3-12-2346/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

1Kohtuasja number 3-12-2346 Otsuse kuupäev 29. aprill 2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi U S kaebus Politseija Piirivalveameti vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 1917.30 eurot.

Menetlusvorm

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja U S Vastustaja Politseija Piirivalveamet

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata 2. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 29.05.2013.a. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Ida Politseiprefektuuri 17.02.2009 käskkirja nr 37p alusel viidi U S üle ja nimetati Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna arestimajade talituse Jõhvi arestimaja vanemkonstaabli ametikohale arvates 01.02.2009 (tl 52). Alates 01.07.2012 (PPA 02.07.2012 käskkiri nr 1.9-2/1154p) viidi üle ja nimetati vanemkonstaabel Uno Strandberg Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambri arestimaja politseiniku ametikohale, vabastades ta sama büroo arestimaja Jõhvi arestikambri arestimaja politseiniku ametikohalt (tl 53). Uno Strandberg esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei – ja Piirivalveameti vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 1917,30 eurot. Kaebaja leiab, et tema kogupalk alates 01.01.2010 on vähenenud ning ta oli alates 01.01.2010 kuni 01.07.2012 õigustatud saama igakuiselt

1

2 kogupalgale lisaks 63,91 eurot (lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2. Kaebaja leiab kaebuses, et 01.01.2009 kehtestati Politsei-ja Piirivalveametis üleüldine palgamäärade vähenemine 8%, U S kogupalgaks kehtestati 11809 krooni, s.o 754,73 eurot. Alates 01.01.2010.a kehtiva palgajuhendi järgi määrati Ida-Virumaal töötavate politseiametnike palgakomponendiks lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest 1000 krooni, s.o 63.91 eurot (Politseija Piirivalveameti käskkiri nr 83, 20.01.2010). U. Strandbergile ei makstud Ida-Virumaal töötavate politseiametnike palgakomponendina lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest 1000 krooni, s.o 63,91 eurot. Kogupalk oli 754,73 eurot, mis koosneb astmepalgast 531,74 eurot, teenistusastme tasu 49,85 eurot, astmepalga diferentseerimine 35,79 eurot, lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest 73,43 eurot ning lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest 63,91 eurot. Kõigile politseiametnikele kehtestati ühesugused palgatingimused, need, kes jäid Rakverre tööle, nende töötasu suuruseks oli ka 754,73 eurot. Kuid Ida-Virumaal töötavatele politseiametnikele lubati maksta 63,91 euro suurust lisatasu, mida kaebaja ei saanud. Seetõttu leiab kaebaja, et tema kogupalk alates 01.01.2010 on vähenenud ning ta oli alates 01.01.2010 kuni 01.07.2012 õigustatud saama igakuiselt kogupalgale lisaks 63,91 eurot (lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest). Kaebaja palub kaebuse rahuldamist. 3. Vastustaja Politseija Piirivalveamet vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 4. Kaebaja arvates tuleb vastustaja Politseija Piirivalveametilt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 1917.30 eurot, kuna kaebaja kogupalk alates 01.01.2010 on vähenenud ning ta oli alates 01.01.2010 kuni 01.07.2012 õigustatud saama igakuiselt kogupalgale lisaks 63,91 eurot (lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest) ( tl 2jj). Vastustaja on arvamusel, et kaebajale kehtestatud palgatingimused perioodil 01.01.2010 kuni 30.06.2012 olid igati vastavuses kehtivate haldusaktidega ning väide, et kaebaja palk on vähenenud alates 01.01.2010 ning talle on tekkinud kahju saamata töötasu näol summas 1917,30 eurot, ei ole tõene. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 5. Kohus leiab, et kaebaja kaebus halduskohtule on kohustamiskaebus. ATS § 13 lg-st 1 (redaktsioon kehtis kuni 31.03.2013) tulenevalt töösuhteid reguleerivad seadused laienevad ametnikele ja abiteenistujatele niivõrd, kuivõrd käesoleva seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]. Avaliku teenistuse seadus reguleerib teenistujate palgaküsimusi vaid osaliselt. Avaliku teenistuse seaduses puudub palga arvutamist ja maksmist puudutav üksikasjalik regulatsioon. ATS § 37 lg 4 kohaselt toimub ka teenistujatele palga maksmine töölepingu seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korras (jõustus 01.07.2009). ATS § 81 lg 1 (redaktsioon kehtis kuni 31.03.2013) kohaselt nimetatakse palgaks ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Sama sätte teise lõike kohaselt nimetatakse ametipalgaks palgaastmele vastavat palgamäära. ATS § 81 lg 3 (redaktsioon kehtis kuni 31.03.2013) kohaselt on palgamäär ametniku palgaastmele vastav sama seaduse § 9 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma. ATS § 9 lg 3 (redaktsioon kehtis kuni 31.03.2013) kohaselt kehtestatakse teiste riigiteenistujate palgaastmestik ning ametija abiteenistuskohtade nimetused seadusega. Palgamäärad ja lisatasude maksmise alused täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast

3 tulemuslikuma töö eest kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Tulenevalt ATS §- dest 81 lg 3 ja 9 lg 3 nende koostoimes, sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ka alused palgamäärade diferentseerimiseks. 6. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse lisatasude väljamõistmise nõudes saab kohtule esitada kaebuse esitamisele eelnenud kolmeaastase perioodi suhtes. Seega on kaebus tähtaegne ja lubatav. 7. Alates 2010. aasta 1. jaanuarist korraldati ümber ja ühendati Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid (edaspidi politseiasutused) ja Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad, Piirivalve Lennusalk (edaspidi piirivalveasutused) ning Kodakondsusja Migratsiooniamet Politseija Piirivalveametiks ning tema kohalikeks täidesaatva riigivõimu volitusi omavateks asutusteks – prefektuurideks –, ning ühendatavad asutused lõpetasid tegevuse. Politseiametnikud ja piirivalveametnikud ning teised teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamise tõttu ei muutunud või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutunud tööülesanded, jätkasid teenistust alates 2010. aasta 1. jaanuarist Politseija Piirivalveameti ning tema kohalike asutuste koosseisus ning nende palk ei tohtinud väheneda. Vabariigi Valitsuse 29.12.2009 määrusega nr 223 „Politseiametnike töötasustamine 2010. aastal“ kehtestati Politseija Piirivalveameti, prefektuuride ja Sisekaitseakadeemia politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad ning teenistusastmetasu. Politseiametnikele on lubatud määrata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate teenistusülesannete täitmise eest politseiasutuse juhi otsusel vastavuses Politseija Piirivalveameti peadirektori kehtestatud lisatasude maksmise korraga. Määrus kehtestati «Politsei ja piirivalve seaduse» § 70 lõike 6 alusel ning kooskõlas «Avaliku teenistuse seaduse» § 9 lõikega 3. Sarnased põhimõtted olid politseiametnike töötasustamisel 2011. aastal ja 2012. aastal (VV 31.12.2010 määrus nr 198 ja VV 18.12.2011 määrus nr 182). 8. Politseija Piirivalveameti peadirektori 20.01.2010 käskkirjaga nr 83 kinnitati politseiasutuste, mis reguleerib Politseija Piirivalveameti ning prefektuuride politseiametnike ja teiste ametnike ning abiteenistujate töötasustamist 2010. aastal osas, mis ei ole reguleeritud kõrgemalseisvate õigusaktidega, sealhulgas palgamäärade diferentseerimist, lisatasude maksmise tingimusi ja korda ning rahaliste preemiate ja hinnaliste kingituste andmise korraldust ning toetustega seonduvat (palgajuhendi punkt 1). Palgajuhendi punkti 4 kohaselt endiste politseiasutuste, piirivalveasutuste ning Kodakondsusja Migratsiooniameti politseiametnikele, piirivalveametnikele ja teistele ametnikele ning abiteenistujatele, kes politsei ja piirivalve seaduse jõustudes vahetult jätkasid teenistust või töötamist politseiametniku või muu ametniku ametikohal või abiteenistuskohal PPA või prefektuuride koosseisus ning kelle teenistusülesanded ja ametinimetus asutuse ühendamise tõttu ei muutunud või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutunud tööülesanded, säilitatakse politseiametnikele nende senine palk 31.12.2009 seisuga. Juhul kui politseiametniku uus ametipalk on madalam kui tema endine ametipalk, siis diferentseeritakse tema palgamäära summas, mille võrra tema endine ametipalk on suurem uuest ametipalgast, samuti makstakse lisatasu summas, mille võrra tema uus palk on väiksem endisest palgast. 9. Palgajuhendi punkti 27 kohaselt makstakse regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest lisatasu Ida Prefektuuri (välja arvatud piirivalvebüroo) politseiametnikele, kelle töökoha asukoht on Ida-Viru maakonnas kuni 1000 krooni kuus. Vastavalt 2011. ja 2012. aasta palgajuhenditele tuli teenistujatel, kes jätkasid teenistust alates 2010. aasta 1. jaanuarist Politseija Piirivalveameti ning tema kohalike asutuste koosseisus Vabariigi Valitsuse seaduse § 105 (5) lõike 3 alusel ning jätkasid teenistust samal ametikohal samades ülesannetes, säilitada nende senine palk, sh diferentseeritud palgamäär, v.a juhul

4 kui teenistuja tööülesannete iseloom ja maht muutus. Seega uue ühendasutuse loomisel kehtestati ka palgatingimused uue süsteemi järgi. Uno Strandbergi palk 2009 aasta 31.12.2009 seisuga oli 11 809 eesti krooni, mida kinnitab kaebaja poolt tõendina esitatud 2009. aasta aastakaart tema palga kohta (tl 4). Ida Prefektuuri 01.02.2010 käskkirjaga nr 21p kinnitati Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo politseiametnike palgatingimused. Nimetatud käskkirja rakendati tagasiulatuvalt alates 01.01.2010. Käskkirjaga nr 21p kinnitati kaebajale palgatingimused, mis koosnesid astmepalgast 8320 krooni; teenistusastmetasust 780 krooni; summast mille võrra endine ametipalk oli suurem uuest ametipalgast s.o 560 krooni; lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest 1149 krooni ja regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest 1000 krooni ning palk kokku oli 11 809 krooni. Vastavalt 2010. aasta palgajuhendi punktile 4 tuli kaebajale säilitada palk seisuga 31.12.2009, mida ka vastustaja tegi. Palgajuhendi punkt 3 kohaselt tuli politseiametnikele palkade määramisel arvestada sellega, et määratud palgad on võimalik välja maksta politseiasutusele 2010. aasta personalikuludeks eraldatud vahendite piires ning määratud palgad ei tohtinud tuua kaasa personalikuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust ka 2011. aastal. Samu põhimõtteid järgiti ka 2011. ja 2012. aasta palgajuhendites. Ei toimunud palga suurenemist, vaid Ida-Virumaal töötavate politseiametnike olemasoleva lisatasu üheks osaks kehtestati lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest. Nimetatud lisatasu eesmärk on eristada Ida-Virumaal töötava politseiametniku palka just regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest. Politseija Piirivalveameti peadirektori 26.01.2011 käskkirjaga nr 34 kinnitati politseiasutuste 2011. aasta palgajuhend, mille punkti 1 kohaselt reguleerib palgajuhend Politsei-ja Piirivalveameti ning prefektuuride politseiametnike ja teiste ametnike ning abiteenistujate töötasustamist ning ergutuste määramist 2011.aastal. Palgajuhendi punkt 26 sätestab, et regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest makstakse lisatasu Ida Prefektuuri (välja arvatud piirivalvebüroo) politseiametnikele, kelle töökoha asukoht on Ida-Viru maakonnas kuni 63,91 eurot kuus. Palgajuhendi punkt 52 kohaselt teenistujatel, kes jätkasid teenistust alates 2010 aasta 1.jaanuarist Politseija Piirivalveameti ning tema kohalike asutuste koosseisus Vabariigi Valitsuse seaduse § 105(5) lõike 3 alusel ning jätkavad teenistust samal ametikohal samades ülesannetes 2011. aastal, säilitatakse tema senine palk, sh diferentseeritud palgamäär, va juhul kui teenistuja tööülesannete iseloom ja maht on muutunud. Ida Prefektuuri 18.02.2011 käskkirjaga nr 30p kinnitati Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo politseiametnike palgatingimused. Käskkirja rakendati tagasiulatuvalt 01.01.2011 Käskkirjaga nr 30p kinnitati kaebajale palgatingimused alljärgnevalt: kuupalga määr 531.74 eurot; teenistusastmetasu 49,85 eurot; ametipalga säilitamise tasu 35,79 eurot, regiooni eripära 63,91 eurot; lisatasu täiendavate tööülesannete eest 73,43 eurot ning palk kokku oli 754,72 eurot Politseija Piirivalveameti peadirektori 31.01.2012 käskkirjaga nr 21 kinnitati Politsei- Piirivalveameti 2012 aasta palgajuhend, mis reguleerib Politseija Piirivalveameti politseiametnike ja teiste ametnike ning abiteenistujate töötasustamist ning ergutuste määramist 2012. aastal. Palgajuhendi punkti 25 kohaselt regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest makstakse lisatasu: Ida prefektuuri (v.a piirivalvebüroo) politseiametnikele, kelle töökoha asukoht on Ida-Viru maakonnas – kuni 63,91 eurot kuus. Palgajuhendi punkt 53 kohaselt teenistujatel, kes jätkasid teenistust alates 2010. aasta 1. jaanuarist Politseija Piirivalveameti ning tema kohalike asutuste koosseisus Vabariigi Valitsuse seaduse § 105(5) lõike 3 alusel ning jätkavad teenistust samal ametikohal samades ülesannetes, säilitatakse tema senine palk või töötasu, sh diferentseeritud palgamäär, v.a juhul kui teenistuja tööülesannete iseloom ja maht on

5 muutunud. Politseija Piirivalveameti 03.02.2012 käskkirjaga nr 1.9-2/187p kehtestati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo teenistujate palgatingimused. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2012. Politseija Piirivalveameti 03.02.2012 käskkirjaga nr 1.9-2/187p kehtestatud palgatingimuste kohaselt oli kaebaja astmepalk 531,74 eurot; teenistusastmetasu 49,85 eurot; palga säilitamise diferentseering 35,79 eurot; lisatasu täiendavate ülesannete eest 73,43 eurot; piirkondlikkuse tasu ehk lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest 63,91 eurot ning palk kokku 754,72 eurot. 10. Kuna Uno Strandberg jätkas alates 01.01.2010 teenistust samal ametikohal samades ülesannetes tuli talle säilitada tema senine palk, mida vastustaja ka tegi. Seega on alusetu kaebaja väide, et tema kogupalk on alates 01.01.2010 vähenenud ning ta oli alates 01.01.2010 kuni 01.07.2012 õigustatud saama igakuiselt kogupalgale lisaks lisatasu 63,91 eurot. Lisatasude puhul on põhjendatud regulatsioon, et neid määrab asutuse juht või teenistusse nimetamise õigust omav isik, kes konkreetset ametnikku, tema poolt teenistusülesannete täitmisega ning asutusesisese tööjaotusega seonduvaid olusid paremini tunneb. Lisatasu määramineregiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest Ida Prefektuuri (välja arvatud piirivalvebüroo) politseiametnikele, kelle töökoha asukoht on Ida-Viru maakonnas kuni 1000 krooni kuus - saab toimuda ainult konkreetsele teenistujale lisatasu määramise aluseks vajalike tingimuste täidetuse korral. Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et vastavalt kehtestatud palgajuhendile ei ole alust määrata lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest ametnikule, kes töötab Lääne- Viru maakonnas. Vaid neil politseiametnikel Ida Prefektuuris, kelle töökoha asukoht oli Ida-Viru maakonnas, oli palgajuhendi (p 27) kohaselt õigus regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest lisatasu 63,91 € ehk 1000 krooni saamiseks. Alates 01.07.2012 viidi kaebaja tema enda nõusolekul üle ja nimetati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambri arestimaja politseiniku ametikohale. Kuna vastustaja on igaks aastaks kehtestanud käskkirjaga teenistujatele palgatingimused, mida kaebaja ei ole seaduses ettenähtud korras kohtus vaidlustanud, siis on tegemist õiguspäraste ja kehtivate haldusaktidega. Kaebaja poolt tõenditena kaebusele lisatud palgateatistest nähtub, et talle on arvestatud ja makstud lisatasu regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest (tl 5 jj). Kirjeldatu alusel ei ole põhjendatud kaebaja nõue lisatasu maksmiseks perioodil 01.01.2010 kuni 30.06.2012. Teenistujal s.h politseiametnikul puudub subjektiivne õigus nõuda endale lisatasu määramist või nõuda selle määramist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada, mille eest lisatasu määrata. Kaebaja nõue vastustajalt lisatasu 1917.30 € väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. 11. Menetluskulud: HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik