2-13-450/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-450

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-450 Tsiviilasi

N Ž hagi VZ vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N Ž (isikukood xxx elukoht XXX); Hageja

lepinguline esindaja Arina Liskmann-Getsu (Advokaadibüroo A. Jakobson

& A. Jaroslavski, menetluspost arina@jaroslavski.ee); Kostja VZ (XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Oksana Smirnova (OÜ S.O.L.A Company, asukoht Majaka 26-207, Tallinn, menetluspost smirnova@oksola.com). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

I Kinnitada hageja N Ž ’i ja kostja VZ’i vahel sõlmitud kompromiss ühisvara jagamise nõudes alljärgnevas:

1. Pooled on kokku leppinud, et korteriomand aadressil XXX, Tallinn, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX ja mille omanikuna on sisse kantud N Ž jagatakse selliselt, et 2/3 jääb N Ž ’i omandisse ning 1/3 korteriomandist jääb V Z’i omandisse.

2. Pooled on kokku leppinud selles, et laenu tasumisega seotud kohustusi kannavad pooled vastavalt oma osalusele korteriomandist. 2/3 kannab hageja N Ž ja 1/3 kannab kostja V Z.

3. Kumbki pool teisele hüvitist enamsaadud ühisvara arvelt ei maksa.

4. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi kinnitamisega on nende jagamist vajav ühisvara jagatud ning kummalgi poolel ei ole teise vastu mingeid varalisi nõudmisi seoses ühisvara jagamisega.

5. Vallasvara jagavad pooled kokkuleppel väljaspool kohtumenetlust.

6. Kummagi poole menetluskulud jäävad selle poole kanda, kes need kandis. II Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-450 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.

2-13-450

III Vabastada N Ž menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 300 (kolmsada) eurot.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse osa peale, millega kohus kinnitas poolte vahelise kompromissi, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetlusabi andmise määruse peale võivad menetlusabi saaja ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-13-450 on N Ž hagi VZ vastu ühisvara jagamise nõudes.

Pooled on asjas sõlminud kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.

Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani alates kohtumääruse kättesaamisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada ühisvara jagamise nõudes. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus

2-13-450

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

31.01.2013.a määrusega vabastas Harju Maakohus hageja riigilõivu summas 300 euro tasumisest hagi esitamisel ühisvara jagamise nõudes. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis ei ole hagejalt menetluskulude välja mõistmine riigituludesse põhjendatud ning hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ulatuses, milles ta oli menetluskulu (riigilõivu) tasumisest vabastatud hagiavalduse esitamisel, s.o 300 euro ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik