-122) olemasolu ei too kaasa kostja tõendatud asjaolude

mittearvestamist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J. Rakitin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. novembri 2012

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei arvestanud kohus hageja esitatud dokumentaalselt tõendatud fakte, vaid ainult kostja

suusõnalisi argumente. Dokumendid, mis kostja esitas, võis ta koolis igal ajal valmis teha.

Tunnistajad jagasid hinnanguid, kuid ei esitanud faktilisi asjaolusid. Kostja ei ole tõendanud

vastavalt VõrdKS § 8 lg-le 2, et vene keele tundide ümberjaotamise tingisid hageja kehvad

pedagoogilised oskused, samuti ei ole kostja esitanud muid põhjendusi hageja töökoormuse

vähendamiseks ja A. Rohtla-Albi töökoormuse suurendamiseks, mis välistaksid ebavõrdse

kohtlemise tegeliku alusena rahvuse;

2) teostas sisekontrolle õppealajuhataja. 2006–2010 tunnivaatluste dokumente K. Vunder

hagejale ei näidanud ja tagasisidet ei andnud. Tunnivaatluste dokumentidel puuduvad hageja

allkirjad. Allkirjastamata dokument ei ole tõendusmaterjal. Hageja tegi direktorile ettepaneku

kutsuda Viljandi Maavalitsusest välishindaja, kuid direktor ei pidanud seda vajalikuks;

3) planeerib tasemetööde valiku ja aja haridusministeerium. Tööd viib läbi ja kontrollib

aineõpetaja, kes saadab need hiljem haridusministeeriumisse. Tarvastu Gümnaasiumis viiakse

vene keele koolisisene tasemetöö läbi igal õppeaastal. Õpetaja Õ. Nurga sõnul hakati nii

sagedasi tasemetöid tegema seoses hageja tööletulekuga.

2009 kevadel toimus 7. klassi vene keele tasemetöö kooli spordipäeval. Lapsed ei teadnud, et

toimub tasemetöö ja ei olnud tööks valmis. Hageja oli kaks eelmist päeva riigieksami

komisjonis, seega ei saanud ta õpilastega ülesandeid korrata. Töö läbiviimise juures viibis

õppealajuhataja, tööd koostas ja kontrollis psühholoog A. Rohtla-Alp.

2009 mais toimunud vene keele tasemetööst 10. klassis luges hageja esmakordselt 30.06.2010

kirjast. Arvatavasti otsustas kooli juhtkond teha tasemetöö pärast hageja 25.05.2010 avaldust

direktorile. 30.08.2010 palus hageja neid töid näha. Õppealajuhataja näitas töid, kuid hageja

ei saanud neid analüüsida. Kuna kostja väitel koostati 10. klassi vene keele tasemetöö 7. ja 8.

klassi üleminekueksami materjalide alusel, siis oleksid õpilased pidanud sooritama töö

edukalt, sest neid õpilasi õpetasid 7. ja 8. klassis õpetaja Õ. Nurk ning Kärstna kooli õpetaja.

Hageja tegi 06.09.2010 tasemetöö 9. klassi õpilastega (keda õpetas eelmisel õppeaastal

A. Rohtla-Alp), võttes aluseks 7. klassi õpiku. Tööde keskmine hinne oli 3,2.

Kõik hageja õpilased sooritasid vene keele eksamid edukalt. Ükski õpilane ei jäänud

suvetööle. Hageja parimad õpilased olid T. P. (2011. a hõbemedaliga lõpetaja), R. K.

(2010/2011 osales vene keele olümpiaadil, 2007/2008 vene keele olümpiaadil IV

koht), L. L. (2008/2009 vene keele olümpiaadil III koht) ja R. R. (2007/2008 vene keele

olümpiaadil I koht).

Nähtuvalt ajalehe „Sakala“ 30.06.2010 artiklist „Matemaatikaeksam tõi põrumisi“ kukkus

Tarvastu Gümnaasiumis põhikooli matemaatika lõpueksamil läbi kümme õpilast ja

korduskatsel kolm õpilast. Võttes aluseks ajalehe „Sakala“ 22.09.2010 artikli „Tarvastu

gümnaasium ootab uut juhti“ teeb vallavanem M. Talule ettepaneku lahkuda omal soovil.

Ühelgi matemaatikaõpetajal koormust ei vähendatud, kuigi riigieksami tulemused olid halvad;

4) on hageja lõpetanud 1989. a Pihkva Pedagoogilise Instituudi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja

eriala. 1997. a lõpetas hageja Tartu Ülikooli täiendkoolituse saksa keele õpetamiseks koolis.

Lisaks on hageja läbinud erinevaid täiendkoolitusi. Ministeeriumi 18.08.2010 kirjas on

märgitud, et „pedagoogil on võimalus omandada nõutav kvalifikatsioon lisaeriala

omandamise näol“. Hageja esitas igal õppeaastal koolituse sooviavaldusi, kuid talle öeldi ära.

Kui hageja kvalifikatsioon ei vastanud nõuetele, siis jääb arusaamatuks, miks ei sõlmitud

temaga üheaastast lepingut ja ei kuulutatud 2006–2010 välja konkurssi vene keele õpetaja

koha täitmiseks. Koolis töötavad mitmed õpetajad, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele.

Kooli juhtkond otsustas, millised tunnid kellele anda ning kvalifikatsiooninõudeid ei järgitud.

Hageja töötab alates 15.08.2011 Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis vene keele

õpetajana. Direktori 09.06.2010 pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole hageja

kvalifikatsiooni määratlemiseks oli tingitud hageja voliniku poole pöördumisest;

5) leidis Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon 16.11.2010 otsuses, et

gümnaasium on survestanud poolte vahelist töösuhet, mis tingis töötaja poolt töölepingu

erakorralise ülesütlemise. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel oli kostjal

võimalus pöörduda töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Seda kostja ei teinud.

Töövaidluskomisjoni istungil 16.11.2010 direktor ja õppealajuhataja tunnistasid, et nad

ähvardasid, käitusid ebaväärikalt ja diskrimineerisid hagejat, kuna ta on venelane;

6) jättis kohus kohtuotsusest välja osa hageja 14.10.2011 kirjalikus seletuses toodust,

2006 oktoobris 7. klassi õpilase K. T. poolt hageja kohta koolis levitatud laimuga seoses;

7) sai probleem alguse sellest, et hageja pöördus 20.04.2010 võrdõiguslikkuse voliniku poole

palvega anda juhtumile hinnang ja esitas 25.05.2010 direktorile avalduse diskrimineerimise

kohta, kuna ühelgi teisel õpetajal polnud töökoormust vähendatud. 30.06.2010 kirjas tegi

direktor hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Kirja lisades oli:

- ühe lapsevanema, Suislepa Lasteaed-Algkooli juhataja ja Tarvastu Vallavolikogu liikme

T. Rõõmu 05.06.2010 avaldus. Direktor ütles hagejale, et 14.06.2010 tuleb lapsevanem, kes ei

ole rahul hageja tööga. Ühtegi lapsevanemat ei tulnud terve nädala jooksul. Mitte ühtegi

lapsevanema avaldust varesemast ajast pole kostja esitanud;

- 7. klassi lapsevanema 21.06.2010 arvamus vene keele õpetamise kohta möödunud

õppeaastal. Hageja õpetas neid õpilasi 2008/2009 õppeaastal 6. klassis. Probleem tekkis

sellest, et üks õpilane jäi 2009/2010 õppeaastal 7. klassis suvetööle. Ta ei jäänud suvetööle

6. klassis. Terve õppeaasta jooksul ei pöördunud klassijuhataja hageja poole, et kellelgi on

raskusi vene keele õppimisel. Teine sama klassi õpilane, R. K., sai aineolümpiaadil IV

koha. Mõned õpilased on andekamad, teised nõrgemad. Hageja rühmas oli palju õpilasi, kes

olid varem õppinud teiste õpetajate käe all. Näiteks 10. klassi tuli Kärstnast T. M., kes ei

osanud oma nimegi vene keeles kirjutada. 2006/2007 õppeaastal õppis 12. klassis J. S., kes ei

osanud vene keeles ei kirjutada ega lugeda;

- 10. klassi õpilaste arvamused, millel puuduvad kuupäevad, nimed ja pole isegi teada, millise

vene keele õpetaja kohta need on kirjutatud;

8) viis direktsioon küsitluse õpilaste hinnangu saamiseks vene keele õpetusele läbi mais 2010.

See ei ole dokument, küsitlus oli anonüümne ja selle võis koostada ka õppealajuhataja;

9) võeti õpilastelt seletused õppealajuhatajale 20.04.2011, enne viimast koolikella.

Abituriendid kirjutavad seda, mida õpetaja ütleb, et kool hästi lõpetada. Selline

manipuleerimine õpilastega on ebapedagoogiline;

10) koostati 30.08.2010 käskkiri hoiatuse tegemise kohta arvatavasti selle mõttega, et kui

hageja kirjutab lahkumisavalduse omal soovil, siis hoiatust ei määrata, kui ei, siis saab hageja

hoiatuse. Sekretär ei teadnud sellest käskkirjast midagi, seega oli käskkirja koostanud

direktor. Hageja on töötanud pedagoogina 24 aastat ja see on tema esimene hoiatus.

Gümnaasiumi 09.09.2010 kiri „J. Rakitinile hoiatuse tegemine seoses töökohustuste

rikkumisega“ saadeti hagejale postiga koju, sest ta viibis haiguslehel;

11) koostati gümnaasiumi hoolekogu 10.09.2010 pöördumine pärast seda, kui gümnaasiumi

direktor ning valla haridus- ja kultuurinõunik külastasid hageja vene keele tundi 07.09.2010.

See oli hageja teine tund sellel õppeaastal selles klassis;

12) ei jäänud psühholoogi koormus samaks, vaid vähenes 2009/2010 õppeaastal 0,75-le. Vene

keele tundide ümberjaotamine toimus 2009 sügisel, Tarvastu Vallavolikogu 12.02.2009

määrus, kus on märgitud, et gümnaasiumis on psühholoogi ametikoht 1,0, pärineb oluliselt

varasemast ajast. Hilisemaid dokumente vallavalitsuse ning hallatavate asutuste ametikohtade

ja koosseisude kinnitamise kohta kostja ei esitanud;

13) ei töötanud A. Rohtla-Alp 10 aastat vene keele õpetajana, seega oma vene keele

kvalifikatsiooni ta ei täiendanud;

14) soovib hageja, et kohus tuvastaks hageja otsese diskrimineerimise rahvuse alusel ja

mõistaks hagejale VõrdKS § 24 lg 1, 2 alusel kahju õigusvastase tekitamise eest välja

hüvitise. Hageja sai perioodil 01.09.2009–20.09.2010 varalist kahju vastavalt hagiavalduses

esitatud arvestusele 3157,24 eurot. Mittevaralise kahju osas kordab apellant hagiavalduses

toodud väiteid, lisades, et septembris hakkas hageja tundma, et ta ei kuule hästi. Kõrva-nina-

kurguarst tuvastas hagejal kahepoolse kuulmislanguse 40%. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna

Pensioniameti Tartu büroo 11.10.2010 otsuse nr 667302 järgi on hageja osaliselt (40%)

töövõimetu üldhaigestumise tõttu. Seega peale töö kaotas hageja ka tervise.

5. Tarvastu vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) jõudis kohus õigele järeldusele, et hagejat ei ole diskrimineeritud tema rahvuse pärast.

Riigikohus on selgitanud (3-2-1-135-11), et diskrimineerimise tuvastamine eeldab esmalt

ebavõrdse kohtlemise (eristamise) tuvastamist, misjärel tuleb hinnata erineva kohtlemise

õigustatust (seda, kas erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus). Kostja on tõendanud, et

hageja suhtes ei rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest hagejale osaks saanud kohtlemine

oli põhjendatud. Kohus on õigesti märkinud, et hageja ja A. Rohtla-Alp ei ole võrreldavad

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kindlakstegemiseks, sest isikud ei olnud asjaoludest

tulenevalt võrreldavas olukorras nii võrdlusgrupi mõttes kui ka hageja töö kvaliteediga

puutumuses. Kuivõrd hageja ja A. Rohtla-Alp ei ole võrreldavateks isikuteks, sest hagejal ei

olnud nõutavat vene keele õpetaja kvalifikatsiooni, siis ei saa hageja kohtlemist võrdse

kohtlemise seaduse mõttes diskrimineerivaks pidada. Alles pärast seda, kui tööandja ja hageja

saavutasid 03.06.2009 kokkuleppe hageja töölepingu muutmiseks, vajas kool täiendavat vene

keele õpetajat. Tarvastu Vallavolikogu 12.02.2009 määrusega kinnitati valla 2009. a eelarve,

mille järgi on 2009. a Tarvastu Gümnaasiumis ette nähtud psühholoogile täiskoht. See

tähendab, et vene keele õpetamist ei jagatud ümber psühholoogi koormuse vähenemise tõttu;

2) jõudis kohus õigele järeldusele, et hagejat ei koheldud teistest halvemini ja talle ei

kaasnenud negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta oli esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta.

2010 kevadel õpilaste seas anonüümselt läbi viidud küsitlust ning 2010. a tunnivaatlusi ja

tasemetööd ei saa pidada diskrimineerivaks, kuid need tõendid kinnitavad, et hageja ei tulnud

tööga toime ka 2009/2010 õppeaastal. Kohus on teinud õige järelduse, et poolte vahel

lahendati jätkuvalt töölepingust tulenevaid probleeme (30.06.2010 kiri). Ka 30.08.2010

hoiatus tehti tööalaselt, kuivõrd varasemad etteheited ei olnud tulemusi andnud.

Õppealajuhataja ja koolidirektor suhtlesid hagejaga korrektselt. Kostja talus pikka aega hageja

tööalaseid minetusi. Algul töötajat toetati (õppealajuhataja ja sotsiaalpedagoogi nõuanded),

2009. a anti hagejale õpetada pedagoogilises mõttes „kergemad“ klassid. Hageja tööd jälgiti

nii tunnivaatlusi korraldades kui tasemetööde tegemisega. Ka 2010/2011 õppeaasta alguses

probleemid jätkusid. 07.09.2010 tunnivaatluste tulemusel tuvastati, et endised vead kordusid.

Kuigi direktor tegi ka nende rikkumiste eest hagejale hoiatuse, siis jõudis see hagejani

20.09.2010, mil töösuhe oli juba lõppenud, mistõttu see hoiatus ei oma vaidluses tähtsust;

3) on kohus arvestanud nii kirjalikke tõendeid kui ka tunnistajate ütlusi kogumis. Tõendid

kinnitavad, et hageja ei tulnud toime vene keele õpetamisega. Suur osa sellekohaseid tõendeid

on esitatud hageja poolt (lapsevanemate avaldused, 10. klassi õpilaste arvamused). Kõik

tunnistajad tõid välja, et hageja töös olid probleemid ja kuigi neile osundati, need ei kadunud.

Vene keele sisekontrolli tulemuste aruande koostas K. Vunder, kes oli sisekontrolli eest

vastutav isik. K. Vunder on dokumendi allkirjastanud ja see on dokumentaalne tõend TsMS

272 lg 1 järgi. Tunnistaja K. Vunder selgitas, et tunnivaatluste dokumenteerimine ei olnud

kohustuslik, kuid ta on seda teinud ning tulemusi hagejale tutvustanud.

Hageja õpilaste tasemetööde tulemused olid nõrgad ja seda korduvalt. Hageja pani õpilasele

kõrgema hinde, kui olid õpilase teadmised. Lapsevanem T. R. 08.06.2010 kirja kohaselt on

arusaamatu, kuidas „viieline õpilane“ suutis tasemetöös täita vaevalt pooled ülesanded. T. P.

on kirjutanud 20.04.2011, et hageja tunnis ei õppinud midagi juurde, mistõttu „ei oska me

vene keeles lugeda ega suhelda.“ Oli ka õpilasi, kes oskasid vene keelt nagu L. L. ja R.

R., kuid oma osa on nende puhul selles, et nende kodus räägiti vene keelt.

Riigieksamite nõrkade tulemuste eest peeti vastutavaks kooli direktorit M. Talu, kes selle

tulemusel ka 2010 sügisel direktori ametikohalt lahkus;

4) loeti hageja kvalifikatsioon 2006 sügisel tööle võtmisel vastavaks haridusministri

26.08.2002 määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” § 37 lg 4 alusel, mille järgi

1. septembrini 2007 loeti põhikooli ühe või mitme aine õpetaja kvalifikatsiooninõuetele

vastavaks õpetaja, kes määruse jõustumisel töötas põhikooli ühe või mitme aine õpetajana

ning kellel on pedagoogiline kõrg- või keskharidus mistahes ainevaldkonnas. 2006. a oli

kvalifikatsiooninõuete osas üleminekuaeg. Haridus- ja Teadusministeeriumi 18.06.2010

vastusest tulenevalt ei vasta hageja kvalifikatsioon vene keele õpetamiseks nii põhikoolis kui

gümnaasiumiastmes haridusministri 26.08.2002 määruse nr 65 § 21 p-dele 1, 2 ja §-le 22.

Vastavaks saab lugeda hageja kvalifikatsiooni kas ajaloo või/ja saksa keele õpetajana;

5) toetas tööandja hageja enesetäiendamist. Hageja eelistas vene keele didaktika kursustele

täiendamist ajaloo ja ühiskonnaga seotud teemadel. Hageja on käinud järgmistel koolitustel:

05.10.2006 Arvuti ja interneti kasutamine keele kui võõrkeele õpetamisel Eesti koolis;

31.10.2007 Hariduslike erivajadustega õpilane vene keele tunnis; 05.01.2007 Õpilase isiksuse

arendamine; 24.01.2007 Tänapäeva Venemaa kultuur: keel, kirjandus, ühiskond; 12.03.2007

Meediatekstide kasutamine ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides; 24.08.2007 Õpetajate

suvekool. Eesti riigi arengud ja perspektiivid; 28.08.2007 Liikumapanev jõud: motivatsiooni

äratamine ja säilitamine; 17.–18.04.2007 Vabariiklik vene keele õpetajate konverents;

10.04.2008 Aktiivsus- ja tähelepanuprobleemidega laps/nooruk koolis; 21.–23.08.2008

õpetajate suvekool. Eesti riigi toimimine: ühiskond, haridus, integratsioon; 24.08.2009 Kui

tähtis

on

lähiajalugu

ja

ühiskonnakorraldus;

04.–06.01.2010

Rahvusvaheliste

organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks;

6) on A. Rohtla-Albil vene keele õpetaja kvalifikatsioon, sest ta on lõpetanud Tartu Ülikooli

vene keele õpetaja kvalifikatsiooniga;

7) ei tuvastanud töövaidluskomisjon oma otsusega hageja diskrimineerimist. Komisjoni

otsuse kohaselt on poolte vahel tegemist töövaidlusega. Täiesti vale on apellandi väide, et

M. Talu ja K. Vunder olevat tunnistanud hageja ähvardamist ja diskrimineerimist.

Töövaidluskomisjoni otsus jäi kostja poolt edasikaebamata, kuna kooli direktor lahkus töölt;

8) on arusaamatu apellandi väide, et 10. klassi õpilaste arvamus ei ole arvestatav, sest hageja

ise esitas need arvamused kohtule. Kuna andmeid küsiti kõikide õpetajate kohta, siis on

õpilaste arvamuste kokkuvõte oluline näitaja õpetaja töö hindamiseks;

9) on kohus apellatsioonkaebuses kirjeldatud juhtumite osas õpilase K. T. seisukoha võtnud ja

märkinud, et see ei ole tõendamisesemega otseses puutumuses;

10) juhul, kui kohus asub seisukohale, et õigusvastane tegu esineb, siis nõue saada hüvitist

2009/2010 juhtumi eest on VõrdKS §-st 25 tulenevalt aegunud ja vastustaja palub kohaldada

aegumist. Hageja kirjutas avalduse töölepingu muutmiseks 03.06.2009 ning pidi sellest

kuupäevast alates oma väidetavate õiguste rikkumisest teada saama;

11) juhul, kui kohus kaalub nõude rahuldamist, palub vastustaja hüvitise suurust vähendada.

Hageja esitas 17.09.2010 töölepingu ülesütlemise avalduse samadel alustel, mille järgi on

esitatud hagi, ja kostja maksis hagejale TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu keskmise

palga ulatuses, 20 154 krooni. Seega on hageja hüvitist saanud. Mittevaralise kahju suuruse

osas tuleb arvestada, et tööandja tegevuse põhjuseks oli hageja tööga mittetoimetulek ning

eesmärgiks tagada õpilastele hea vene keele õpe. Hageja ei öelnud koolis, et tal on

kuulmishäire. Samas on tunnistajad M. T., K. Vendre, A. Rohtla-Alp ja M. K. seletanud, et

hageja ei kuulnud, mis talle öeldi, sageli ei pannud ta õpilaste küsimusi tähele. Juhul, kui

hagejal oli kuulmisega probleem, pidanuks ta võtma tarvitusele vajalikud abinõud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

9. novembri 2012 otsus muutmata käesolevas otsuses esitatud põhjendustel.

7. Varaline kahju.

Vastavalt VõrdKS § 24 lg-le 1 kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta

õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise

lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

J. Rakitin taotles apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist ka osas, millega jäeti

rahuldamata tema nõue seoses diskrimineerimisega varalise kahju väljamõistmiseks ning

varalise kahju väljamõistmist. Vastuses apellatsioonkaebusele on Tarvastu vald jätkuvalt

seisukohal, et hageja nõue varalise kahju väljamõistmiseks on aegunud.

Ringkonnakohus leiab, et Tarvastu valla aegumise vastuväide on põhjendatud ning J. Rakitini

nõue varalise kahju väljamõistmiseks tuleb jätta seoses aegumisega rahuldamata.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt nõustus hageja 03.06.2009 avalduses (I kd, t.l 110), et tema

töökoormust vähendatakse alates 01.09.2009 12 tunnini nädalas ning seoses sellega sai ta

varalist kahju (vähenes sissetulek) alates 01.09.2009. Hagiavalduses nõuab hageja varalise

kahju väljamõistmist ajavahemiku 01.09.2009 kuni 20.09.2010 eest.

VõrdKS § 25 kohaselt käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõue aegub ühe aasta jooksul

arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama.

Ringkonnakohus leiab, et VõrdKS §-s 25 sätestatust tulenevalt tuleb õiguste rikkumisest

teadasaamiseks lugeda isikuõiguse rikkumisest tuleneva varalise kahju tekkimisest

teadasaamise päeva. Kuna hageja sissetulek vähenes alates 01.09.2009 ning selliselt on

varalise kahju algusaega käsitlenud ka hageja hagiavalduses, siis algas aegumistähtaja

kulgemine 01.09.2009. Kuna hageja esitas hagiavalduse kahju väljamõistmiseks maakohtule

09.09.2010 (I kd, t.l 1), siis on hageja nõue varalise kahju väljamõistmiseks aegunud.

Ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega

hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks

saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist.

Tegemist on nn kahju ühtsuse printsiibiga, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osa saab sisse

nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju

hüvitamise nõue.

Kuna kostja taotles aegumise kohaldamist, siis tuleb hageja nõue varalise kahju

väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Maakohtu põhjendused kostja aegumise vastuväite

rahuldamata jätmise kohta ei ole õiged ning selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse

põhjendusi.

Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida veel järgmist. Isegi juhul, kui J. Rakitini

nõue varalise kahju väljamõistmiseks ei oleks aegunud, tuleks jätta tema apellatsioonkaebus

rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt põhjendas J. Rakitin varalise kahju väljamõistmist

seoses

isikuõiguse

rikkumisega

(diskrimineerimine

rahvuse

alusel)

töökoormuse

vähendamisel alates 01.09.2009. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (II kd, t.l

36-37), et Tarvastu Gümnaasiumis jagati vene keele õpetajate töökoormus alates 01.09.2009

ümber mitte J. Rakitini rahvuse, vaid tema pedagoogiliste oskuste tõttu, st J. Rakitini

töökoormuse vähendamine oli põhjendatud.

8. Mittevaraline kahju.

Hagiavaldusest nähtuvalt põhjustas hagejale mittevaralist kahju (hingelist valu) kostja tegevus

seoses tema pöördumisega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.

Isikuõiguse rikkumisena on hageja tuginenud järgmistele faktilistele asjaoludele: alates

01.09.2009 vähendati tema töökoormust; 17.06.2010 ähvardas gümnaasiumi direktor teda

suuliselt seoses voliniku poole pöördumisega; gümnaasiumi direktor ja õppealajuhataja

nõudsid korduvalt, et ta lahkuks töölt poolte kokkuleppel; gümnaasiumi direktor tegi talle

kaks kirjalikku hoiatust ning kõige selle tulemusena oli ta sunnitud 17.09.2010 ütlema

töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel.

Vastavalt VõrdKS § 3 lg-le 6 diskrimineerivaks peetakse ka sellist tegevust, kui isikut

koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on

esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse.

Nimetatud sättest tulenevalt on diskrimineerimisega tegemist ka juhul, kui isikule kaasnevad

negatiivsed tagajärjed seoses tema poolt kaebuse esitamisega diskrimineerimise kohta.

VõrdKS § 8 kehtestab jagatud tõendamiskohustuse põhimõtte. Viidatud sätte lg-te 1 ja 2 järgi

peab isik, kes tunneb, et teda on diskrimineeritud, esitama faktilised asjaolud, mille alusel

võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine, misjärel isik, kelle vastu on sellekohane

avaldus esitatud, peab tõendama, et ta ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud. Selline

tõendamiskohustuse jagunemine tagab vajaliku kaitse diskrimineerimist kahtlustavale isikule,

kes on diskrimineerimisjuhtude tõendamisel nõrgemaks pooleks.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 20.04.2010 avalduse volinikule seoses

diskrimineerimisega rahvuse alusel ning volinik esitas 11.06.2010 kostjale teabenõude.

Maakohtu otsusest tulenevalt on kostja tõendanud, et hagejale kaasnenud negatiivsed

tagajärjed pärast voliniku poole pöördumist ei ole tingitud hageja 20.04.2010 avaldusest

volinikule, vaid on seotud töölepingust tulenevate probleemide lahendamisega.

Ringkonnakohus maakohtu sellise põhjendusega ei nõustu.

Hageja seisukohtadest nähtuvalt oli ta kostjapoolse tegevuse tulemusena, mis oli tingitud

avalduse esitamisest volinikule, sunnitud esitama avalduse töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. 17.09.2010 avaldusest (töövaidluskomisjoni toimik lk 8) nähtuvalt ütles

hageja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ning avalduses on muuhulgas

kostja ebaväärika käitumisena märgitud seda, et gümnaasiumi direktor ja õppealajuhataja

nõudsid temalt 30.08.2010 töölepingu lõpetamist omal soovil. Ülesütlemisavalduse alusel on

kostja maksnud hagejale TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kostja avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on töövaidluskomisjon jätnud

16.11.2010 otsusega rahuldamata ning lugenud, et pooltevaheline tööleping on lõppenud

19.09.2010 TLS § 91 lg 2 p 1 alusel (I kd, t.l 61-65). Töövaidluskomisjon on otsuses

muuhulgas tuvastanud, et kostjas on oma tegevusega survestanud pooltevahelist töösuhet, mis

tingis töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise. Kostja ei ole töövaidluskomisjoni

otsust vaidlustanud. Seega on töövaidluskomisjoni otsusega tuvastatud, et kostja kohtles

hagejat ebaväärikalt ja rikkus hageja isikuõigusi ning see oli tingitud hageja poolt avalduse

esitamisest volinikule. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Maakohus ei ole vaidlustatud

otsuses töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolusid käsitlenud ning on rikkunud sellega

TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut.

25.05.2010 esitas hageja gümnaasiumi direktorile avalduse diskrimineerimise lõpetamiseks

(I kd, t.l 180). Nimetatud avaldusele on direktor vastanud 30.06.2010 (I kd, t.l 88-91).

Vastuses on direktor heitnud kostjale ette puudusi tema töös alates 2006/2007 õppeaastast

ning teinud hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel 30.08.2010. Asja

materjalidest nähtub veel see, et 29.06.2010 on õppealajuhataja koostanud vene keele

sisekontrolli tulemuste aruande 2006-2010 (I kd, t.l 148-153) ning direktor on nimetatud

aruande kinnitanud 22.06.2010 käskkirjaga (I kd, t.l 79). Pooltel puudub vaidlus selles, et

30.08.2010 tutvustasid direktor ja õppealajuhataja hagejale sisekontrolli tulemuste aruannet

ning tegid uuesti ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, millega hageja ei

nõustunud. Hageja seisukohast tulenevalt tegi direktor talle kirjaliku hoiatuse (I kd, t.l 79)

pärast seda, kui ta keeldus töölepingu lõpetamisest. Kostja on kinnitanud (I kd, t.l 142

pöördel), et kuna hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega, oli ta nõus töölepingu

jätkumisega endistel tingimustel ja tegi hagejale kirjaliku hoiatuse sisekontrolli tulemuste

aruande alusel. 09.09.2010 tegi direktor hagejale teise hoiatuse (I kd, t.l 76) seoses kooli

kodukorra rikkumisega ning hoiatusest nähtuvalt on hagejale ette heidetud ka 2007-2009

toimunud rikkumisi.

Hageja töötas Tarvastu gümnaasiumis alates 2006. a sügisest ning kuni 30.08.2010 ei ole teda

distsiplinaarkorras karistatud ega kirjalikult hoiatatud. Sisekontrolli tulemuste aruandele

lisatud tunnivaatluse protokollides 2008. a oktoobri ja 2010. a 2010. a mai kohta (I kd, t.l 154-

158; 168-172) on alapealkiri „Vaatleja tähelepanekud, ettepanekud õpetajale, õpilistele“,

milledes on küll märgitud vaatleja tähelepanekud, kuid puuduvad ettepanekud või märkused

õpetajale. 07.09.2010 tunnikülastuskaardi alusel tehti hagejale 09.09.2010 kirjalik hoiatus.

Eeltoodust järeldub, et kuigi vene keele sisekontrolli tulemuste aruandes kirjeldatakse puudusi

hageja töös alates 2006/2007 õppeaastast, ei ole hagejale tehtud ühtegi kirjalikku hoiatust

puuduste kohta tema töös. Sisekontrolli tulemuste aruande kohaselt rikkus hageja pikka aega

ja oluliselt tööülesandeid, kuid samal ajal ei ole kostja esitanud usutavat põhjendust, miks ta

ei lõpetatud sel juhul pooltevahelist töölepingut tööandja algatusel ning alates hageja

25.05.2010 avaldusele vastamisest tegi hagejale korduvalt ettepaneku töölepingu

lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Samuti ei ole kostja esitanud mõistlikku põhjendust

hagejale 09.09.2010 kirjaliku hoiatuse tegemiseks vahetult pärast 30.08.2010 hoiatust. Seega

ei ole kostja ümber lükanud hageja esitatud faktilisi asjaolusid, mille kohaselt kostja korduvad

ettepanekud töölepingu lõpetamiseks ja kirjalike hoiatuste tegemised kogumis olid tingitud

avalduse esitamisest volinikule ning mille tulemusena oli ta sunnitud ütlema töölepingu

erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Tunnistajate M. T. ja K. Vunderi ütlused, mille

kohaselt hagejale tehtud ettepanekud töölepingu lõpetamiseks ja kirjalikud hoiatused olid

seotud ainult tema tööülesannete täitmisega, on vastuolus eelkäsitletud kirjalike tõenditega ja

ei ole seetõttu usaldusväärsed.

Kostja selline tegevus rikkus hageja isikuõigusi, mis on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4

järgi.

Ringkonnakohus möönab, et hageja töös esines puudusi, kuid ülalkirjeldatud hagejale

kaasnenud negatiivsed tagajärjed (VõrdKS § 3 lg 6) ei olnud sellest põhjustatud. Maakohtu

vastupidine seisukoht ei ole õige.

Ringkonnakohus märgib, et kuna kahju hüvitamise nõue aegub ühe aasta jooksul alates kahju

tekkimisest teadasaamisest (vt käesoleva otsuse p 7), siis ei saa hageja mittevaralise nõude

osas tugineda teole või sündmusele, mis toimus enne 09.09.2009. a. Seetõttu ei saa hageja

tugineda töökoormuse vähendamisele kui talle väidetavalt hingelist valu põhjustanud kostja

teole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatud ei ole hageja ähvardamine

gümnaasiumi direktori poolt seose voliniku poole pöördumisega (vt tunnistajate M. T. ja K.

Vunderi ütlused).

9. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguse rikkumise

tõttu ning palub jätta hüvitise suuruse kohtu otsustada. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja TsMS

§ 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise

järgi.

VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja poolt isikuõiguse

rikkumine põhjustas talle hingelist valu.

VÕS § 134 lg 2 (enne 31.12.2010 kehtinud sõnastuses) järgi tuleb isikuõiguse rikkumise

korral kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus,

eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

VÕS § 134 lg-st 2 tuleneb, et reeglina tuleb isikuõiguse rikkumise korral hüvitada

mittevaraline kahju muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega ning rahalise hüvitise

väljamõistmist õigustavad üksnes erilised asjaolud. Seejuures on viidatud sättes märgitud

rikkumise raskuse tõendamine kahjustatud isiku kohustuseks.

OÜ Peremeedik 29.11.2010 tõendist (I kd, t.l 60) nähtuvalt on hageja pöördunud 2010. a

augustis ja septembris korduvalt perearsti ja psühhiaatri vastuvõtule seoses tervisega, mis on

seotud probleemidega töökohal ning ta on saanud ravi. Ringkonnakohus leiab, et perearsti ja

psühhiaatri poole pöördumised seoses probleemidega töökohal ei tõenda iseenesest

kostjapoolset isikuõiguse rikkumise raskust. Lisaks on hageja kinnitanud, et ajavahemikul

12.-16.09.2010 viibis ta töövõimetuslehel seoses diskrimineerimisvaidlusega, kuid ta ei ole

tõendanud, kas see on seotud kostja poolt tema isikuõiguse rikkumisega. Väidetavat

depressiivse reaktsiooni tekitamist ei ole hageja tõendanud.

17.02.2011 meditsiiniline otsus (I kd, t.l 59) on esitatud seoses kohtuistungil osalemisega ning

sellest ei nähtu seos kostja poolt hageja isikuõiguse rikkumisega.

11.10.2010 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest (II kd, t.l 20) nähtub, et hageja on

osaliselt töövõimetu (40%) üldhaigestumise tõttu kestusega kolm aastat ning töövõimetus

tekkis 30.09.2010. 26.09.2012 kohtuistungi protokollist ja apellatsioonkaebuse põhjendustest

nähtuvalt üldhaigestumise põhjuseks kuulmishäire, kuid hageja ei ole tõendanud kuulmishäire

seost kostja poolt tema isikuõiguse rikkumisega.

Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt hageja isikuõiguse rikkumine (vt käesoleva otsuse p 8)

ei põhjustanud hagejale sellise raskusega hingelist valu, mis õigustaks selle eest rahalise

hüvituse väljamõistmist. Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka sellega, et töölepingu

erakorralise ülesütlemisega seoses on kostja maksnud hagejale hüvitise kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses (netosumma 17 834,75 krooni).

10. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt anti Tartu Maakohtu 22.11.2010 määrusega

J. Rakitinile riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud menetlust lõpetava lahendi jõustumisest alates 3 kuu jooksul.

Kuivõrd riigi õigusabi lõplik suurus ei ole selge ning kohtuotsus ei ole jõustunud, peab

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist lahendama J. Rakitinilt riigi õigusabi väljamõistmise

TsMS § 190 järgi.

12. Tartu Maakohtu 22.03.2011 määrusega anti J. Rakitinile menetlusabi ja ta vabastati

hagiavalduselt riigilõivu tasumisest. Menetlusabi jätkuvusega seoses ei tasunud J. Rakitin

riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel.

Käesolevas asjas on hagihind 4752,24 eurot (varalise nõude hagihind 3157,24 + mittevaralise

nõude hagihind 1595). Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tuli

hagilt hinnaga 4752,24 eurot tasuda riigilõivu 543,25 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamise

ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt 400 eurot, kokku 943,25 eurot.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleks J. Rakitinil tasuda

riigituludesse riigilõiv 943,25 eurot.

TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib

kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Ringkonnakohus leiab, et J. Rakitini majanduslik seisund ei ole paranenud võrreldes ajaga,

kui maakohus vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. J. Rakitin on osaliselt

töövõimetu (töövõime kaotuse protsent 40%). Seega esineb TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud

mõjuv põhjus ning ringkonnakohus vabastab J. Rakitini riigilõivu 943,25 euro riigituludesse

tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja