2-12-52017/6 · 2-12-52017/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-12-52017

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2013.a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-12-52017 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi Kxxxx Kxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagihind 487,35 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Julianus Inkasso (registrikood 10686553, asukoht A Weizenberg1 20 Tallinn), esindaja Silver Eensaar OÜ Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038, asukoht A Weizenbergi 20 Tallinn jurist@julianus.ee); Kostja: Kxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Kxxxx Kxxxxxx Julianus Inkasso OÜ kasuks 487 (nelisada kaheksakümmend seitse) eurot ja 35 senti, millest 243,70 eurot on põhivõlg ja 243,65 eurot viivis. 3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud Kxxxx Kxxxx kanda. 2. Välja mõista Kxxxx Kxxxxxx Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 245 (kakssada nelikümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu

2-12-52017

2 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik 10.12.2012.a saabus kohtule Julianus Inkasso OÜ hagiavaldus Kxxxx Kxxx vastu 487,35 euro nõudes, millest võlgnevuse põhisumma moodustab 243,70 eurot ja viivis 243,65 eurot.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumente kostja rahvastikuregistrijärgsel aadressil kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Samuti ei õnnestunud dokumente kätte toimetada hagejale teadaolevale aadressile. Kohtul õnnestus menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada tema elukohta xxxxxxxxxxx Jõgeva politseijaoskonna kaudu. Kostja on dokumendid isiklikult vastu võtnud. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja sõlmis AS-iga Elisa Eesti 16.03.2009.a liitumislepingu nr 1703498, mille alusel kohustus AS Elisa Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Eesti esitas kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Eesti on oma nõude põhisummas 243,70 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõuded loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal

2-12-52017

3 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu üldtingimustes kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % päevas maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud perioodi 18.07.2009.a – 05.12.2012.a viiviste suuruseks 451,82 eurot. Hageja vähendas viivisenõuet summani 243,65 eurot. Viivis tuleb hageja kasuks välja mõista.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määrast rohkem. Hageja oleks pidanud tasuma riigilõivu 100 eurot tulenevalt RLS Lisa 1-st. TsMS § 144 p 7 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 45 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 145 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejal on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleta enam tasutud riigilõivu, summas 25 eurot, tagastamist. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 191,73 eurot. TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud ühest pealtnäha ühetaoliselt lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, lepingud ise on tihti esinevad ja tavapärased, keerukat juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 191,73 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets Kohtunik