2-12-33304/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 29. aprillil 2013 Tsiviilasja number 2-12-33304 Tsiviilasi AKGOÜ hagi BJ vastu võla nõudes Hagihind 317,61 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AKGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: Margus Rebane (e-post margus@vulpinus.ee) Kostja: BJ(isikukood XXX elukoht XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus Resolutsioon

1. AKGOÜ hagi BJ vastu võla nõudes rahuldada.

2. Välja mõista BJ põhivõlgnevus 275 eurot (kakssada seitsekümmend viis eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivis 23,36 eurot (kakskümmend kolm eurot ja 36 senti) (kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 91 senti) AKGOÜ kasuks.

3. Välja mõista BJ viivis 7 % aastas tasumata põhivõlgnevuselt (275 eurot) alates 27.11.2012 kuni põhinõude täitmiseni AKGOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta BJ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 ja 2, jätab kohtuotsuses märkimata nõuete kohta esitatud väited ja vastuväited ning piirdub üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Asi allub Harju Maakohtule TsMS § 76 lg 4 alusel, mille kohaselt peab asja menetleda saanud kohus selle läbi vaatama. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktidest 1 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tõendid, millele kohus tugineb on lepingulist kohustus tõendav 28.08.2009 sõlmitud õppeleping nr XXX, selle lisaks olev Mainori Kõrgkooli õppelepingu üldtingimused, ning 01.09.2011 arve nr XXX, nõude loovutamist tõendav 03.02.2010 nõuete loovutamise raamleping nr XXX ja 01.03.2012 teade nõude loovutamise kohta, õppelepingu lõppemise aega (25.11.2012) tõendav kostja 22.11.2011 avaldus lepingu lõpetamiseks ning 25.11.2011 käskkiri nr XXX kostja eksmatrikuleerimiseks ning akadeemilise puhkuse ajalist kestvust (01.09.2010-01.09.2011) tõendav kostja avaldus.

Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja poolt kohtule esitatud väited ei anna alust asumaks seisukohale, et õppeleping lõppes enne 2011/2012 aasta õppeaasta alustamise tasu maksmise kohustuse tekkimist. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 275 eurot ja viivis 23,36 eurot ja jooksev viivis 7 % aastas alates 27.11.2012 tasumata põhinõudelt hageja kasuks.

Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik