2-12-14939/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-14939

Tsiviilasi

AS Nordveo hagi BTA Insurance Company SE vastu

kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

19 587,42 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Nordveo apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – AS Nordveo (rk: 10078635), esindaja

advokaat Magnus Braun

Vastustaja (kostja) – BTA Insurance Company SE, esindaja

BTS Insurance Company SE Eesti filiaal (rk: 11223507),

esindaja Andrus Reidi

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Maakohtu 11. oktoobri 2012 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus

AS Nordveo kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

2

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Nordveo esitas 13.04.2012 maakohtule BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kindlustushüvitis summas

19 587,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 05.02.2011 kuni 05.04.2012 eest

13% aastas, s.o 3006,12 eurot, ja viivis alates 06.04.2012 kuni kohustuse kohase täitmiseni

samas määras, s.o 7,07 eurot päevas.

Hagiavalduse kohaselt toimus 05.05.2010 Poola Vabariigis liiklusõnnetus, milles sai

kahjustada hageja poolt liisingusse võetud sõiduk Volvo FH-440, registreerimismärgiga

XXX, ja selle haagis Schmitz SPR 24, registreerimismärgiga XXX. Liikluskahju

põhjustamises oli süüdi sõiduki Volvo FH12, registreerimismärgiga XXX, juht A. K., kelle

tsiviilvastutus oli kindlustatud BTA Insurance Company SE poolt. BTA Insurance Company

SE hüvitas hagejale liikluskahju hävinud sõiduki ja haagise osas. Hageja on esitanud kostjale

korduvalt ka saamata jäänud tulu nõude, mille täitmisest keeldumist on kostja põhjendanud

hageja arvestuses vale metoodika kasutamisega. Hageja esindaja ja kostja Läti

kahjukäsitlusosakonna

juhataja

sõlmisid

suulise

kompromissi

saama

jäänud

tulu

hüvitamiseks, mida kostja asus hiljem eitama. Kostja teatas 29.11.2011 kirjas, et hageja ei ole

esitanud veenvaid tõendeid ning seetõttu kostja, lähtudes Poola õigusnormidest, kahju ei

hüvita. Hageja lasi OÜ-l Audiitorbüroo Fides koostada ekspertarvamuse, kontrollimaks

hageja saamata jäänud tulu arvutusi. Ekspertarvamuses leitakse sarnaselt hagejaga, et esitatud

andmete alusel kujuneb saamata jäänud tuluks 2176,38 eurot kuus, üheksa kuu kohta seega

19 587,42 eurot, millele lisandub intress.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue vastuolus Poola

kohtupraktikaga. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal on tekkinud kahju saamata

jäänud tulu näol antud sündmuse tagajärjel. Puuduvad tõendid realiseerimata jäänud

tellimuste, asendusauto rentimise võimatuse ja selle kohta, et hageja autopargiga ei olnud

võimalik tellimusi täita. Saamata jäänud tulu suurus on tõendamata. Kostja ei ole võtnud

endale mingeid kohustusi hagis märgitud summa tasumiseks. Samuti seadis kostja kahtluse

alla väite, et hagejal on õigus esitada saamata jäänud tulu nõue liikluskahju põhjustanud isiku

kindlustusandja vastu. Poola kindlustusseadus ei näe ette saamata jäänud tulu hüvitamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 11. oktoobri 2012 otsusega AS Nordveo hagi BTA Insurance

Company SE vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning BTA

Insurance Company SE menetluskulud AS Nordveo kanda.

3

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt toimus kindlustusjuhtum Poola Vabariigis, mistõttu kuulub

rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 2 järgi kohaldamisele Poola Vabariigis kehtiv asjakohane

seadus. Kostjal kindlustusandjana on läbi Poola tsiviilseadustiku art 361 § 1 hüvitise

maksmiseks kohustatud isikuna kohustus vastutada tegevuse või tegevusetuse normaalsete

tagajärgede eest, mille tulemusena kahju tekkis, sh saamata jäänud tulu. Selle kohta on

esitanud asjakohased tõendid nii hageja kui kostja ning esitatud seisukohad ei ole oma sisult

vastuolus ja ei välista üksteist (Poola kindlustuse ombudsman J. Szczepanska vastus (tõlge

tl 89-90), Poola Garantiifondi esindaja A. Pysiaki vastus (tõlge tl 92-93), kostja esitatud jurist

Z. J. Minkiewiczi arvamus). Kostja esindajana tegutsenud Andrus Reidi tunnistab 01.08.2011

hageja juhatuse liikmele Peeter Kroonbergile saadetud e-kirjas, et „…Poola seaduste kohaselt

tuleb meil (kindlustusandjal) liikluskahju puhul saamata jäänud tulu hüvitada.“

Kogu vaidlus on taandunud saamata jäänud tulu olemasolu ja suuruse kindlakstegemisele.

Sellele on kostja esindaja A. Reidi juhtinud tähelepanu eelviidatud e-kirjas ning palunud

esitada täiendavaid tõendeid: kas hagejal oli konkreetseid tellimusi, mis jäid realiseerimata

seoses sõiduki ja haagise hävimisega; perioodi puhul, millal tulu jäi saamata, tuleks

võrdluseks kõrvale võtta samaväärne sõiduk, mis sel ajal tulu teenis; arusaamatu on

arvutuskäik, kus reisi hinnale on lisatud Euroopa reisi hinnatõus ning sellele veel Venemaa

reisi hinnatõus, samas on teadmata, kas antud sõiduk oleks saanud teha Venemaa reise.

24.11.2010 on Liivi Kroonberg saatnud hageja nimel vastuse kostja täiendavate tõendite

taotlusele. Vastuse kohaselt ei saa hageja aru, miks on kindlustusandjal vaja hageja autopargi

loetelu; mida tähendab kirjalik avaldus selle kohta, et asendusautot ei olnud võimalik

kasutada; mida tähendab realiseerimata tellimuste loetelu. Vastuse kohaselt täitis hageja enne

avariid kõik tellimused ja pärast avariid oli sunnitud need antud auto kohta ära ütlema.

Poola tsiviilseadustiku art 361 § 1 järgi on hüvitise maksmiseks kohustatud isikul kohustus

vastutada tegevuse või tegevusetuse normaalsete tagajärgede eest, mille tulemusena kahju

tekkis. Seaduse sõnastus annab laialdased võimalused „normaalsete tagajärgede“ mõiste

sisustamisel. J. Szczsepanska selgituste tõlke kohaselt tuginetakse Poolas lisaks nimetatud

artiklile ka Poola tsiviilseadustiku/tsiviilkoodeksi art 363 §-le 1, mille järgi korvatakse kahjud

vastavalt kannatanu valikule kas eelnenud olukorra taastamise või sobiva rahasumma

maksmisega. Nimetatud sätete alusel kompenseeritakse saamata jäänud tulu nii füüsilistele

kui juriidilistele isikutele. Kahju arvestatakse perioodi eest, mil kannatanu ei saanud kasutada

oma autot. Hüvitis määratakse kompensatsioonina rendiauto kasutamise eest, võttes aluseks

auto rendiarve, või kompensatsioonina oma auto vigastuste tõttu teenimata jäänud tulu eest,

mis on keerukam küsimus. Hüvitise nõudja peab veenma kindlustusandjat, et kannatanu oleks

saanud tulu, kui õnnetusjuhtumit poleks toimunud. Selleks tuleb esitada piisavalt tõendeid:

veoki tulu arvestus päevas/kuus, täitmata jäänud lepingud, muud dokumendid, mis tõendavad

tõenäolist tulu; mida rohkem tõendeid, seda parem. Hageja esitatud selgitustega haakub kostja

esitatud jurist Z. J. Minkiewiczi arvamus, mille järgi hüvitamisvastutuse ja sellega seotud

hüvitisnõuete konkreetsele isikule esitamise võimaluse eeldused on kahju tekitav juhtum,

tekkinud kahju ning adekvaatne põhjuslik seos juhtumi ja kahju vahel (Poola

tsiviilseadustiku/tsiviilkoodeksi art 361 § 1).

Kohus oli seisukohal, et hageja esitatud liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki

kasutamisega eelneva nelja kuu jooksul teenitud tulu laiendamine tulevikus teenitavale

hüpoteetilisele tulule koos hinnatõusu matemaatilise juurdearvestusega ei ole piisav tõend, et

siduda hageja sõidukiga toimunud vaieldamatu kindlustusjuhtum ja hageja väitel selle

sõidukiga järgmise üheksa kuu jooksul teenida võivast hüpoteetilisest tulust ilmajäämine

põhjusliku seose kaudu. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit sõiduki

kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu ärajäänud vedude, tühistatud tellimuste jms kohta.

Puudub võrdlusmaterjal hageja kõigi teiste veokite kasutamisega teenitud tulu kohta

vaidlusalusel perioodil, andmed äriühingu kogutulu vähenemise kohta vaidlusalusel perioodil

4

ning tõendid, et kogutulu vähenes ühe sõidukiga toimunud avarii tõttu. Tõendamata on, kas ja

kuidas mõjus saamata jäänud tulu leidmiseks arvesse võetud hinnatõus tegelikkuses teostatud

vedude arvule. Puudub selgitus, miks hageja ei rentinud asenduseks veokit, mis oleks

võimaldanud täpsemalt kindlaks määrata tekkinud kahju suuruse rendimaksete näol ning

oleks vähendanud saamata jäänud tulu suurust, sest vedude tegemisega oleks hageja teeninud

tulu. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu tõendite vähesusele. Hageja ei ole

pidanud vajalikuks täiendavaid tõendeid esitada, piirdudes OÜ Audiitorbüroo Fides

arvamusega hageja hüpoteetiliste arvestuste kohta. Nähtuvalt audiitorbüroo arvamusest on

kontrollitud ainult asjaolusid, et kahjusumma sisse ei ole arvestatud auto hävimisest tekkinud

kulusid, et raamatupidamisarvestuses aluseks olevad summad kahju tekkimisele eelneval

neljal kuul vastavad kahjunõude aluseks olevatele summadele ning et kahju hüvitise aluse

summa arvestuses on aluseks võetud hinnatõus juunis 2010. Tl 52 on hageja esitatud tabel

sõiduki, registreerimismärgiga XXX, vedudest teenitud summade ja kulutuste kohta kuude

lõikes alates maist 2010 kuni aprillini 2011, ning tl 51 sama sõiduki 2010 juuli kulude

lahtikirjutus. Viimases tabelis puuduvad andmed veoki ja haagise liisingumaksete ning

autojuhi töötasu kulude kohta (administreerimise ja maksude summa ilmselt autojuhi töötasu

ei sisalda), seega tabel ei näita sõidukilt teenitud tulu juulis 2010. Tl 41 olevas e-kirjas on

L. Kroonberg teatanud, et õnnetusse sattunud veok ja haagis olid liisingus. Seega hageja

võimalikult saamata jäänud tulult tuleb igal juhul maha arvata liisingumaksed. Hageja esitatud

tõendi

alusel

seda

teha

ei

saa,

sest

liisingumaksete

suurust

tõendist

veoki,

registreerimismärgiga XXX, kohta ei nähtu. Hageja on valinud kõige suurema väidetava

tuluga kuu, teistel kuudel on tl 52 tabeli kohaselt nimetatud sõiduki arvelt saadud sissetulek

oluliselt väiksem (jaanuaris 2011 ainult 905,47 eurot, seejuures ilma liisingu ja autojuhi

töötasu kuluta). Hageja kasutuses on mitu veokit. Kas ja kuidas muutis hageja kogutulude

suurust ühe sõiduki väljalangemine, ei ole kohtule isegi väidetud, rääkimata tõendamisest.

Hageja eksib, kui väidab, et tema esitatud selgitused Poola seadust tundvate isikute poolt

peavad võimalikuks tõendada saamata jäänud tulu hüvitamise kohustuse tekkimist ja hüvitise

suurust ainuüksi sõiduki õnnetusele eelnenud nelja kuu raamatupidamisliku kulude-tulude

arvestuse alusel. Hagejale on piisavalt selgitatud, et saamata jäänud tulu ulatuses kahjunõude

esitamine on keerukas ning vajab hulgaliselt tõendeid vajaduse tõttu tõendada põhjuslik seos

kindlustusjuhtumi ja kannatanul selle tõttu tekkinud nn puhtmajandusliku kahju vahel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. AS Nordveo esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2012

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega AS Nordveo hagi rahuldada ning mõista

BTA Insurance Company SE (Eesti filiaalilt) välja 19 587,42 eurot ja viivis ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jättis kohus tähelepanuta õigusteooria ja Riigikohtu praktika. Riigikohus on lahendis

nr 3-3-1-13-06 (p 18) osundanud, et: „Majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine

ongi reeglina komplitseeritud, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks ettevõtte

kasumlikkust mõjutada, on tagantjärgi ülimalt keeruline või lausa võimatu tuvastada. See aga

ei tähenda, et kahjuhüvitis tuleks sellepärast jätta välja mõistmata.“ Ka kostja esindaja viitas

oma

01.08.2011

e-kirjas

nimetatud

lahendile.

Õigusteoorias

(Võlaõigusseadus

I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2006, Paul Varul jt, lk 453, alapunkt 4.3) sedastatakse, et

saamata jäänud tulu tuleb kohtul välja mõista ka siis, kui selle suurust on võimatu täpselt

tuvastada. Hageja on esitanud vannutatud audiitori arvamuse. Tegemist on sõltumatu

eriteadmistega isikuga. Kohus ei ole põhistanud, miks eespool tsiteeritud saamata jäänud tulu

5

kohtus väljamõistmise printsiibid antud juhul ei kehti. Kohus oleks pidanud hagi rahuldama,

tuvastades kahju suuruse vannutatud audiitori arvamuse järgi;

2) rikkus kohus oluliselt TsMS §-s 233 sätestatut. Asjaolu üle, et kahju tekkis, pooltel vaidlus

puudub. Kostja esindaja 29.07.2011 e-kirjas on öeldud: „On ainult fakt, et üks sõiduk langes

rivist välja ja selle tõttu on teil teatud perioodi eest jäänud tulu saamata.“ Riigikohus on

korduvalt selgitanud, et TsMS § 233 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 annavad

kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju tekitamine on

kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha

(3-2-1-97-07; 3-2-1-123-05). Seega, kui audiitori arvamust saaks kahtluse alla seada, oleks

kohus pidanud määrama väljamõistetava kahju suuruse oma siseveendumuse järgi;

3) jättis kohus põhjendamata, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8, miks ta ei nõustu hageja järgmiste

väidetega:

- hageja põhjendas 20.09.2012 seisukohtades, et kostja on väljastanud võlatunnistuse, millega

kinnitab kõikide tõendite kättesaamist. Seisukohtade lisas 6 on hageja esindaja e-kiri kostjale:

„Saadan AS Nordveo igakuise saamata jäänud tulu arvestuse ja tasumata jäänud liisingute

arvete dokumendid. Millised dokumendid veel puuduvad, andke teada.“ Tõendid on lisatud

manustena. Lisades 7 ja 10 on poolte e-kirjavahetus, kust nähtub, et hageja edastas kostjale

kõik vajalikud dokumendid. Lisas 8 on poolte e-kirjavahetus: hageja 06.01.2011 e-kiri –

„Hr. Olavi Laido kinnitas meie juh. Peeter Kroonbergile enne jõule (21.12), et kõik vajalikud

dokumendid on olemas. Kontrollige saadud dokumente“ ja kostja juhatuse liikme 06.01.2011

e-kiri – „Ma saan aru, et bilanss ja kasumi aruanne 01-08, mille kohta oli küsimusi, et miks

seda tarvis, on ikka esitamata. Seda on vaja firma saamata jäänud kasumi arvestusteks.“

Lisas 9 on poolte e-kirjavahetus, kus kostja esindaja Natalja Veiler kinnitab: „Tänan, sain

bilanss ja kasumiaruanne kätte.“ Lisadega 8 ja 9 on tõendatud, et kostja valduses olid kõik

nõutud tõendid saamata jäänud tulu hüvitamiseks – tegemist on kostja võlatunnistusega.

Sellega on ümber lükatud kohtu seisukoht, et kostja ei ole saanud kõiki vajalikke tõendeid –

kostja juhatuse liige on kirjalikult kinnitanud vastupidist;

- hageja esitas 20.09.2012 seisukohtades väite, et kostja poolt 14.09.2012 esitatud dokument

(juristibüroo arvamus) pole vaadeldav objektiivse tõendina, mille alusel saaks kohus teha

kindlaks Poola seadused. Antud dokument ei kvalifitseeru TsMS § 234 kohaseks muuks

teabeallikaks, kuna tegemist ei ole sõltumatu isikuga, vaid kostja lepingulise partneriga, ja

tegemist on isikuga, kelle olemasolu ei ole kohtul võimalik üle kontrollida;

4) jättis kohus põhistamata, miks ta ei arvesta Poola õiguse sisu tuvastamisel Poola

ametkondade seisukohtadega. Hageja esitas Poola Garantiifondi (Eesti Liikluskindlustuse

Fondi analoog Poolas) vastuse ja Poola kindlustuse ombudsmani vastuse hageja päringule.

Mõlemast dokumendist (mille autentsuse ja usaldusväärsuse üle vaidlus puudub) tuleneb, et

hageja valitud metoodika saamata jäänud tulu arvestamiseks on korrektne.

Hageja esitas Poola kindlustuse ombudsmanile ja Poola Garantiifondile järgmised küsimused:

(p 5.4) millist meetodit kasutatakse viimase puhul saamata tulude arvutamiseks? Kas

arvestatakse välja konkreetse veoki tulu arvestusväärtus päevas/kuus või võetakse arvesse

ainult konkreetsed lepingud, mis jäid täitmata?

(p 5.5) kui arvesse võetakse ainult konkreetsed lepingud, siis on kannatanul raskusi nõude

tõendamisega, sest tavaliselt ei sõlmita veolepinguid 10 kuud ette. Kuidas kompenseeritakse

sellisel juhul kahjud Poola seaduste kohaselt?

Poola Garantiifond vastas, et hageja metoodika on korrektne: „Saamata jäänud tulude

arvestamiseks võib olla erinevaid viise; see võib põhineda konkreetsetel täitmata lepingutel,

kuid arvestuse aluseks võivad olla ka õnnetuse-eelse perioodi tulud, näiteks arvestades

eelnenud aasta keskmist tulu. Saamata tulude asemel võib arvestada asendussõiduki rentimise

6

kulusid. Loomulikult peab see olema mõistlik ja õigustatud, et vältida olukorda, kus

rendikulud on liiga kõrged, võrreldes nõude esitaja oma sõiduki väärtusega“;

5) rikkus kohus oluliselt menetlusnorme (TsMS § 230 lg 2 ja § 392 lg 1 p 4), kui ei teinud

hagejale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid ning jättis hagejale selgitamata, millised on

lubatavad tõendid saamata jäänud tulu suuruse tõendamiseks (3-2-1-169-10, 3-2-1-55-11 jne);

6) sisustas kohus kohtuotsuse lk 4-5 hagejale üllatuslikult vannutatud audiitori arvamust

pooltest erinevalt, rikkudes oluliselt TsMS § 436 lg-t 4.

5. BTA Insurance Company SE (Eesti filiaal) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb

selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hageja nõue tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et kohaldamisele kuuluvad Poola

õigusnormid. Alles oma lõplikes seisukohtades ja apellatsioonis viitab hageja Riigikohtu

lahendile nr 3-3-1-13-06. Samas ka selle lahendi alusel peaks hageja esitama tõendeid, mis

kinnitaksid tema väiteid kahju tekkimise kohta saamata jäänud tulu näol. Hageja ei ole

esitanud ühtegi asjakohast tõendit tegelikult ärajäänud vedude, tühistatud tellimuste jms

kohta. Hageja tugineb ainult vannutatud audiitori arvamusele. Küsimus ei ole audiitori

kutsepädevuses, vaid arvamuse sisus. Kohus ei sisustanud audiitori arvamust pooltest

erinevalt. Kohus andis hinnangu audiitori arvamusele kui hageja esitatud tõendile;

2) ei ole pooled taotlenud kahju suuruse kindlaksmääramist. Hageja esitas rahalise nõude ja

kostja leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid kahju tekkimise kohta. Hagejal lasub vastavalt

TsMS § 230 lg-le 1 tõendamiskoormis, mille ta jättis täitmata. Seni, kuni ei ole tõendatud

kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol, ei ole võimalik vaielda ka selle suuruse üle;

3) viitab hageja apellatsioonis oma 20.09.2012 seisukohtadele. Hagejat esindav

vandeadvokaat (kes on kohustatud oma menetlusdokumendid teisele poolele kätte toimetama)

ei

toimetanud

neid

kostja

esindajale

kätte.

Kostja

esindaja

sai

neist

teada

apellatsioonkaebusest. Sealtoodud väited on kostjale üllatuslikud ja tuleks jätta tähelepanuta;

4) ei ole kostja väljastanud võlatunnistust. Samuti võttis hageja kostjalt võimaluse sellele

väitele vastu vaielda, esitades selle alles lõplikes seisukohtades. Kohus märkis õigesti, et

kahju tekkimine ei ole tõendatud ja seega jättis kohus ka need väited õigesti tähelepanuta;

5) ei tõenda hageja esitatud kirjavahetus kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol. Kostja

esindaja on nii kohtumenetluse eelselt kui ka kohtumenetluses palunud asjakohaste tõendite

esitamist, kuid hageja ei ole seda teinud;

6) on kostja esitatud õiguslik arvamus asjatundja arvamus, mis on käsitletav dokumentaalse

tõendina. Poolte esitatud tõendid ei ole oma sisult vastuolus. Kohus leidis õigesti, et ei piisa

hüpoteetilise arvestuse esitamisest, vaid tuleb esitada tõendeid kahju tekkimise kohta. Kui

nõude esitaja on saanud kahju saamata jäänud tulu näol, tuleb tõendada ka põhjuslik seos

puuduva sõidukiga;

7) ei ole kohus rikkunud TsMS § 230 lg-s 2 ja § 392 lg 1 p-s 4 sätestatut. Kostja esindaja on

nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses palunud konkreetsete tõendite esitamist. Ka poolte

esitatud asjatundjate arvamustest nähtub, milliseid tõendeid tuleb esitada. Hagejat esindab

lepinguline esindaja, kellele ei peaks selgitama tõendamiskohustust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud

eelmenetluse ülesanded ega selgitanud välja, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama.

7

Sellest tulenevalt tegi ringkonnakohus hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid

saamata jäänud tulu (selle suuruse) kohta ning TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel võttis asja

materjalide juurde hageja 11.03.2013 menetlusdokumendis esitatud tõendid (II kd, t.l 25),

hageja 25.03.2013 menetlusdokumendis esitatud tõendid (II kd, t.l 51 pöördel, kostja

28.03.2013 menetlusdokumendis esitatud tõendid (II kd, t.l 76) ning hageja taotlusel

ringkonnakohtu poolt kogutud tõendi (II kd, t.l 151).

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

11. oktoobri 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsuse põhjendused hagi rahuldamata

jätmise osas on õiged, siis ringkonnakohus ei korda käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6

alusel kõiki maakohtu põhjendusi.

Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid õigesti ning ka ringkonnakohtule esitatud

täiendavad tõendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks.

7. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt saamata jäänud tulu väljamõistmist seoses

Poola Vabariigis toimunud liiklusõnnetusega, milles sai kahjustada hageja kasutuses olnud

sõiduk. Pooled ei vaidle selle üle, et kohaldamisele kuuluvad Poola õigusnormid ning poolte

nimetatud seisukohta saab käsitleda kokkuleppena REÕS § 32 lg 1 tähenduses.

8. Poola Tsiviilkoodeksi art 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutab hüvitist maksma kohustatud isik

kahju tekitanud tegevuse või tegemata jätmise normaalsete mõjude, sh ka tulude eest, mida

kannatanu oleks saanud, kui kannatanu ei oleks kahju tekitanud.

Maakohus on õigesti Poola kindlustuse ombudsman J. Szczepanska kirjaliku vastuse, Poola

garantiifondi esindaja A. Pysiaki vastuse ja jurist Z. J. Minkiewiczi arvamuse põhjal leidnud,

et kahjunõude rahuldamise eeldusteks on kahju tekitav juhtum, kannatanul seetõttu tekkinud

kahju (saamata jäänud tulu) ning põhjuslik seos juhtumi ja kahju vahel.

Seega on hageja nõude rahuldamine esmaseks eelduseks teha kindlaks, kas hagejal jäi

saamata tulu seoses liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki kasutamiskõlbmatuks

muutumisega ning nimetatud asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal. Poola kindlustuse

ombudsmani vastuses on rõhutatud, et kannatanu peab veenma kindlustusandjat (kohut) ja

esitama tõendeid, et kannatanu oleks tulu saanud, kui poleks kahju kannatanud.

8.1. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ei ole omapoolset tõendamiskoormist

täitnud ega saamata jäänud tulu tõendanud ning saamata jäänud tulu ei tõenda ka

ringkonnakohtule esitatud täiendavad tõendid.

Hageja 2010. a majandusaasta aruande tegevusaruandest nähtuvalt rentis hageja 9 veoautot

kapitalirendi korras ning raamatupidamise aastaaruandest nähtuvalt oli hageja aruandeaastal

kahjumis (-264 130 krooni, II kd, t.l 54, 55). Raamatupidamise seaduse (RPS) § 24 lg 2 p 5

kohaselt tegevusaruandes kajastatakse muu hulgas raamatupidamise aastaaruande koostamise

perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis

oluliselt

mõjutavad

või

võivad

mõjutada

järgmiste

majandusaastate

tulemusi.

Ringkonnakohus märgib, et hageja tegevusaruandes ei ole kajastatud olulise sündmusena

seda, et hageja kasutuses olnud veoautode arv vähenes seoses liiklusõnnetusega ning seetõttu

jäi tal saamata tulu. Hageja 2007. a - 2009. a majandusaasta aruannetest nähtuvalt rentis

hageja nimetatud aastatel oma tegevuses samuti 9 veoautot.

Hageja 2011. a majandusaasta aruande tegevusaruandest nähtuvalt rentis hageja 7 veoautot

kapitalirendi korras ning raamatupidamise aastaaruandest nähtuvalt oli hageja aruandeaastal

kasumis (13 317 eurot, II kd, t.l 133, 135).

Eelmärgitud hageja 2010. a ja 2011. a majandusaasta aruannete võrdlused tõendavad, et

hageja suutis 2011. a 2 võrra väiksema veoautode arvuga korraldada oma majandustegevus

selliselt, et jõuda kasumisse. Sellest järeldub, et 2010. a maikuus toimunud liiklusõnnetuse

tõttu veoautode arvu vähenemine 1 võrra ei põhjustanud hagejale kahju saamata jäänud tulu

8

näol. Hageja esitatud OÜ Peetri Puit ja OÜ Finlaid ja E. Simonova esitatud teatised (II kd, t.l

66-69) tõendavad, et ajavahemikus 2010. a mai kuni 2011. a märts ei olnud hageja võimeline

nende tellimusi vabade veokite puudumise tõttu täies mahus täitma. Samas ei nähtu nimetatud

teatistest, millistel põhjustel ei olnud hagejal vabasid veokeid eelnimetatud isikute tellimuste

täies mahus täitmiseks (näiteks teiste tellijate veod, veoautode remondisolek vms põhjused).

Kuivõrd hagejal oli 2011. a kasutada 7 veoautot, siis võis ka see olla üheks põhjuseks

eelmärgitud isikute poolt esitatud veotellimuste mittetäitmisele. Ringkonnakohus leiab, et

majandustegevuses osalev äriühing teeb kõik endast oleneva, et täita tellimused ja teenida

sellega tulu. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pärast liiklusõnnetust 2010. a

pöördunud veoautode müügi-, rendi- või liisinguga tegelevate äriühingute poole eesmärgiga

saada enda kasutusse veoautot liiklusõnnetuses kasutuskõlbmatuks muutunud veoauto

asemele. Veoautode arve vähendamine 2011. a veel 1 võrra võrreldes 2010. a ning hageja

2011. a kasumiaruanne kinnitavad seda, et hageja suutis väiksema veoautode arvuga

tulemuslikumalt toime tulla ning ta ei saanud kahju saamata jäänud tulu näol seoses 1 veoauto

kasutuskõlbmatuks muutumisega 2010. a maikuus toimunud liiklusõnnetusega. Vastupidist ei

ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kui liiklusõnnetust ei oleks

toimunud ja ta oleks saanud kasutada oma majandustegevuses ka liiklusõnnetuses kahjustada

saanud veoautot, oleks 2010. a kahjum olnud väiksem.

Hageja esitatud OÜ Audiitorbüroo Fides aruandest (I kd, t.l 9-10) nähtuvalt on see läbi viidud

hageja poolt ülevaatamiseks esitatud kahjunõude aluseks olevate arvestusandmete kontrolli

eesmärgil. Seega põhineb nimetatud aruanne vaid hageja esitatud arvestusandmete kontrollil

ning hageja ei ole esitanud raamatupidamise algdokumente, mille alusel ta kahjunõude

aruande koostajale esitas. Hageja enda koostatud saamata jäänud tulu arvestused (I kd, t.l 36,

37, 45, 51-52) ei põhine raamatupidamise algdokumentidel ega tõenda saamata jäänud tulu.

Seetõttu on õige kostja seisukoht, et nimetatud tõenditega ei ole hageja saamata jäänud tulu

nõuet tõendanud ning apellandi väide, et maakohus hindas tõendit mõlemast poolest erinevalt,

on ekslik.

Äriühingute vastused hagejale (II kd, t.l 27-36) tõendavad, et nimetatud äriühingutel ei olnud

pakkuda või nad ei tegelenud 2013 veoautode rendiga, lisaks on Balticcar Autorent vastanud

hagejale, et nad ei rentinud ka 2010. a raskeveotehnikat. Kuivõrd hageja 2010. a ühegi

äriühingu poole veoauto enda kasutusse saamiseks ei pöördunud, siis ei tõenda märgitud

vastused ei saamata jäänud tulu ega ka selle võimalikku suurust. Swedbank AS 03.04.2013

vastus (II kd, t.l 151), milles kinnitatakse, et 2010. a ei oleks AS Swedbank nõus väljastama

AS-le Nordveo liisingut analoogse vara soetamiseks, ei tõenda samuti hageja nõuet.

8.2. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kahju tekkimise asjaolu üle

vaidlus puudub.

Kostja on kõigis maakohtule esitatud seisukohtades (I kd, t.l 68-71, 96-98, 112-114 ja 135-

137) kinnitanud, et hageja ei ole tõendanud talle kahju (saamata jäänud tulu) tekkimist. Kostja

enne hagi esitamist 29.07.2011 hagejale saadetud e-kiri (I kd, t.l 168), ei tõenda poolte

vahelise vaidluse puudumist. Poolte kohtueelsest kirjavahetusest tervikuna nähtub, et kostja

on jätnud hageja nõude saamata jäänud tulu hüvitamiseks rahuldamata, kuna hageja ei ole

saamata jäänud tulu tõendanud.

8.3. Apellandi viide maakohtu poolt TsMS § 233 lg 1 kohaldamata jätmisele ei ole

asjakohane. Nimetatud säte käsitleb nõude suuruse hindamist olukorras, kus kahju tekitamine

on tuvastatud. Kuna maakohus leidis, et hageja ei ole kahju (saamata jäänud tulu) tekkimist

tõendanud, polnud maakohtul vaja hakata hindama kahju suurust.

8.4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et kohaldamisele kuulub

Poola õigus. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane apellandi viide Riigikohtu lahendile

nr 3-3-1-13-06, milles käsitletakse vaidlust seonduvalt Eesti õiguse kohaldamisega. Pealegi

9

käsitleb apellandi viidatud Riigikohtu lahend olukorda, kus kahju tekitamine oli kindlaks

tehtud.

8.5. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud jurist Z. J. Minciewiczi arvamus (I kd, t.l 127-

133) on lubatav tõend ning apellant ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist ei ole sõltumatu

isiku poolt esitatud arvamusega.

Vaidlustatud otsusest nähtub, et maakohus on arvestanud nii hageja kui kostja esitatud

dokumentidega Poola õiguse sisu kindlakstegemisel (Poola kindlustuse ombudsman

J. Szczepanska vastus, Poola garantiifondi esindaja A. Pysiaki vastus ja jurist

Z. J. Minkiewiczi arvamus) ning apellandi mittenõustumine maakohtu otsuse järeldustega, ei

tähenda seda, et maakohus ei ole nimetatud dokumentidega arvestanud.

9. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jäävad

menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja