2-12-38694/29 · 2-12-38694/29 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-38694 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind SFREesti AS hagi OÜ I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2 998,90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja SFREesti AS (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja MT kostja OÜ I (registrikood XXX, juhatuse liige TG, asukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista OÜ-lt I võlgnevus 2 998,90 eurot (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend senti) SFREesti AS-i kasuks. 3. Välja mõista OÜ-lt I menetluskulu summas 323 eurot (kolmsada kakskümmend kolm) SFREesti AS-i kasuks. 4. OÜ-l I tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda SFREesti AS-ile viivist

2 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud SFREesti AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ I (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 20.11.2012 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule.

04.12.2012 esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule. 05.12.2012 määrusega edastas Tartu Maakohus asja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kliendikaardi lepingu. Kostja ostis kliendikaardiga (maksekaardiga) hageja teenindusjaamadest 2011 oktoobris ja novembris kaupu ja teenuseid ning hageja väljastas kostjale arved kokku summas 1 858,90 eurot. Kostja hagejale ostetud kaupade ja teenuste eest tasunud ei ole. Tulenevalt kliendikaardi lepingu üldtingimuste punktist 3.2 on hagejal õigus nõuda viivist 0,16% võlguolevast summast päevas. 03.12.2012 seisuga võlgneb kostja viivist 1450,08 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist 1140 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1858,90 eurot ning viivise 1140 eurot.

Kostja vastus Kostja tunnistas hagi põhinõude osas. Kostja ei nõustunud viivisenõudega ja palus seda vähendada, kuna osaühingu tegevus on seiskunud. Kostja palus kindlaks määrata otsuse täitmise viisi selliselt, et kostja kohustub tasuma võlgnevuse igakuiste maksetena 50 eurot kuus.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud kliendikaardi lepingu (koos krediidilimiidiga), millega kostja sai tasuda hageja teenindusjaamades kaupade ja teenuste eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2011 oktoobris ja novembris ostetud kaupade ja kasutatud teenuste eest kostja nõuetekohaselt tasunud ei ole. Kostja tunnistas põhivõlga summas 1858,90 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

3 võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 858,90 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Kliendikaardi lepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt, kui klient ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja kliendil on kohustus tasuda viivist 0,16% võlguolevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja nõuab kostjalt viivist 03.12.2012 seisuga summas 1140 eurot. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja nõutav viivis ebamõistlikult suur. Sellest tulenevalt puudub ka alus viivise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 1 140 eurot.

Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2998,90 eurot.

Kostja soovid võimalust tasuda võlgnevus osade kaupa summas 50 eurot kuus. Hageja sellega ei nõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Kostja võlgnevus hageja ees on juba praegu pikem kui üks aasta. Võla tasumine 50 euro suuruste osamaksete kaupu venitaks kogu võla tagastamise tähtaega hageja jaoks ebamõistlikult pikaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib lihtmenetluse korral näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja menetluskulu summas 323 eurot, sealhulgas riigilõivu 225 eurot ning esindaja tasu 98 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

4 kohtunik