2-13-7271/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-7271

Tsiviilasi

E N hagi EN vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E N (isikukood XXX elukoht XXX; e-post XXX)

Kostja EN (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29.04.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada E N (isikukood XXX) ja EN (isikukood XXX) vahel Tallinna

Perekonnaseisuametis XXXsõlmitud abielu, mille kohta on koostatud kanne nr

XXX. 3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Vabastada E N riigilõivu 100 (ükssada) euro tasumisest riigituludesse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule XXX päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja palub kohtul lahutada poolte vahel Tallina Perekonnaseisuametis XXXsõlmitud abielu,

mille kohta on koostatud akt nr XXX. Umbes pool aastat hiljem pärast abiellumist hakkasid

ilmnema märgid kostja alkoholisõltuvusest. Peatselt kaotas kostja töökoha, mis põhjustas

poolte suhetes pingeid ja probleeme. Kostja hakkas sagedamini elukohast eemal viibima.

Hageja püüdis abielusuhet parandada, kuid paraku ei kandnud hageja pingutused tulemust.

Juulis 2008 lahkus kostja poolte ühisest elukohast ning ei ole käesoleva ajani tagasi pöördunud.

Pooled kohtusid 2009 sügisel juhuslikult Pelgulinna polikliinikus. Hageja avaldas kostjale

soovi abielu perekonnaseisuametis lahutada, kuid kostja keeldus. Rohkem hageja kostjat

näinud ei ole.

Hageja jääb 29.04.2013 toimunud kohtuistungil oma nõude juurde ja palub abielu lahutada.

Kostja vastuväited

Kostja kirjalikku seisukohta hagiavaldusele esitanud ei ole. Kostja ei ilmunud 29.04.2013

määratud kohtuistungile. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud 29.04.2013 toimunud kohtuistungil ära hageja ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu

lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna

Perekonnaseisuametis ja selle kohta koostati akt nr XXX. Hageja ei pea abielu jätkamist

võimalikuks, kuna poolte abielusuhted lõppesid 2008. aastal, kui kostja lahkus poolte ühisest

elukohast. Hageja on kohtule kinnitanud, et abielulist kooselu pooltel enam ei ole ja nad

kooselu ei taasta. Kostja seisukohta kohtul välja selgitada ei õnnestunud, kuna kostja ei

ilmunud 29.04.2013 määratud kohtuistungile. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi abielu jätkata, hageja soovib juba pikemat aega

abielu lahutada, pooled elavad eraldi ning seega tuleb abielu lahutada.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kohus

määras 06.03.2013 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu 100,00

euro tasumisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud vabastada hageja TsMS §

190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Hageja ei ole tulenevalt

oma majanduslikust seisundist võimeline 100 eurot riigilõivu tasuma ning hageja soovis juba

pikemat aega abielu lahutada. Kostja vastuseisu ja eluviisi tõttu pidi hageja pöörduma

kohtusse. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumisest riigituludesse.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik