1-08-11222/9 · 1-08-11222/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-08-11222 (07231503224) Otsuse tegemise aeg ja koht 13.jaanuaril 2009.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Tõlgid Sirje Luga Silvi Hindrikson ja Anneli Helmann Ringkonnaprokurör Kaitsja advokaat Maria Sutt - Tehver Urmas Simon Kriminaalasi

I.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi üldmenetluses Süüdistatav

I.V, elukoht: xxx, isikukood XXX, Ukraina kodakondsus, keskharidus, emakeel - vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema

kaitsja, prokurör ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle

resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 306; 309 lg 3, 310, 313, 315, 318, 319 kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada I.V KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu I.V ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on I.V kohustatud heastama kannatanule VK1 (ühe) aasta jooksul kuriteoga tekitatud kahju summas 12800,-krooni. Määrata I.V katseajal Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 13.01.2009.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Välja mõista I.V-lt (ik XXX, elukoht: xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 4755,40 krooni.

I.V tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.V, 1-08-11222, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Välja mõista I.V-lt VK( xxx) kasuks 12800,-krooni.

Asitõendid – 2 CD plaati, peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK I.V on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, 09.10.2007.a. kella 10.00

paiku Tallinnas, aadressil XXX pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja

äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt varastas ta VK jopetaskust

viimasele kuuluva rahakoti väärtusega 350,- krooni, milles oli ID – kaart VK nimele, Hansapanga seeniorkaart koos PIN – koodiga, Hanza.net kaart koos paroolidega ja sularaha summas 200,- krooni.

Seejärel tema isikuna, kes on toime pannud varguse, võttis VK Hansapanga kontolt nr

XXXXXXXXXX VKväljastatud pangakaardiga Tallinnas, Priisle poe juures asuvast pangaautomaadist välja kahel korral alljärgnevalt sularaha ja omastas selle: 09.10.2007.a. kell 15.21 10 000,- krooni ja 10.10.2007.a. kell 01.30 2250,- krooni. Sel viisil põhjustas I.V VK varalise kahju kokku summas 12 800,- krooni.

Seega I.V, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil kinnitas I.V, et on süüdistusest aru saanud, kuid ennast süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatav I.V seletas kohtuistungil, et 09.10.2007.a. kell 11 hommikul läks ta

koeraga jalutama ning esimesel korrusel kohtas VK, kes oli purjus. Käes oli V ´l avamata viinapudel. Peale koeraga jalutamist tuli koju ja koputati tema uksele. See oli V , kes palus tal minna lapselapsele kooli järele, kuna ise ei olnud ta võimeline seda tegema. Kooli oli vaja minna kella 12.00-ks. Kui ta hakkas minema kooli, kohtas vahekoridoris V t. V tahtis avada oma korteri ust, mis oli läinud kinni ning võtit taskust ta ei leidnud. Ta helistas V vanemale tütrele Allale ning ütles, et uks läks kinni ja võtmeid ei ole. Alla palus poja enda juurde tuua ja tema käest saab siis korterivõtmed. Alla poeg läks lõpuks klassikaaslase ema juurde. Tema läks Alla töö juurde Sisekaitseakadeemiasse. Ta võttis võtmed ja sõitis koju. V magas vahekoridoris. V ei olnud pikali, vaid istus seljaga vastu seina, jalad välja sirutatud. Üks jope pool oli V l oksega koos. Põrandal oli paar suitsukoni ja lõpuni joomata viinapudel oli kõrval.

Ta avas korteri ukse ning raputas V t ja ütles, et uks on lahti. V ei tõusnud ning hakkas rääkima, et tema tellis aknad ja nende akendega oli mingisugune probleem ning tal on vaja raha, et määrata ekspertiis. V palus tal minna arvelt raha välja võtma. V palus esialgu raha tuua ja siis viia teda korterisse. Ta aitas V istuma kasti peale, mis oli tema ukse juures. V

tõusis, astus üle läve ja prantsatas maha. Kuna ta ei jõudnud V t tõsta ülesse, siis võttis ta vaibast kinni ja tiris V vaibaga koos tuppa. Ta pani V voodisse ning nägi voodi taga kahte tühja pudelit. Alla ütles talle, et V kätte võtmeid ei jätaks. V andis talle oma pangakaardi ja pabertüki. Kui ta küsis kui palju arvelt raha võtma peab, V ütles, et seal on just akna raha. V l oli arvel natuke üle 12 000,- krooni. Ta võttis arvelt 10 000,- krooni ja läks tagasi koju. Ta koputas uksele vahekoridorist ning ukse avas VK, kes oli vihane ja oli jõudnud esikus kõik ära koristada. Ta andis V võtmed. Õhtul koputas uksele V ning ta andis talle kaardi, paberi PIN – koodiga ja 10 000,- krooni. Kuna V küsis, et kas see on kõik raha, siis andis ta kõik

tema kätte. Tema käis rahaautomaadi juures üks kord. Tema võttis raha siis, kui nägu oli

avatud, ei ole mingit mõtet minna automaadi juurde kaetud näoga, kui eelnevalt oli juba 10 000,- krooni võetud. Juhtumi ajal läks vahekoridorist mööda tunnistaja, tema pani siis V t kasti peale istuma. Tema arvates on V l alkoholiprobleemid. Ta käis vaatamas V konto seisu päeval umbes kella 14.30 – 16.30 vahel. V l purunes koridoris ka viinapudel, mis võis juhtuda

siis, kui tema oli võtmeid toomas. Eeluurimisel on ta rääkinud akende vahetamisest nii politseile, kui ka vastandamisel, miks uurija seda kirja ei pannud, tema ei tea. Pärast seda, kui ma võtsin V.K kontolt tema palvel 10 000 EEK, ma sellelt kontolt rohkem mingit raha välja ei võtnud, nagu ülal ütlesin, need 10 000 EEK, tema pangakaardi ja PIN- koodi andsin ma üle 10.10.2007.aasta öösel, kui V.K minu poolt korterisse tuli. Esimesele

vastastamisele V ei ilmunud ning teisel korral oli tugevasti purjus. Tema käib koeraga jalutamas kolm korda päevas, hommikul kell 11, kell 18 ja umbes 23.30. Tema seda ei oska

öelda, millal XXX kõrvale ehitati laste mänguväljak. Pangaautomaat on umbes 7 minuti kaugusel. Ta teadis, et V konto päevalimiit oli 10 000,- krooni, kuna ta seda ise ütles. Nende maja ümber on üks mänguväljak.

Kannatanu VK seletas kohtuistungil, et 09.10.2007.a. läks ta tööle koristajana. Hommikul unustas võtta rohtusid. Tal hakkas paha, vererõhk tõusis ja läks koju. Koju jõudes avastas, et korterivõtmeid ei ole taskus. Ta palus naabrinaisel I.V Anjal tema tütre käest võtmed tuua. Anja tõi võtmed, keeras ukse lahti ja aitas tuppa ning võttis jope maha. Ta võttis rohtu ja

heitis pikali. Rahakott oli tal taskus või köögi sahtlis. Rahakotis oli tal kaks sajalist ja peenikest. Samuti oli rahakotti peidetud PIN – koodid. Kui ta avastas rahakoti kadumise, siis

ta sulges Hansapangas kaardi. Rahakoti kadumise avastas järgmisel hommikul. Pangast küsiti,

kas politseile ka teatatud on, kuna neil igal pool kaamerad üleval. Pangast öeldi, et 09.10.2007.a. oli võetud raha välja 10 000,- krooni ja 10.10.2007.a. 2250,- krooni ning arvele

jäi 32,- krooni. Tema kahtlustab kuriteos Annat, kuna kodus keegi tema rahakotti ei võta. Pärast kuriteo avastamist püüdis ta suhelda I.V-ga, kuid see ei õnnestunud. Talle

jäi tunne, et I.V vältis teda. Enne 09.10.2007.a. on I.V-ga

suhtlemine tere ja head aega tasemel. Tema ei ole andnud I.V-le oma

pangakaarte ja paroole, ta oskab ise pangast raha välja võtta. Tema ei ole palunud I.V arvelt võtta 12 250,- krooni. Ta oleks saanud selle raha ise välja võtta aga ta ei

võta kunagi nii suurt summat. Ta võtab söögiraha iga päev natuke. Talle näidati

videosalvestist, kus on näha sularaha väljavõtmine pangaautomaadist. Ta tundis ära I.V , kes võttis tema kontolt raha välja. Temal alkoholiprobleeme ei ole, on invaliid. 09.10.2007.a. hakkas tal paha, kuna vererõhk tõusis. Tööle käis ta bussiga. I.V ei tee ust lahti isegi siis, kui ta ütleb et V on. Võtit sai ta Anna´l paluda tuua, kuna Anna läks see moment koeraga jalutama. Üleeelmine aasta tuli tal pesumasina reklaamitellimus Hobby Hallist. Ta helistas ja ütles, et tema pole pesumasinat tellinud. Tellitud oli tema ID – kaardi alusel. Nende maja keldris olevast poest käib ta ainult leiba ostmas. Tema sellest poest ei ole kunagi võlgu ostnud ning ei tea kas seal on võlavihik. Alkoholi tema keldripoest ostnud ei ole. Kui I.V käis võtmeid toomas, oli tema trepikojas, kus on ka vahekoridor. See vahekoridor käib lukus aga muidu on lahti. Oktoobris 2007.a. oli see lahti. Oma südames

ta kahtlustas kohe I.V rahakoti kadumises aga kuna ta ei olnud kindel siis

kirjutas politseisse avalduse, et kaotas rahakoti. Panga videot nägi ta Priisle Hansapanga kontoris, kui käis kaarti sulgemas. Ta ei mäleta täpselt millal ta kaardi sulges kas järgmisel päeval või mitte. Ta ei mäleta, kas samal päeval näidati videot. Aga mäletab, et nägi videot

peale avalduse kirjutamist. 04.07.2007.a. vahetas ta oma korteris aknaid ning ta ei olnud kvaliteediga rahul ja raha suhtes oli midagi valesti. Annaga on akendest juttu olnud. Algul oli väiksem summa ja pärast oli suurem. Viktoria nimeline neiu ei ela vastaskorteris juba 4 aastat ning tema ema 2 aastat. Mänguväljakut sündmuse ajal ei olnudki, see ehitati eelmisel aastal. Mänguväljak tema maja kõrvale ehitati 2008.aasta suvel. Tal oli arvel kirsturaha, ta poleks kunagi kirsturaha kallale läinud ning tal ei olnud tarvis nii suurt summat korraga välja võtta. Tsiviilhagi toetab.

Tunnistaja VK seletas kohtuistungil, et tema abikaasa on V K , kellel kadus rahakott. 09.10.2007.a. tuli ta töölt umbes kell 14.30, abikaasal käis pea ringi ja ta oli pikali. Peale kella 15 koputas naaber Anja ja andis korterivõtmed. Anja seletas, et käis tema vanema tütre töö juures, kuna abikaasa unustas võtmed tööle ja ei saanud korterisse sisse. Ta võttis võtmed.

Järgmisel päeval läks ta tööle ja abikaasa hakkas otsima rahakotti, mida ei leidnud ja otsustasid pöörduda politsei poole. I.V andis üle ainult võtmed. Abikaasaga on

neil eraldi rahad, kummalgi oma raha. Abikaasa käsutab oma raha ise, sest tema tegeleb majapidamisega ja teeb oma rahaga mida tahab. Abikaasa ei usaldanud kellelegi oma kaarti,

ta võttis alati ise raha välja ning tema ei tea isegi abikaasa PIN – koodi. Alkoholi tarbib abikaasa pühade ajal, aga ta ei liialda. Abikaasal on astma ja jalad on haiged ning on olnud

kaks korda mikroinsult. Samuti võivad olla tasakaaluhäired. Abikaasa tarvitab igapäevaselt ravimeid ning tal on 70% töövõimetuskaotus. Ta ei oska öelda mõjudest, kui abikaasa tarvitab

alkoholi ja ravimeid koos. Nende korteri ees on vahekoridor, mis on päris tihti lahti, kuna naaber jätab ukse lukustamata, kui jalutab koeraga. Nende majas keldripoodi ei ole, vaid on kõrvalmajas, kus ta käis võib-olla 3 aastat tagasi pesupulbrit ostmas. 2007. aasta suvel vist

vahetati nende korteris aknaid. Aknad tellis abikaasa ning maksid pooleks. Kuna abikaasa

prügivedu ei tellinud algul, siis pidid pärast juurde maksma umbes 900,- krooni. Laste mänguväljak ehitati nende maja juurde vist eelmine aasta. Tema 09.10.2007.a. vahekoridoris

ei näinud ühtegi katkist viinapudelit. Kui ta 09.10.2007.a. töölt koju tuli, oli abikaasa V pikali ja vaatas televiisorit ning ütles, et pea valutab. Ta ei märganud seda, et abikaasa purjus oli.

Tunnistaja Tatjana K seletas kohtuistungil, et tema ema on V K . 09.10.2007.a. läks ema tööle ja tema kooli. Õhtul koju tulles isa ütles, et ema tundis halvasti end. Järgmisel päeval

ema avastas rahakoti kadumise ja nad hakkasid seda kodus otsima. Paari päeva pärast läks ema panka, et raha välja võtta ja talle öeldi, et arvel ei ole raha. Emal ja isal on mõlemal oma rahakott ja igaüks vastutab oma valdkonna eest. Ema käsutab oma raha ise. Ema sai kaardi ammu ning oskab seda kasutada, ta ei ole kunagi kelleltki abi palunud. Ema tarvitab alkoholi pühade ajal aga probleeme sellega küll ei ole. Emal on invaliidsus, haiged on jalad ja süda

ning reageerib õhurõhu muutustele. Neil on vahekoridor, mida lukustatakse. Ust ei lukusta Anja, kui ta läheb koeraga jalutama. Paar korda on juhtunud seda, et ema on unustanud oma

võtmed ja ei ole sisse saanud. I.V ei ole varem õe juures võtmeid toomas käinud, see oli esimest korda.

Tunnistaja HI seletas kohtuistungil, et süüdistatavat I.V on ta näinud.

09.10.2007.a. läks ta oma tuttava juurde, sõitis liftiga 6-ndale korrusele ja nägi, et üks vahekoridori uks oli avatud ja veel korteri uks oli avatud ning üks tüdruk aitas vanemat daami üles tõsta. Ta nägi, et vanem naisterahvas oli juua täis, oli oksendanud ja ta tundis alkoholi lõhna. Vanem naisterahvas karjus, et tal on vaja raha ja palus, et tütarlaps võtaks tema arvelt raha. Tema küsis tüdrukult, kas on abi vaja. See toimus umbes kella 15.00 paiku. Tema seda tütarlast ja vanemat naisterahvast ei tunne. Tütarlast nägi ta teist korda juhuslikult turul, kui

tütarlaps küsis talt, kas ta on sama naisterahvas, kes tahtis teda eelmine aasta aidata. Kohtusaalis osutab kannatanule ja süüdistatavale, kelle näod on talle tuttavad. Turul kohtas

tütarlast 2008.aasta septembrikuus, kui tütarlaps palus teda tunnistajaks ning nad vahetasid

telefoninumbrid. XXX majja läks ta seoses sellega, et läks oma tuttavale Viktoriale külla. Tuttav elas 6.ndal korrusel. Korteri numbrit ta ei oska öelda, kuna läks visuaalse mälu järgi sinna. Koridoris on neli korterit, ühel pool lifti kaks korterit ja teisel pool lifti kaks korterit. Tüdruk ja vanem proua asusid liftist välja tulles vasakut kätt vahekoridoris. Viktoria korter on vastas. Talle oli väga hästi kuulda mida tütarlaps ja vana proua rääkisid, kuna uks oli lahti. Tähelepanu püüdis see, et tütarlaps püüdis prouat üles aidata ja proua karjus, et tal on vaja aknad ära vahetada ja raha välja võtta. Täpset kuupäeva 09.10.2007.a. oskab väita kuna sel kuupäeval abiellus tema sõbranna A K . Kuna oli alkoholilõhna tunda, siis järeldas, et vanem

naisterahvas on alkoholijoobes. Alkoholilõhna oli tunda vahekoridoris. Vanem naisterahvas puterdas ning tal oli purjus inimese käitumine. Nende vahemaa oli umbes 2 – 3 meetrit. Tema sinna vahekoridori sisse ei läinud. Ta nägi vanema naisterahva juures okseloiku ning ta oletas,

et selle tekitas vanem naisterahvas. Naisterahva purjus olek oli samuti tema oletus. Kui ta tütarlapsega rääkis, siis ta temalt alkoholilõhna ei tundnud. Varem oli ta antud majas käinud ennem 4 või 5 aastat tagasi. Korruse ja majaga ta ei saanud eksida, kuna selle maja kõrval on laste mänguplats. Vikat ei ole ta kätte saanudki siiamaani.

Tunnistaja J M seletas kohtuistungil, et tema töökoht asub XXX, kus asub keldrikorrusel

väike kauplus. Põhiliseks kaubaks on alkohol, mahlad, küpsised ja kodukeemia kaubad.

Kohtusaalist tunneb ära kannatanut V K ´t. Kannatanu käis tihti nende poes ja oli kindel klient. Pidev klient on selline, kes käib iga päev või mõni päev isegi mitu korda poes. Antud

klient ostis põhiliselt viina. On ka juhtunud seda, et antud klient on tulnud poodi juba alkoholijoobes. Kui inimene käib pidevalt, siis vahel on antud ka võlgu osta. Antud kannatanu on ostnud poest võlgu. Võlgu andmise ta kirjutab tavaliselt üles. Kuid kuna võlgu andmist on vähe, siis jäävad need üksikud korrad ka meelde. Kannatanuga on tekkinud probleeme võlaga.

Kannatanul ei jätkunud raha alkoholi ostmiseks ning andis talle võlgu ja ütles, et mis

vahetusel ta tööl on. Tema järgmise vahetuse ajal tuli kannatanu ebakaines olekus ja kannatanu püüdis teda summas eksitada. Tema on töötanud seal poes natuke üle aasta, alates novembrist 2007.a. Poe lähedal on olemas lasteväljak. Kohtusaalist tunneb veel süüdistatavat ja VK´i. Meesterahvas ei ole poest midagi ostnud, küll aga ringi käinud. Samuti tunneb ära advokaati.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil antud seletusi, hindas ja kontrollis vahetult kohtuistungil ka kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke lubatavaid tõendeid ja nimelt:

- AS Hansapank vastuskiri 16.11.2007.a., mille kohaselt VK pangakaardiga nr

XXXXXXXXXXXXXvõeti sularaha välja 09.10.2007.a. kell 15:21 summas 10 000,-

krooni ja 10.10.2007.a. kell 01:31 summas 2250,- krooni sularahaautomaadist HAN00300. (k I, tl. 8 – 9);

- AS-st Hansapank saadud videosalvestis 2 CD-plaadil ja asitõendi vaatlusprotokoll,

vaadeldavaks objektiks on 09. ja 10.10.2007.a. Tallinnas Linnamäe tee 57 asuvas

Hansapanga sularahaautomaadi turvakaamera salvestus, mis algab kell 15:21:16.

09.10.2007.a. noorem naisterahvas läheneb sularahaautomaadi juurde ning seljas on tumedat värvi jope, kapuuts peas. Naisterahvas lahkub sularahaautomaadi juurest kell 15:23:58. Kell 01:30:48 10.10.2007.a. naisterahvas läheneb sularahaautomaadi juurde,

seljas tumedat värvi jope, kapuuts peas. Jopel vasakul pool rinnal on valget värvi firma Nike logo. Näole, kuni silmadeni on naisterahval tõmmatud halli – roheka värvi sviitri krae. Naisterahvas lahkub sularahaautomaadi juurest kell 01:32:01. Asitõend 2 CD – plaati asuvad kriminaalasja juures. (k I tl. 11 – 12, 56);

- AS Hansapank vastuskiri 05.05.2008.a, millest nähtub, et VK pangakaart nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX suleti 10.10.2007.a. (k I tl. 14);

- AS Hansapank (Swedbank) vastus järelpärimisele ja konto väljavõte, millest nähtub,

et VK omab arvelduskontot XXXXXXXXXX ning ajavahemikul 07.10 – 11.10.2007.a. on kontolt välja võetud 100,- krooni, 10 000,- krooni ja 2250,- krooni ( k II tl. 25 – 26);

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil antud seletusi, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on I.V süü talle inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel

menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, kuna

kannatanu rahakott koos ID-kaardiga, pangakaart, raha oli I.V jaoks võõras

vallasvara, mille ta ebaseaduslikult omastas pöörates selle isiklikuks kasuks, ta tegutses ettekavatsetult. Olles esmalt varastanud kannatanu rahakoti ning saades sellega enda valdusse

pangakaardi, otsustas I.V pangakaarti ja selle paroole kasutada ja varastas kannatanu arvel olnud praktiliselt kogu raha.

I.V end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, seletades, et tema võttis

VKarvelt raha viimase enda palvel, samuti kinnitas, et rahakoti kannatanu ID-kaardiga ja rahaga pole tema varastanud, pangakaardi koos PIN koodiga andis talle kannatanu ise, kuid

need I.V ütlused on paljasõnalised, vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, kannatanu V K , tema abikaasa VKi ja tütre Tatjana K kohtus antud seletustega. Kannatanu VKkinnitas kohtus, et tema pole kunagi palunud I.V oma arvelt raha võtta, seda oskab ta ise teha, samuti seletas, et oma arvelt võtab ta raha väikeste summadena, kunagi pole tal vaja olnud korraga oma arvelt kogu raha välja võtta. Oma arvel oleva raha kasutab ta söögi

ostmiseks, samuti kogub nn kirsturaha arvele, kuna tervislik seisund on viimasel ajal järsult halvenenud. Need kannatanu loogilised ja veenvad ütlused on kooskõlas ka tunnistajate VKi ja Tatjana K

ütlustega, kes samuti kinnitasid, et kannatanu on viimasel ajal väga haige olnud, ta on

invaliid, oskab oma arvel olevat raha sularahaautomaadist ise välja võtta, teistele oma PIN koodi ja paroole ei usalda. Oma arvel olevat raha käsutab ise, kellegi luba küsima selleks ta ei pea. Samuti on üldteada tõde, et haige vanainimene oma nn kirsturaha kallale kunagi ei lähe. I.V seletas kohtus, et kannatanu VKpalus kogu oma raha arvelt võtta selleks, et

maksta akende eest, kaitsjapoolne tunnistaja HIsamuti kinnitas kohtus, et tema kuulis, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli juttu akendest.

Kuid kannatanu VKseletas kohtus, et akende eest oli juba ammu tasutud, aknaid vahetati 2007.a. juulis, ta tasus akende eest koos VKiga pooleks. Vahetult peale akende vahetamist tuli vaid juurde maksta 900,-krooni prügi (vanade akende) utiliseerimise eest. Seda kinnitas kohtus ka tunnistaja VK. 09.10.2007.a. polnud vaja mingit raha enam maksta akende eest Seega ka see I.V väide on paljasõnaline.

Tunnistaja HIütlustesse tuleb aga kohtu arvates suhtuda kriitiliselt, kuna ta oskas täpselt

nimetada kuupäeva 09.10.2007.a., mil ta nägi koridoris kannatanu ja süüdistatava vahelist

jutuajamist, kuid ei osanud öelda oma sõbranna perekonnanime, kelle juurde ta tol päeval külla tuli. Samuti kinnitas, et 09.10.2007.a. jäi talle meelde, kuna sel kuupäeval abiellus tema teine sõbranna – Anastassia Kotšneva. Kuid nagu selgus selle nimelist isikut rahvastiku

registri andmetel ei eksisteeri. Samuti väitis tunnistaja HIkohtus, et ta on vaid ühel korral

käinud kõnealuses XXXmajas ja see oli 4-5 aastat tagasi. Maja ja trepikoda tundis ta ära seetõttu, et seal ees oli juba siis laste mänguväljak. Kuid kannatanu VKütluste kohaselt

XXXjuurde ehitati laste mänguväljak alles hiljuti, ka Lasnamäe linnaosa valitsuse kirjast selgub, et XXXjuurde ehitati mänguväljak alles 2006 aastal. Tunnistaja Mosijenko ütlused antud asjas ei oma kohtu arvates erilist tähtsust, kas kannatanul

olid varem alkoholiprobleemid või mitte, see fakt pole antud kuriteoga kuidagi seotud, süüdistatav ja tunnistajad H.Ivanova ja Mosijenko seda kinnitasid, kannatanu ja tunnistajad VK ja Tatjana K seda eitasid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik I.V süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. I.V on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, oma süüd ta ei tunnista, seega pole tuvastatud tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtunik asub seisukohale, et I.V-le pole võimalik mõista rahalist karistust, kuna isikul puudub sissetulek ning süüdistataval tuleb tasuda kannatanule tsiviilhagi summas 12 800,- krooni.

Kohtunik leiab, et I.V-le tuleb karistuseks mõista vangistuse, kuid kuna ta on varem kohtulikult karistamata, tal on olemas kindel elukoht, tema suhtes võib kohaldada KarS § 74,75 sätteid ning määrata talle katseaeg.

Tsiviilhagi on esitanud VKsummas 12 800,- krooni, mis on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele.

Asitõendiks on 2 CD – plaati, mis jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud.

Violetta Kõvask Kohtunik